[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaaren : kaarna : kaarnat 'ronk (Corvus corax)'; mrd 'katuse viilulauad'
● liivi kārnaz 'kaaren; vares; puust konks, mis hoiab katuselaudu kinni'
soome kaarne 'kaaren'
isuri rhvl kaarne 'kaaren [?]'
Aunuse karjala kuarneh 'kaaren'
vepsa karni̮š 'vares'
saami gáranas 'kaaren; maja ots'
ersa kŕenč 'kaaren'
mokša krańč 'künnivares'
mari kurnə̑ž 'kaaren; harksaba'
udmurdi ki̮rni̮ž 'kaaren'
komi ki̮rni̮š 'kaaren'
neenetsi χǝrna, χǝrŋeʔ 'kaaren'
matori karguj 'kaaren'
Uurali tüvi. Eri keelte või keelerühmade vasted võivad olla ka rööpselt tekkinud. Häälikuliselt lähedasi ronga või varese nimetusi leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina corvus 'ronk', cornix 'vares', vanakreeka korónē 'vares'. Vt ka kaarel.

kaltsad : kaltsade : kaltsasid ~ kaltsu (mitm) mrd 'endisaegsed linased v takused (kints)püksid; sellistega kantavad säärised' kalts

kelp : kelba : kelpa 'maja kolmnurkne otskatus; (voodi, vankri, ree) otslaud'; mrd 'ots- ja küljekatuse ühenduskoht; otskatuse sarikas'
● liivi kīelpa 'sindelkatuse tugi (katuse peal)'
On oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skelƀa-, mille vasted on vanaülemsaksa scelb, scelp 'võlv, katusega tellingud' ja vanainglise scelf 'karjaseonn'; nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on seda kaheldavaks peetud.

kimm : kimmi : kimmi 'ühest otsast kiiljalt õhenev lauake katuse katmiseks'; mrd 'puunõu kumer küljelauake'
○ kimb
← alamsaksa kimm, kimming 'sälk, renn nõul', kimme, kime, kieme 'anuma äär või väliskülg', kimke 'ühe põhjaga puunõu, toober, pang vms', kim liitsõnas kimwerk 'teatud aamissepatöö'
Võimalik, et sõna on murretes osaliselt laenatud soome keelest, ← soome kimpi, mrd kimmi 'puunõu küljelaud; katusesindel', soome sõna on rootsi keelest laenatud.

kõhe : kõheda : kõhedat 'kartuse tõttu ebamugav, kergelt hirmu peale ajav; jahedavõitu, viluvõitu'
On arvatud, et tüve vaste võib olla ersa kež 'viha, kius', kuid lähemates sugulaskeeltes vasted puuduvad. Teisalt võib olla sama tüvi, mis sõnas kohuma või kõhetu.

lagi : lae : lage 'ruumi ülemine sisepind; ülemine v pealmine osa'
← alggermaani *flakan-
vanaislandi flaki 'varikatus kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
vanarootsi flaki 'varikatus kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
● liivi la’ggõz 'palk, katuse v lae osa', la’ggõd (mitm) 'lagi, katus'
vadja latši 'lagi'
soome laki 'lagi'
isuri lagi 'lagi'
Aunuse karjala lagi 'lagi; (ahju) võlv'
lüüdi lagi 'lagi'
vepsa lagi 'lagi'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lakk1.

lakk1 : laka : lakka 'laepealne, pööning; jõhvid vm karmimad karvad loomade kaelaharjal (nt hobusel, lõvil); (tasku)klapp, (mütsi)sirm; vähi liikuv tagakeha'
← alggermaani *flakan-
vanaislandi flaki 'varjualune kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
vanarootsi flaki 'varjualune kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
● liivi lakād (mitm) 'hobuse lakk', laţţ 'kaabu, müts'
vadja lakka 'hoone laepealne, pööning'
soome lakka 'varikatus; (rehe) katuse lai räästas; pööning', lakki 'ääreta, sageli nokaga müts; naistemüts; (rukki)haki kate'
isuri lakka 'katusealuse v rehe pööning', lakki 'abielunaise peakate'
Aunuse karjala lakki 'abielunaise peakate; mehe peakate'
karjala lakka 'pööning; pealagi; mäe, künka tipp; abielunaise peakate v selle pealaeosa'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lagi. Varem on arvatud, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille vaste on ka ungari lakik 'elama', kuid see on kaheldav vastete puudumise tõttu teistes kaugemates sugulaskeeltes.

