[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hakk : haki : hakki 'varesesarnane lind (Corvus monedula); põllul koonusekujuliselt püsti kuivama asetatud (ja peavihuga kaetud) viljavihkude hunnik'
● liivi ak 'hakk'
Tähendus 'viljavihkude hunnik' on piltlik. Eesti keelest on laenatud soome mrd hakki 'hakk (lind)' ja soome mrd hakkinen 'viljahakk'.

hirm : hirmu : hirmu 'erutusseisund, mida põhjustab selgesti tajutav oht'
● liivi irm 'hirm, kartus'
vadja irmu 'hirm'
soome hirmu 'koletis, peletis, metsaline; hirmus'
isuri hirmu 'koledasti, hirmsasti; hirm'
karjala hirmu 'kord; hirm'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keel on mõjutanud isuri vaste tähendust. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hirmus 'hirmus'.

holm : holmi : holmi mrd 'kivine v liivane madalik'
← rootsi holme 'laid, väike saar'
← eestirootsi holm 'laid'
← soomerootsi holm, holma 'metsane küngas; (metsaga kaetud) saareke; kitkumata või lõikamata osa põllust'
Sõna on laenatud eri murrakutesse erinevatest rootsi murretest.

hukk : huku : hukku 'kadu, hävimine'
◊ hukane
? ← alggermaani *sukkā-
islandi sukk 'liiderlikkus; pillamine, raiskamine'
● liivi ukkõ 'hukka'
vadja ukkaasõõ 'hukka'
soome hukka 'kaotus; kadu; raiskamine'
isuri hukka 'kadu, häving'
Aunuse karjala hukku 'hunt'
lüüdi hukk(e͔) 'hunt'

kaas : kaane : kaant 'mingi eseme (eraldatav) ülemine, avaust sulgev osa; tugevamast materjalist katteleht raamatu vms kummalgi poolel'
◊ katma, katt
● liivi kōņtš 'kaas'; kattõ 'katet paigutada; katteks olla, varjata'
vadja kaasi 'kaas; (söögi)laud'; kattaa 'katet paigutada; lauda katta'
soome kansi 'kaas; (laeva)tekk'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; katteks olla; hõlmata, vajadusi rahuldada; lauda katta'
isuri kans '(söögi)laud'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; lauda katta'
Aunuse karjala kanzi 'kaas'; kattua 'katust teha; katet paigutada; (kaardimängus) tappa'
lüüdi kattada 'katet paigutada; katust teha; matta (surnut)'
vepsa katta 'katet paigutada; katust teha; katteks olla'
saami goavdi 'eenduv v seinteta postidele toetuv katus'
ersa kundo 'kaas; kasvulava'
mokša kuna liitsõnas śeľməkuna 'silma sisenurk, silmalaug'
mari komδə̑š 'kaas'
komi kud liitsõnas śin-kud 'silmalaug'; ki̮d liitsõnas kud-ki̮d 'laastukorvi kaas'
Läänemeresoome-permi tüvi. katma on läänemeresoome tuletis tüve varasemast kujust *kant(e)-, tuletusliite lisamisel on tüvi lihtsustunud (*kant-ta- > katta-); lüüdi murdes ja vepsa keeles esinebki tüvi ainult selles tuletises. katt on sellest tegusõnast kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kannel.

kade : kadeda : kadedat 'teiste saavutuste, heaolu vms puhul meelehärmi tundev ning kõike endale ihkav'; mrd 'kurja silmaga (nõiduja, kaetaja)'
← alggermaani *skaþ-
gooti skaþis 'kahju, ülekohus'
vanaislandi skaði 'kahju, kaotus, hukk, surm'
vanainglise sceaða 'kurjategija, varas, mõrvar, vaenlane; kahju'
● liivi ka’d 'kade, pahatahtlik'
soome kade 'kade'
isuri kadehtia 'kadestada [?]'
karjala kajeh 'kade'
vepsa kade͔h 'kade; ahne'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *χat-, mille vasted on vanaislandi hatr 'viha, vaen, vimm', gooti hatis 'viha, vaen, vimm' ja inglise hate 'viha, vihkamine', kuid see ei sobi häälikuliselt nii hästi.

kahju : kahju : kahju ~ kahjut 'aineline kaotus; häda, viga; rahulolematus, kurbus; kaastunne'
○ lõunaeesti kaih
◊ kahetsema, kahi3
● liivi ka’i 'kahju, kaotus; (tule-, laeva)õnnetus'
vadja kaiho 'kahju, kaotus; kahjustus; kadu, häving'
soome kaiho 'igatsus; kurvameelsus'; mrd 'kaeve, kaebamine; soov, vajadus; mure, hirm, kibestus; kadedus'
isuri kaiho 'kaeve, kaebamine; tahtmine, iha; kahju, kaotus, õnnetus'
karjala kaiho 'vaene, vaeseke; mure'
Läänemeresoome tüvi. kahi3 on algsem nimetava käände vorm, kahju on omastavast käändest tekkinud uus nimetavavorm. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome mrd kahju 'kahju, vale, pettus'. Vt ka kae.

