[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

haldjas : haldja : haldjat 'looduses, elamus vm valitsev kujuteldav üleloomulik olend'
?algskandinaavia *haldija
vanarootsi -hælde liitsõnas samhælde 'ühendus'
vadja altia(s) 'haldjas'
soome haltija 'omanik, valdaja; haldaja; haldjas, kaitsevaim; päkapikk'
isuri haltias 'haldjas; kummitus'
karjala haltie 'omanik, valdaja; haldjas, kaitsevaim'
lüüdi haľgii 'haldjas'
Kui sõna on skandinaavia laen, on sõna tähendus eesti ja teisteski läänemeresoome keeltes muutunud. Vt ka haldama.

hame : hame : hamet mrd 'särk; vanaaegne seelik; rätik'
lõunaeesti hamõh
alggermaani *χami-z
vanaislandi hamr 'kest, kuju; kaitsevaim'
norra ham 'nahk'
alamsaksa ham 'kate, kest; päramised'
liivi am 'seelik; kuub'
vadja amõ 'endisaegne pikk villane pihtseelikutaoline rõivas'
soome hame 'seelik; kleit'
isuri hame 'seelik; kleit'
karjala hameh 'seelik; kleit'

inimene : inimese : inimest 'mõtlemis- ning kõnevõimeline ühiskondlik olend (Homo sapiens)'
vadja inehmiin 'inimene'
soome ihminen, van inhiminen 'inimene'
isuri ihmiin, inhimin, inmiin, inmihiin 'inimene'
Aunuse karjala ińehmine 'naine'
lüüdi inahmoi 'naine'
vepsa inehmoi 'laiskvorst; kohmard, käpard'
ersa inže 'külaline, võõras'
mokša ińži 'külaline, võõras'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On peetud ka vanaks tuletiseks tüvest ime. Veel on arvatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *ǵn̥h1-(e-), *ǵn̥h1-(o-), mille vasted on nt ladina genius 'geenius, kaitsevaim; hing', vanakreeka génos ja vanaindia jās 'järeltulija'.

pars : parre : part 'üks kõrvu laotud lahtistest jämedatest lattidest rehetoa taladel'
liivi parž 'pars'
vadja parsi 'pars'
soome parsi 'pars; latter, sulg, aedik'
isuri pars 'pars'
Aunuse karjala parzi 'palk, tala'
lüüdi parž 'palk, tala'
vepsa parź 'palk'
Võib olla balti laen, ← balti *spartis, mille vaste on leedu sparas 'tugi, tugipalk'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *barđa-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Bart 'habe', hollandi baard 'habe' ( pard), hollandi keeles ka baard 'vitstest kaitseehitis, -aed; vahesein'. See seletus on tähenduste tõttu ebakindel. Kolmanda võimalusena on tüve vasted veel mari pə̑rδə̑ž 'sein, müür', udmurdi bord(i̮) 'sein', komi (sten-)berd 'sein', mansi pārt '(sae)laud', lõunahandi pert '(sae)laud' (neid on peetud häälikulistel põhjustel ka ebakindlaks) ning tüvi võib olla vanem, indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *bhr̥dho-, mille tütarkeelte vasted on nt inglise board 'laud, plaat; parras', rootsi bord 'parras' (tüve germaani vaste on laenatud sõnas parras). Eesti keelest on laenatud eestirootsi paṣṣ, päṣṣ, pars 'peenike latt rehetoa palkidel' ja baltisaksa Parsen 'pikad latid rehealuses'.

puuslik : puusliku : puuslikku '(eba)jumalakuju; jumaldatu, iidol, ebajumal'
On arvatud, et tuletatud lõunaeesti murdesõnast poostel 'nõid; kuri, halb inimene', puus(t)li 'pühapilt, jumalakuju, kaitsevaim', ← alamsaksa apostel 'apostel' või ← saksa Apostel 'apostel'. Teise seisukoha järgi võib olla laenatud vene keelest, ← vene apóstol 'apostel'. On ka arvatud, et laenuallikas võib olla ← vene posól 'saadik, läkitatu' või ← vene bóžij lik 'jumalanägu, -kuju'. Murretes on tüvi levinud Kagu-Eestis, seepärast on vene keelest laenamist peetud tõenäolisemaks.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur