[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

halama : halada : halan 'kaeblema, kurtma, hädaldama'; mrd 'ihaldama, soovima'
◊ halisema
← alggermaani *χalō(ja)n-
vanaülemsaksa halōn 'tõmbama, vedama'
● ? liivi a’lttõ 'süüdata'
? soome halata 'kallistada, emmata, sülelda'; halu 'soov, tahtmine, himu, isu; iha, kirg'
? isuri halata 'igatseda, ihata'; halu 'soov, himu'
? Aunuse karjala haluta 'tahta'; halei 'hele, kirgas'
Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks. Isuri halu võib olla soome laen.

oigama : oiata : oigan '(valu, suure mure vms tõttu) kestvalt kaeblikult häälitsema; kaeblema, hädaldama, kurtma'
● Salatsi liivi oik 'haliseda, hädaldada, kurta'
vadja oigata, oikkia 'oiata, kurta'
vepsa oikta 'oietada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas soiguma. Eesti keelest on laenatud läti oikāt 'oigama'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka naaberkeeltes, nt vene ójkat' 'oietama, „oi-oi“ ütlema'.

virisema : viriseda : virisen 'hädaldama, kaeblema'; mrd 'kriuksuma; vibreerima, kiiresti liikuma, tiirlema'
● vadja virisä 'viriseda; niriseda, siriseda'
soome mrd viristä 'väreleda; niriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib olla sama mis sõnas vire1. Lähedane tüvi on nt sõnades irama, kirisema, nirisema, pirisema, sirisema ja tirisema. Vt ka virelema.

õhkama : õhata : õhkan 'läbi suu sügavalt välja hingama; kurtma, kaeblema, ägama, ohkama'
● soome hohkua 'välja kiirata, õhata, õhkuda'

● karjala hohkoa 'õhata, ohata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ohkama ja hõõgama. Vt ka õhk.