kala : kala : kala 'vees elav kõigusoojane selgroogne, kes hingab lõpustega, liigub uimede ja saba abil ning on hrl kaetud soomustega'
● liivi kalā 'kala'
vadja kala 'kala'
soome kala 'kala'
isuri kala 'kala'
Aunuse karjala kala 'kala'
lüüdi kala 'kala'
vepsa kala 'kala'
saami guolli 'kala'
ersa kal 'kala'
mokša kal 'kala'
mari kol 'kala'
handi χŭᴧ, χul 'kala'
mansi χūl 'kala'
ungari hal 'kala'
neenetsi χaľa 'kala'
eenetsi kari, karε 'kala'
nganassaani koli̮ 'kala'
sölkupi k͔uə̑lǝ 'kala'
kamassi kola 'kala'
matori kälä 'kala'
Uurali tüvi.

kamber : kambri : kambrit '(väike) tuba v mõni muu ruum; rehielamule teise otsa lisandunud ruum(id)'; mrd 'ait'
○ kammer
← alamsaksa kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina camera 'võlving, kumerus, võlvitud lagi', vanakreeka kamára 'kaetud vanker'. -b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades klamber ja number), mis võib olla tekkinud eesti keeles, kuid võimalik, et ka alamsaksa keeles on esinenud seda häälikut sisaldav murdevariant. Baltisaksa murdest või alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, kemmerg, ja baltisaksa keelest sama tüve sisaldav liitsõna, käärkamber.

kard : karra : karda '(inglistinaga kaetud raud)plekk; metallist ehteniidike'; mrd 'plekist (piima)nõu; jää(kirmetis), härmatis'
← balti
leedu skarda 'plekk, kard'
läti skārds 'plekk, kard'
● liivi kārda 'plekk, kard'
vadja karta 'plekk, kard'
soome mrd karta 'plekk, kard'
isuri karda 'plekk, kard'

kinni 'suletuks; suletuna; täis, umbe, kokku; täis, umbes, täidetuna; pealt kaetuks v kaetuna; sellisesse olukorda v sellises olukorras, et liikumine on takistatud v vabadus on piiratud; haarates külge, haardesse; haardes, küljes; õige lähedal; hõivatud' kindel

krants : krantsi : krantsi 'õue- või karjakoer'; van 'pärg'
← alamsaksa kranz 'pärg, krants'
Tumedakarvalist koera, kellel oli heledatest karvadest kaelus, justkui pärg ümber kaela, hakati nimetama krantskael. Hiljem liitsõna lühenes, järelosis jäeti ära. On arvatud ka, et sõna on koera tähenduses hilisem laen baltisaksa murdest, ← baltisaksa Kranz 'krants, segavereline koer'.

lagi : lae : lage 'ruumi ülemine sisepind; ülemine v pealmine osa'
← alggermaani *flakan-
vanaislandi flaki 'varikatus kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
vanarootsi flaki 'varikatus kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
● liivi la’ggõz 'palk, katuse v lae osa', la’ggõd (mitm) 'lagi, katus'
vadja latši 'lagi'
soome laki 'lagi'
isuri lagi 'lagi'
Aunuse karjala lagi 'lagi; (ahju) võlv'
lüüdi lagi 'lagi'
vepsa lagi 'lagi'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lakk1.

laid2 : laiu : laidu '(väljakujunenud taimkattega) väike (mere)saar'
? ← balti *slaid-
leedu šlaitas '(lauge) mäenõlv, org', ašlaitas, atslaitys 'nõlv, järsk koht, kaldanõlv, metsaga kaetud tasandik'
läti slaids 'viltune, kaldne, järsu kallakuga; sile, tasane; sale; kuulekas'
● liivi laid 'madal, leetseljak'
soome laito 'madal (vesi); rohuga kaetud rand'
Lule saami laihtōk 'lauge (nõlv); millegi najal olev (nt puu)'
On ka oletatud, et sama tüvi mis laid1. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

lamama : lamada : laman 'pikali olema, lebama'
◊ lame, lammutama
← alggermaani *lama-z
vanaislandi lami 'halvatud, liikumisvõimetu'
vanarootsi lamber 'kurnatud, halvatud'
● vadja lama 'lamakil v lösakil olev; lamandunud', lamata 'lamada, lebada; langetada, kukutada'
soome lama 'halb seisukord', lamata 'halvata, alla suruda; maha, kokku suruda'
isuri lamagas 'lamandunud'
karjala lamašša 'nõrk, jõuetu', lamas 'lamandunud'
lüüdi lama 'viltune katus'
vepsa lamak 'lauge'
? saami lápmi 'sulgimisest tulenev lennuvõimetus', lápmut 'lennuvõimetuks muutuda (sulgimise tõttu), sulgima hakata'
Saami vasted võivad olla skandinaavia või soome laenud. Vt ka lamp1.

