[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
◊ alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
● liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

ema : ema : ema 'naissoost lapsevanem; eeskuju andev, juhatav v hooldav naine'
◊ emis
● liivi jemā 'ema; vanaema; vana naine; emasloom; emakas; (paadi) kiil'
vadja emä 'ema; emasloom; eideke, emake; haldjas'
soome emä 'emasloom; (luulekeeles) ema, emake; emand'
isuri emä 'ema; emasloom'
Aunuse karjala emä 'ema; emasloom'
lüüdi emä 'ema; emasloom; emapuu, kiil'
vepsa ema, emä 'emasloom; naiste särgi alumine osa; noodapära; jääauk, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse'
saami eamis 'sünnist saati, alati'
ungari eme 'emasloom, emis'
neenetsi ńeb́a 'ema'
eenetsi e, ε̄ 'ema'
nganassaani ńemi̮ 'ema'
sölkupi e̮mǝ 'ema'
matori ima-m 'minu ema'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keelkondades, nt jukagiiri emei 'ema', tšuvaši ama 'emasloom; ema', mongoli eme 'naine; naiselik'. Võib olla algselt lastekeelne, häälikuliselt ajendatud tüvi.

hõlm : hõlma : hõlma 'eest lahti käivate riietusesemete üks esimene pool, ka nende alumine nurk'
← alggermaani *χelma-z
vanaislandi hjalmr 'kiiver'
vanainglise helm 'kiiver; kaitsja, kaitse, vari'
rootsi hjälm 'kiiver'
gooti hilms 'kiiver'
saksa Helm 'kiiver'
● liivi ȭlma 'hõlm'
vadja õlma 'hõlm'
soome helma '(särgi) alumine äär, saba; hõlm'
isuri helma 'rõiva alumine äär; hõlm'
Aunuse karjala helmu 'rõiva alumine äär, saba; hõlm; süli'
lüüdi helm 'hõlm'
Laenamise ajal võis germaani tüve tähendus olla laiem kui hilisematel tütarkeelte vastetel, sellele viitab vanainglise sõna tähendus.

kakk1 : kaku : kakku 'öökull'
● vadja kaakko 'öökull', maľľokaakko, maľľakaakko 'kassikakk'
soome mrd kako 'kassikakk; loll, rumal'
isuri kakku liitsõnas mali-, maljakakku 'teatud kakuline'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Mõjutada on võinud kakk2: öökullil on ümmargune, leivakaku taoline pea. Vadja, soome ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud.

kand : kanna : kanda 'jalapöia tagumine osa; seda kattev kinga, suka vms osa; millegi tagumine v alumine, hrl kuhugi külge kinnituv osa'
○ kirderanniku kanda
◊ kannikas, kannus
● liivi kūonda '(jala)kand; millegi alumine v tagumine osa'
vadja kanta '(jala-, suka-, jalatsi)kand; tagumine osa; järelejäänud osa, konts; seenejalg'
soome kanta 'alus, tüvi-, kinnitumis-, tagumine osa; (jalatsi) kand; päritolu; seisukoht, suhtumine'
isuri kanda '(jala-, suka-, jalatsi)kand; millegi tagumine v alumine osa; võrgusilma sõlm; põhjus, olukord'
Aunuse karjala kandu 'alus, tüvi-, kinnitumisosa; (jala-, suka-, jalatsi)kand; jalase v suusa tagaosa; päritolu, sugu; põlvkond; millegi kogum; seisukord, kord, alus'
lüüdi kand(e͔) '(jala-, jalatsi)kand; värtna paksem (alumine) ots; taime pung, nupp'
vepsa kand '(jala-, suka)kand; alus, kinnitumis- v tagumine osa'
? handi χɔnt '(sammas)aida jalg'
? mansi χānta '(sammas)aida jalg'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sama tüvi on tõenäoliselt sõnas känd. Esitatud handi ja mansi sõnad võivad olla ka tüve kont1 vasted. On oletatud, et selle tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla saami gáddi 'rand; äär', komi gi̮d 'noodapära; vikati ots'; mrd 'jõekäänak, -looge' ja idamansi χantnǝ 'äärde, juurde'. kannikas ja kannus on vanad, läänemeresoome tuletised. Vt ka kannas, kannel ja kants2.

