[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

abar : abara : abarat 'kolmekordse võrgulinaga kalavõrk'
○ apar, abarits
← vene obór, oboréc 'kolmekordne võrk särje ja teiste kalade püüdmiseks'

kera : kera : kera 'ümmargune pallikujuline keha'; mrd 'rull, rõngas'
◊ kerima
● liivi kierā 'kera'
vadja tšerä 'kera'
soome kerä 'kera'
isuri kerä 'kera'
Aunuse karjala kerä 'kera; kapsapea'
lüüdi kerä, kera 'kera; kapsapea'
vepsa kera 'kera; kapsapea'
ersa kiŕe 'kera'
mokša kəŕńä 'kera'
? handi kăr 'kindlaarvuline nahkade kimp (10 v 100 oravat, 10 rebast), kalade kimp'
? mansi kwāräk 'kimp, kera'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi.

kobar : kobara : kobarat 'ühel varrel kasvavate õite v viljade kogum; esemete tihe rühm'
● soome kopare 'maasse v lumme kaevatud auk kaalikate, kalade jms jaoks'
Aunuse karjala kobareh 'hunnik'
lüüdi kobare͔h 'hunnik'
vepsa kopreh 'kaalikahunnik'
Läänemeresoome tüvi.

lõpus : lõpuse : lõpust 'kalade jt veeloomade hingamiselund'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Teiste läänemeresoome keelte vasted võivad olla soome mrd loppa sõnades lopallaan 'rippu', loppakorva 'lontkõrv', vadja loppa liitsõnas loppakõrva 'lontkõrv'. Tüvi on võinud seguneda lõppema tüvega.

mütt : müta : mütta 'pika varrega nui kalade võrku hirmutamiseks; suhteliselt vaikne tume müra, tümin'
◊ mütakas
● vadja müttü 'komps; tuust'
soome mytty 'komps; hunnik', mrd mytätä 'pakkida, toppida, suruda'
isuri müttü 'hunnik'
Aunuse karjala mütätä 'raskelt, taarudes käia'
karjala müttü 'komps; väike hunnik'
Läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müts2, matakas.

parv1 : parve : parve 'samast liigist lindude, putukate v kalade suurem kogum'
● vadja parvi 'hulk, rühm'
soome parvi 'parv, hulk'
isuri parvi 'parv, hulk'
Aunuse karjala parvi 'parv'
lüüdi parvi 'parv, hulk'
handi pŏr 'parv, kari'
Soome-ugri tüvi. Võib olla sama tüvi mis parv2.

peru2 : peru : peru 'kalade tagasipääsu takistava sissepoole aheneva lehtri, pujuseta vitsmõrd' pära

pujus : pujuse : pujust 'mõrra v rüsa lehtrikujuline kitsend, mis takistab kalade tagasipääsu'
Tõenäoliselt sama tüvi mis puju.

rändama : rändan : rännata 'pikkade vahemaade taha, paigast paika liikuma; liikuma, kulgema, teed käima, uitama'; mrd 'askeldama, toimetama'
← balti
leedu bristi (oleviku ains 1P brendu) 'kahlama, sumama, sumpama'
läti brist (oleviku ains 1P brienu), mrd briedu 'kahlama, sumama'
● soome van srmt rentiä 'kahlata, sumbata'
Vähem usutav on oletus, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi ränna 'jooksma; sagima, sebima; ruttama; hulkuma'. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'kalade kudemine'.

tala : tala : tala 'tugedel asetsev hrl vardakujuline rõhtloodis kandetarind'
◊ talu
← algindoiraani *tala-s 'tasane pind, alus'
vanaindia tala-m 'põhi, alus; (vee vms) pind; lamekatus'
← alggermaani *stalla-z
vanaislandi stallr 'alus, platvorm; tall; sõim'
← balti
leedu talas sõnas patalas 'voodi'
preisi talus 'toapõrand'
● liivi ta’llist (mitm) 'tellingud', ta’l 'talupoeg'
vadja talo 'talu; majapidamine; talupere; maja'
soome talas 'paadikuur; võrgumaja; lava, platvorm'; van srmt 'latt kalade kuivatamiseks', talo 'maja; talu'
isuri taloi 'maja; talu'
Aunuse karjala taloi 'maja; talu'
lüüdi talo(i) 'maja'
Tüvi on kahtlemata indoeuroopa keeltest laenatud, kuid võimalikke laenuallikaid on mitu. Juhul, kui tegemist on indoiraani laenuga, võivad tüve vasted olla ka udmurdi ti̮li̮s 'onn, hütt' ja mansi tul 'latt, mille peale riputatakse liha; katusealune, varjualune'. talu on läänemeresoome tuletis, enamikus läänemeresoome keeltes esinebki tüvi ainult selles tuletises. Eesti murretest on laenatud liivi talāzõd (mitm) 'raam, alus, tellingud, toestik' (← talased).

uim2 : uime : uime 'kalade liikumiselund' ujuma