lööv : löövi : löövi 'pikk katusealune; sammastega eraldatud piklik ruumiosa; osmik, onn'
← alamsaksa lovene, love 'lehtla, kaetud hall, avatud käik, koridor peamiselt avalike hoonete ülemisel korrusel'

moorima : moorida : moorin 'pruunistatult hautama; pruunistatult hauduma'
← alamsaksa smoren 'aeglaselt kaanega kaetud nõus hautama'

märg : märja : märga 'rohkesti vett vm vedelikku sisaldav, sellest läbi imbunud v sellega pealt kaetud'
← balti
leedu merkti 'kastma, leotama'
läti mērka 'läbimärg ese; niiskus', mērkt 'kastma, leotama'
● liivi mǟrga 'mäda'
vadja märtšä 'märg; niiske; vihmane'
soome märkä 'märg; mäda'
isuri märgä 'märg'
Aunuse karjala märgü 'märg, rõske; mäda'
lüüdi märg 'märg; mäda'
vepsa märg 'märg, niiske'
koltasaami mĕä̆´rgĕ 'mäda, pehkinud'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

mätas : mätta : mätast 'sambla v rohuga kaetud väike maapinna kühm; rohukamar, sellest väljalõigatud tükk'
● liivi mätāl 'mätas, hunnik'
vadja mätäs 'mätas, küngas, kõrgendik; (muru)mätas, rohukamaratükk'
soome mätäs 'mätas'
isuri mädäs 'mätas; küngas, mägi'
Aunuse karjala mätäs 'mätas, küngas, kühm'
lüüdi mätäz 'mätas, põõsas'
vepsa mättaz 'mätas, küngas'
saami miekta 'mätastarn'
metsaneenetsi ḿet 'mätas'
sölkupi mēktǝ, mektə 'mätas, kuhi'
kamassi mekte, bäkte 'mätas'
Uurali tüvi.

nokk : noka : nokka 'pikenenud näoluudest ning üla- ja alalõualuust moodustunud sarvkestaga kaetud elund lindudel; esemete (rõhtsuunas) eenduv v konksjalt väljaulatuv osa (nt mütsisirm, anuma tila)'
● vadja nokka 'nokk (linnul); ots, teravik, konks'
soome nokka 'nokk (linnul); tipp, ots, tila'
isuri nokka 'nokk (linnul); tipp, ots'
Aunuse karjala ńokku 'nokk (linnul); nina; tipp, ots; tükk; serv, äär', ńuokku 'nokk (linnul)'
lüüdi ńokk(e͕) 'nokk (linnul); nurk; tipp, ots'
vepsa ńok 'nokk (linnul); astel (putukal); nurk; tipp, ots, neem'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi tüvesid esineb ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mansi nāχwi 'nokkima' ja handi noχ- 'nokkima'. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χnukka-, mille vasted on rootsi nock 'raaots; katusehari' ja islandi hnokki 'konks, haak; neem'. Vt ka noku ja nokutama.

plaan-2 liitsõnas plaanvanker 'suur, hrl kahe hobuse veetav veovanker'
○ laam-, laan-
← saksa Planwagen 'plaanvanker, presendiga kaetud vanker'
Saksa allikas on liitsõna: Plane 'veekindel purjeriie, present' + Wagen 'vanker'. Laenamisel on liitsõna teine osis tõlgitud, murretes on kasutatud ka ainult esimese osisega vorme, nt plaan, plaanik 'plaanvanker'.

rind : rinna : rinda 'kaela ja kõhu vahelise kereosa eesmine osa; inimese piimanäärmest moodustuv poolkerajas paariline elund; (hrl mitm) hingamiselundkond, eriti kopsud; rida, viirg, riba, esi; millegi eesmine, etteulatuv osa'
● liivi rīnda 'ülakeha eesmine osa; millegi eesmine osa; rida, rivi'
vadja rinta 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine, esiosa'
soome rinta 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine, esiosa; rinnak, mäenõlv; äär'
isuri rinda 'ülakeha eesmine osa; naiserind; mäenõlv, (pilve)rinnak'
Aunuse karjala rindu 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine; nooda pära, nooda päras olev tihedam võrk; rinnak, mäenõlv'
lüüdi rind(e͔) 'ülakeha eesmine osa; rinnaesine; nooda päras olev tihedam võrk'
vepsa ŕind 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine, kaelus'
saami raddi 'ülakeha eesmine osa; naiserind; lauluhääl'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← algskandinaavia *strinða-, mille vasted on vanaislandi strind 'äär, külg; maa' ja norra strind 'viil, tükk; joon, rida; tugevaima vooluga koht'; tähenduserinevuse tõttu on seda kaheldavaks peetud.