kannas : kannase : kannast 'maakitsus'
← soome kannas 'maakitsus; jalase tagaosa, kand'
Soome sõna on tuletis tüvest kand. Eesti murretes on vormilt sama tuletis tuntud tähenduses 'hui tagumine osa'.

kants2 : kantsu : kantsu mrd 'taime tüügas, konts; kannikas; millegi tagumine või alumine osa; jahvatamisel, rehepeksul üle jäävad tera osad'
Häälikuliselt ajendatud tüvi (lähedased tüved on nt konts1 ja känts) või variant tüvest kand, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

kara : kara : kara 'looma (härja) suguti; sellest valmistatud nuut v kantsik; kella v krapi tila'
● soome kara 'pulk, tapp; varras, varb, telg; kuivanud puu(oks)'; mrd 'lukukeel; (adra) vannaspuu; suguti'
Aunuse karjala kara 'noarood, vikati tera kinnitusosa'
lüüdi kara liitsõnas kara-oks 'puu (kuivanud) alumine oks'
Läänemeresoome tüvi.

kest : kesta : kesta 'väljastpoolt kattev kiht, ümbriskiht; torujas, tupekujuline ümbris; hülss'
● liivi kestā '(puu)koore alumine osa, koore serv'
Tõenäoliselt on sõnas sama tüvi mis kesi. Liivi vaste võib olla ka eesti keelest laenatud.

kilp : kilbi : kilpi '(endisaegne) käes kantav kaitsevahend külmrelvade vastu; raketise, laudise vms suurem puidust plaat; alusplaat v raamistik; pantserjas kõva kate mõnedel loomadel; vapi põhiline, pildiga osa'; mrd 'väike kaunistusnaast, litter'
◊ kilplane
? ← alggermaani *χlīƀō
vanaislandi hlíf 'kaitsevarustus (kilp ja kiiver)'
● soome kilpi 'kilp (ka kilpkonnal); lukuaugu katteplaat; lukusilt; silt'
saami galba 'põhjapõdra sarvede laiem alumine osa; kilp (kaitsevahend); silt, teeviit'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *skelƀi-, *skilƀi-, mille vaste on vanaislandi Skilfingar (kuningasuguvõsa nimi, oletatavalt relvade järgi pandud). kilplane on 19. sajandil loodud tuletis, eeskujuks saksa Schildbürger 'kilplane' ( Schild 'kilp' + Bürger 'kodanik, (linna)elanik'). Vt ka kilbukas.

kints : kintsu : kintsu 'reis (inimesel); looma (taga)jala ülemine, jämedam osa'; mrd 'ais'
? ← balti
leedu kenklė 'põlveõnnal', kinka 'põlveõnnal; (looma) koot'
läti cinkslis 'sääremari; tagajala alumine osa', cinca 'sääremari; sea tagajala alumine osa'
● vadja kinttu 'kints'
soome kinttu 'jalg, koib; kints'
isuri kinttu 'kints'
Aunuse karjala kintu 'jalg'
Eesti keelest on laenatud läti mrd ķincas 'puusad'. Vt ka kinner.

kisa2 : kisa : kisa 'karjumine, nutt vm vali häälitsemine'
● ? liivi kizā’ 'kära, mürgel, lärm'
soome kisa 'võistlus; mäng; tants, lust'; mrd 'kaklus, maadlus'
isuri kisaella 'vallatleda'
Aunuse karjala kiža 'mäng, lust; (mitm) rahvapidu'
lüüdi kižata 'mängida'
? handi kä̆s-, kăs- 'võistlema, võidu jooksma v sõitma v sõudma'
? mansi kās- 'võistlema', kās 'mäng; rõõm, lust'
? ungari küzd 'võitlema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud isuri kisa 'kisa'.

kropp : kropi : kroppi 'säärsaapa pealsete alumine osa'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kõht : kõhu : kõhtu 'rindkere ja vaagna vahel asetsev (loomadel alumine) kehaosa'
○ lõunaeesti kõtt
● vadja kõhuz 'vöökoht, talje'
soome kohtu 'emakas'
Aunuse karjala kohtu 'rasedus; suur kõht'
lüüdi kohtuińe 'rase'
vepsa koht 'kõht'
Läänemeresoome tüvi.

käpp : käpa : käppa 'looma jala kõige alumine (küünistega) osa'
● liivi käpā 'käpp'
soome mrd käppä 'käpp'
karjala käppi, käppü 'veelinnu jalg'
lüüdi käpät 'käpp'
ersa kepe 'paljajalu'
mokša käpä 'paljajalu'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi käpp 'käpp'. Vt ka käbar.