malk : malga : malka 'pikem kepikujuline löömisvahend, peenem kaigas, ritv'
← balti
leedu malka 'halg, küttepuud, puuriit'
läti malka 'küttepuu'
preisi malko 'puud'
● liivi mālka 'puuhalg, teivas'
vadja malkka '(katuse-, kuhja)malk'
soome malka 'katusemalk; palk'
isuri malgo 'õlgkatuse v heinakuhja malk', malkko 'õlg-, tohukatuse malk'
karjala malko, malka 'õlgkatuse v heinakuhja malk'
lüüdi malg 'linaleopuu'
vepsa malg 'linaleopuu; katuse-, heinakuhja malk', moug 'kaua vees olnud puu'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi malk 'kaigas, vai'. Vt ka malakas.

matma : matta : matan 'surnut hrl vastava kombetalitusega viimsesse puhkepaika toimetama; millegi alla varjule panema, peitma; peale paiskudes katma; takistavalt mõjuma, lämmatama'
● liivi mattõ 'maasse kaevata, matta'
vadja mattaa 'kinni katta; (kõvasti) sulgeda', mättäjäised, mättämised (mitm) 'matus'
soome matto '(vahe)lagi'
isuri mätökset (mitm) 'matus'
karjala matto '(vahe)lagi'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas manner. Tegusõna esialgne tähendus oli 'mullaga katma', rituaalse tähenduse omandas sõna hiljem. Teise seisukoha järgi on läänemeresoome sõnade vasteks ka saami muohttit 'lund sadada' ning tüvi on varaalgslaavi või baltoslaavi laen, ← *mat-, mille algne tähendus on olnud 'viskama, loopima; keerutama, keerlema; tormama, tuiskama' ja mille vaste tütarkeeltes on nt vene motát' 'kerima, haspeldama; vangutama, vehkima; raputama, loopima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd matokset, mattajaiset 'matused' (← matused).

meie : meie : meid (mitmuse 1. isiku asesõna)
◊ me
● liivi meg 'meie'
vadja möö 'meie'
soome me 'meie'
isuri möö 'meie'
Aunuse karjala müö 'meie'
lüüdi müö 'meie'
vepsa mii̯ 'meie'
saami mii 'meie'
ersa miń 'meie'
mokša miń 'meie'
mari me 'meie'
udmurdi mi 'meie'
komi mi 'meie'
handi muŋ 'meie (mitm)', min 'meie (kaks)'
mansi mēn 'meie (kaks)'
ungari mi 'meie'
neenetsi mańaʔ 'meie (mitm)', mańi’ 'meie (kaks)'
nganassaani mi̮ŋ 'meie (mitm)', mī 'meie (kaks)'
sölkupi me, mē 'meie'
kamassi miʔ 'meie (mitm)', mište 'meie (kaks)'
matori menďa, mende 'meie'
Uurali tüvi. Vastetes on palju muutusi, mis ei ole reeglipärased, kuid mis on lühikestes ja sagedastes asesõnades tavapärased. Paljudes keeltes võib mitmusliku asesõna tüvega olla segunenud kunagise duaali ehk kaksuse tüvi, mida tänapäeval neis keeltes ei ole. me on algsem sõnakuju, meie on uus nimetava käände vorm, mis lähtub mitmuse omastavast *meiδen.

pööning : pööningu : pööningut 'hoone katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum'
← alamsaksa boninge 'pööning'
Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi bēning, bining, bēneng 'pööning peenematel majadel'.

rait : raidu ~ raida : raitu ~ raita 'hiiglasuur asi; suur pikk hoone'; mrd 'rida'
? ← algskandinaavia *wraita
vanaislandi reitr 'uure, soon; väike põld'
rootsi vret 'tarandik; põllulapike'; mrd 'majadevaheline teerada'
norra mrd reit, vreit 'väike põld; uure, soon; rida'
● vadja raitti '(vilja)lade, pahmas; võrgurida'
soome raitti 'külavahetee; rida, rivi'; mrd 'õu; sõnnikuhunnik'
isuri raitti 'võrgurida; (vilja)lade, pahmas; rida, rivi'
karjala raitti '(ühe ringkäiguga kontrollitavate) püüniste kogum; karjatee'
lüüdi raitti liitsõnas raittilähteged 'kõrvaljääaugud, mille kaudu noota veetakse'
vepsa raiť 'võrgurida'
Võib olla ka vanem, alggermaani laen. Sõna kirjakeelne tähendus 'hiiglasuur asi' ei ole rahvakeelepärane. Tõenäoliselt on see saadud rahvakeelest registreeritud sõnaühendi suur rait hoone väärtõlgendusel: on arvatud, et rait ja suur on sünonüümid, tegelikult on rait siin ilmselt märkinud hoopis teatud tüüpi ehitist, elumaja ühes kõrvalhoonetega ühe katuse all vms.