sebima : sebida : sebin 'sibama, kiirustama; askeldama, saalima; (võrku, õngenööri, kangast) kokku lappama, kokku panema'
● liivi sie’bbõ 'kokku panna, kokku lapata'
soome mrd sepiä 'kokku kerida; võrku lahti harutada v kokku panna; selgitada'
isuri seppiiä 'võrgust kalu harutada'
Aunuse karjala sebie 'kerida; võrke kokku koguda; villa vatkuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas seba 'ree osa, jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas', mille vasted on liivi sebā- liitsõnas sebā-vitsā 'pikk vits', vadja sepi- liitsõnas sepivittsa 'sebavits, reejalase pead ja esimest kodarat ühendav vitsseos', soome mrd sepä 'ree ülespoole kaarduv esiosa v selle osa', sepalus 'püksiauk; lõhik', isuri sebä- liitsõnas sebävitsa 'sebavits', seppaalus 'särgi rinnalõhik; püksiauk', karjala sepä 'ree esiosa', sepalus 'särgi, seeliku lõhik; püksiauk', lüüdi šebä 'ree esiosa; kirju pael naiste särgi rinnaosal', vepsa sebä '(särgi) kaelus; (seeliku vm) ääris, kant; ree esiosa', saami čeabet 'kael; kaelus', ersa śive '(särgi) kaelus', mokša śivä '(särgi) kaelus', mari šüj 'kael', udmurdi śiľ 'kukal, turi', komi śi- liitsõnades śi-ke̮č 'kaelakee; kaelus', śi-li̮ 'kael', mansi sip 'kaelus; kael', handi säpǝl 'kael'. Tähenduse tõttu on see siiski ebakindel.

tahvel : tahvli : tahvlit 'korrapärase kujuga õhem tükk mingit ainet v materjali, selline ese, plaat; alus, plaat info edastamiseks; puhastatav alus, plaat kirjutamiseks'
← alamsaksa taf(f)el 'tahvel, plaat; maal; (söögi)laud'
Tõenäoliselt on tähendust hiljem mõjutanud ka saksa Tafel 'tahvel, plaat; teadetetahvel; koolitahvel; (pidulikult kaetud) söögilaud; söömaaeg; tabel'.

tekk1 : teki : tekki 'magamisel peale võetav riidest kate, voodivaip; millelegi kaunistuseks laotatav vaip; põrandariie'
← alamsaksa decke, dēke(ne) 'kate; baldahhiin, katus'
Sama tüvi on laenatud ka teises tähenduses, tekk2. Eesti keelest on laenatud soome mrd tekki 'kate, tekk'.

tekk2 : teki : tekki 'laeva keret ruumideks jaotav rõhtne tarind; laevalagi'
← alamsaksa deck 'kate, katus'
← saksa Deck 'tekk, laevalagi'
Sama tüvi on laenatud ka teises tähenduses, tekk1.

tikk3 : tiku : tikku 'väiksem puupulk; kindla otstarbega lühike, peenike, terav pulgake; ühest otsast süüteseguga kaetud pulgake tule tekitamiseks'
← rootsi sticka 'pind, puukild; pilbas; pulk; okas, astel; (kudumis)varras'
← alamsaksa sticke 'puust või metallist terav pulk, nõel; maasse löödud vai, post; tikk märkilaskmiseks; kaalukeel; kanga vm mõõt(ühik)'
Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest.

tupp : tupe : tuppe 'ümbritsev (kaitsev) moodustis v ese, ümbris, kest; emaslooma suguteede paaritu lõpposa, naise torujas sisesuguelund'
? ← alggermaani *duppa
alamsaksa dop(pe) 'kapsel, karbike, kest; (muna)koor; vurrkann; nööp, nupp'
saksa Topf 'pott, kastrul, pada; pütt'
● liivi tup 'tupp, ümbris'
vadja tuppi 'tupp, ümbris'
soome tuppi 'tupp, ümbris'
isuri tuppe 'tupp, ümbris', tuppu 'juuksekrunn; (tupplehtedega kaetud) toores rabamurakas'
Aunuse karjala tuppi '(taime) nupp, (tupplehtedega kaetud) toores mari; tupp, ümbris'
lüüdi tuppi 'tohust marjanõu'
saami dohppa 'tupp, ümbris'
Hiljem võib olla laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, tops1.

tuts : tutsi : tutsi 'väliskeermega toruliitmik, lühike ääriku v väliskeermega ühendustoru'
← vene štúcer 'tuts, toruliitmik; kaelus; (vintsoonega lühike) püss; (suure kaliibriga) kahe vintrauaga jahipüss'