[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jõgi : jõe : jõge 'looduslik vooluvesi, mis maapinna kallakuse tõttu voolab püsivalt tema enese kujundatud süvendis'
● liivi jo’ug 'jõgi'
vadja jõtši 'jõgi'
soome joki 'jõgi'
isuri jogi 'jõgi'
Aunuse karjala jogi 'jõgi'
lüüdi ďogi 'jõgi'
vepsa jogi 'jõgi'
saami johka 'jõgi'
ersa Jov (Mokša jõgi)
komi ju 'jõgi'
ungari van jó (kohanimede lõpuosis)
Soome-ugri tüvi. Sageli esitatud Obi ugri ja samojeedi vasted on tüve juga1 vasted.

järsk : järsu : järsku 'püstsuunas tõusev või langev, tugeva kallakuga; äkiline; terav, tugev'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On ka arvatud, et sõna järk variant, järg1. Eesti keelest on laenatud liivi järsk 'järsk'.

kalkun : kalkuni : kalkunit 'sulgedeta ning käsnalise punaka kaela ja peaga suur kodulind'
← alamsaksa kalkūn 'kalkun'
← baltisaksa Kalkun 'kalkun'
Alamsaksa või baltisaksa laenuallikas on kujunenud sõnaühendist kalkūnsche höner 'Kalkuta kuked'. Sellise nimetuse andsid Ameerikast pärit linnule maadeavastajad, kes esialgu uskusid, et nad on jõudnud Indiasse. Eesti keelest on laenatud vadja kalkkuni 'kalkun'.

kett1 : keti : ketti 'üksteisega järjestikku liikuvalt ühendatud (metall)lülide kogum'
← saksa Kette 'kett; ahel; kaelakee; ahelik, rodu, rida'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kee1. Eesti keelest on laenatud vadja ketti 'kett' ja isuri ketti 'kett'.

laid2 : laiu : laidu '(väljakujunenud taimkattega) väike (mere)saar'
? ← balti *slaid-
leedu šlaitas '(lauge) mäenõlv, org', ašlaitas, atslaitys 'nõlv, järsk koht, kaldanõlv, metsaga kaetud tasandik'
läti slaids 'viltune, kaldne, järsu kallakuga; sile, tasane; sale; kuulekas'
● liivi laid 'madal, leetseljak'
soome laito 'madal (vesi); rohuga kaetud rand'
Lule saami laihtōk 'lauge (nõlv); millegi najal olev (nt puu)'
On ka oletatud, et sama tüvi mis laid1. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

mälv2 : mälve : mälve 'linnu rinnak'
● soome mälvi 'linnu rinnak'
karjala mälvi '(tapetud) looma rinnaosa; lihav, priske inimene'
? saami mielga 'rinnak, rinnaluu (koos lihaga)'
? ersa meľke sõnaühendis tuvoń meľke 'sea kõht, magu'
? mokša mäĹkä 'sea rind'
? mari mel 'rind; särgi kaelaauk'
? udmurdi mi̮l 'rind, esiosa'
? handi mewəl 'rind'
? mansi māγl 'rind'
? ungari mell 'rind'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Soome-ugri päritolu eeldab läänemeresoome keeltes ebareeglipärast häälikumuutust *-lk- > -lv-. Vt ka mälv1.

sall : salli : salli 'kaelas, peas v õlgadel kantav piklik, rätikust kitsam riietusese'
← saksa Schal 'sall, rätik'
← vene šal’ 'sall, õlarätt'
Tüvi on algselt pärit pärsia keelest, ← pärsia šāl 'suurrätik'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi saịll 'peenem, tavaliselt poest ostetud kaelarätt; sall'.

sebima : sebida : sebin 'sibama, kiirustama; askeldama, saalima; (võrku, õngenööri, kangast) kokku lappama, kokku panema'
● liivi sie’bbõ 'kokku panna, kokku lapata'
soome mrd sepiä 'kokku kerida; võrku lahti harutada v kokku panna; selgitada'
isuri seppiiä 'võrgust kalu harutada'
Aunuse karjala sebie 'kerida; võrke kokku koguda; villa vatkuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas seba 'ree osa, jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas', mille vasted on liivi sebā- liitsõnas sebā-vitsā 'pikk vits', vadja sepi- liitsõnas sepivittsa 'sebavits, reejalase pead ja esimest kodarat ühendav vitsseos', soome mrd sepä 'ree ülespoole kaarduv esiosa v selle osa', sepalus 'püksiauk; lõhik', isuri sebä- liitsõnas sebävitsa 'sebavits', seppaalus 'särgi rinnalõhik; püksiauk', karjala sepä 'ree esiosa', sepalus 'särgi, seeliku lõhik; püksiauk', lüüdi šebä 'ree esiosa; kirju pael naiste särgi rinnaosal', vepsa sebä '(särgi) kaelus; (seeliku vm) ääris, kant; ree esiosa', saami čeabet 'kael; kaelus', ersa śive '(särgi) kaelus', mokša śivä '(särgi) kaelus', mari šüj 'kael', udmurdi śiľ 'kukal, turi', komi śi- liitsõnades śi-ke̮č 'kaelakee; kaelus', śi-li̮ 'kael', mansi sip 'kaelus; kael', handi säpǝl 'kael'. Tähenduse tõttu on see siiski ebakindel.

torp : torba : torpa 'hobuse peakott'; mrd 'kaelkott; väike kott'
○ to(o)rba, tork
← vene tórba 'hobuse peakott; kott, märss'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi tårp 'leivakott, toidukorv'.

tulp1 : tulba : tulpa 'maasse kinnitatud tugev püstine post; kohakuti üksteise alla paigutatud numbrite, sõnade jms rida'
← vanavene stŭlbŭ, stŭlpŭ 'sammas, tugipost'
Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi tȭlpa 'post, tulp, sammas' (← vanema murdekeele variant tülp) ning vadja tulppa 'post, sammas'.

õlg1 : õla : õlga 'kaelast käsivarre ja kere liitumiskohani ulatuv kehaosa'
○ lõunaeesti olg, kirderanniku olg
● soome olka 'õlg'
isuri olkamus 'naistesärgi õlapael'
Aunuse karjala olgu- liitsõnas olgupiä 'õlg'
lüüdi olga- liitsõnas olgapiä 'õlg'
vepsa oug 'õlg'
saami oalgi 'õlg'
? mansi wāγlap 'üle õla käiv veo- v kanderihm'
ungari váll 'õlg'
Soome-ugri tüvi. Vt ka õlp.