rakendama : rakendada : rakendan 'rakkesse panema; kasutusele võtma, mingil otstarbel kasutama, tegevusse panema; võrgulina seliste külge kinnitama; lõimelõngu kangaspuudele panema'
◊ rake
? ← alggermaani *rakjan-
gooti uf-rakjan 'püstitama'
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
● vadja rakõttaa 'hobust rakendada; riietada; (maja) katuse alla viia; (maja) vooderdada'
soome rakentaa 'ehitada; valmistada, kokku panna; luua, rajada, arendada'; mrd 'parandada, korrastada; põldu üles harida; võrku nööritada; heinu kuivatusredelile panna; hobust v põhjapõtra rakendada; nahka parkida; lõimelõngu kangaspuudele panna; surnut riietada'
isuri ragendaa 'maja sisustada, korrastada'
Aunuse karjala rakendua 'akna- või uksepiitasid paigaldada, ehituse sisetöid teha; kalavõrku püügikorda seada; külge õmmelda'
Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud raiuma. Teisalt on oletatud, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille vaste on ka ungari rak 'panema, asetama; laadima, lastima; ehitama'.

redu : redu : redu 'peiduurgas, pelgupaik, peit, pagu, vari'
◊ rõdu
? ← alamsaksa redde 'päästmine, pääste'
Vanemas murdekeeles on sõna tähendanud ka 'elumaja katuse ja kambrikulae vaheline ruum'. rõdu on murdevariant, mis on kirjakeeles kasutusele võetud eristunud tähenduses.

räästas : räästa : räästast 'katuse alumine, majaseinast üleulatuv serv'
← alggermaani *χrausta-
vanaislandi raust 'otsaseina ülemine osa'
rootsi röste 'katusekere, katuse kandev osa'
● liivi rǟstõz 'räästast tilkuv veetilk; räästas rippuv jääpurikas'
vadja räsäs '(õlg-, roo)katus; räästas'
soome räystäs 'räästas; eend'
isuri räüssäs 'räästas'
Aunuse karjala räüstäs 'räästas'
lüüdi räustäz, räüstäs 'räästas'
vepsa ŕäustaz 'räästas'
Vt ka rääst.

sarikas2 : sarika : sarikat 'katuse kandepuu, millele toetub roovitis koos katusekattega'
Võib olla tuletis tüvest sarv. Teisalt võib olla tuletis tüvest sari. Eesti keelest on laenatud soome mrd sarikka 'katuse kandepuud'.

sau1 : saua : saua 'kepp'
● liivi sovā 'kepp, teivas'
vadja savva, savvi, savvu '(kurni)kaigas'
soome sauva 'kepp, sau, ritv'
isuri sauvva 'kurikas'
Aunuse karjala savvoin 'latt, teivas'
lüüdi sauv 'tugipuu, teivas'
vepsa savoim 'mõla, teivas'
saami čávgŋi 'latt (turbaonni katuses)'
handi suw 'põhjapõdra ajamise teivas'
mansi suw 'kepp, sau'
Soome-ugri tüvi.

tokk1 : toki : tokki 'väike lõngaviht'
← alamsaksa docke 'nukk, kuju; trepikäsipuu püstvarb; õlekubu katuse katmiseks'
← rootsi docka 'nukk; lõngaviht'

viil2 : viilu : viilu 'katuse otsa sulgev seinapind'
● vadja viilo 'katuseviil'
soome mrd viilo 'katuse tugipuu; katusehari; katuseviil'
isuri viila 'katuseviil'
Aunuse karjala viilo 'katuse tugipuu; katuseviil'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis viil3.

vintskap : vintskapi : vintskappi 'vintsiga luukaken hrl keskaegse hoone viilul v katusel; väike väljaehitis katusekorruse akna jaoks'
← rootsi vindskupa 'katusekamber'

õrs : õrre : õrt 'katuse all olev rõhtne tugipuu; rõhtpuu, kus kanad käivad magamas'
○ lõunaeesti ors, kirderanniku ors
← balti
leedu ardas 'pars, linakuivatuspuu'
läti ārds 'pars, vilja- v linakuivatuspuu'
● liivi vȯŗž 'teivas, vai; ritv, õrs'
vadja õrsi 'katuse all olev rõhtne tugipuu; kanaõrs'
soome orsi 'roovtala, pikitala; palk; kanaõrs'
isuri ors 'roovtala; palk'
Aunuse karjala orzi 'riiulina kasutatav pikipalk'
lüüdi orž, orzi 'roovtala; pars, peenike latt'
vepsa orź 'peenike latt; roovtala'