kära : kära : kära 'müra, ragin, kolin; vali jutuvada, (läbisegi) rääkimine, karjumine'
● Võib olla sama tüvi mis sõnas kärisema ja/või kärkima. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome mrd kärhäkkä 'pahur, tige' ja Aunuse karjala kärhie 'pahur, tige'. Lähedane tüvi on nt kärts.

niin : niine : niint 'taime koore alumine, mähi peal asuv juhtkimbu osa, floeem; niinekiud kimbuna; pärn'
● liivi nīņ 'niin (floeem); kõõlus; puukooreriba'
vadja niini 'niin (floeem); pärn'
soome niini 'niin (floeem)'
isuri niini 'niin (floeem); pärn'
Aunuse karjala niini 'niin (floeem); pärn'
lüüdi ńiiń 'niin (floeem)'
vepsa ńiń 'niin (floeem); pärn'
mari nij 'niin (floeem)'
udmurdi ńin 'niin (floeem)', ńin-pu 'pärnasalu, -mets'
komi ńin 'niin (floeem)', ńin-pu 'pärn'
Läänemeresoome-permi tüvi.

palistama : palistada : palistan 'riide vms serva hrl kaks korda keerates (nii, et lõigatud äär paistma ei jääks) läbi õmblema; ääristama'
← alggermaani *falþa-, *falða-
vanaislandi faldr 'volt, korts, hõlm, alumine äär'
rootsi fåll 'palistus'
saksa Falte 'volt, kurd; korts'
● liivi paļštõ, paļţštõ 'palistada'
vadja palttaa 'kokku õmmelda'
soome palle 'palistus, ääris'

põhi : põhja : põhja 'ilmakaar maakera põhjapooluse suunas; eseme vm alumine (rõhtne) osa; aluseks olev, kandev pind v kiht; alus, lähtekoht'
? ← alggermaani *bandsja-
vanaislandi bás 'aedik lehmalaudas'
? ← algindoiraani
avesta pasča 'taga, hiljem, järel'
● liivi pū’oj 'põhi, alus; ilmakaar'
vadja põhja 'põhi, alus, tald; ilmakaar'
soome pohja 'põhi, tald; alus; ilmakaar'
isuri pohja 'põhi, tald; põhjal olev kiht, pära'
Aunuse karjala pohju 'põhi, alus; pära, lõpp'
lüüdi pohď 'põhi; noodapära; ilmakaar'
vepsa pohj 'põhi; tald'
saami boašˈšu 'püstkoja, eluaseme tagaosa'
Saami vaste võib olla vana läänemeresoome laen.

päll : pällu : pällu mrd 'öökull, kakk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedasi tüvesid on ka teistes läänemeresoome keeltes: soome pöllö 'kakuline, öökull', karjala pöllö 'kakuline, öökull', vepsa pullo liitsõnas hiŕpullo 'öökull, kakk'.

pära : pära : pära 'tagumine osa v ots; jäänus(ed), riismed; alus, tõepõhi'
○ lõunaeesti perä, kirderanniku pera, perä
◊ peru1,peru2,pärandama, pärast, päri, pärima, päris
● liivi pierā 'alus, põhi; ots, lõpp'
vadja perä 'tagaosa; pära, jääk; (hrl mitm) päramised, emakook'
soome perä 'ahter; tagaosa; istmik; lõpp; põhi'
isuri perä 'tagaosa; noodapära'
Aunuse karjala perä 'tagaosa; lõpp'
lüüdi perä 'tagaosa; (nõela)silm'
vepsa pera 'tagaosa; seljatugi'
ersa pŕa 'ots, tipp, latv'
mokša pŕä 'ots, tipp, latv'
udmurdi ber 'tagaosa; hilja'
komi be̮r 'tagaosa; tagasi, taas'
handi pärta, părta 'tagasi; vasak, pahem'
lõunamansi pärəw 'tagasi'
Soome-ugri tüvi. Sõnades peru1 ja peru2 on e-line tüvevariant. pärast on seestütlevavorm. päri on vana viisiütlevavorm. Vt ka pere, perse.

rihm : rihma : rihma 'nahast vm painduvast materjalist ühtlase paksuse ning laiusega riba, mis on sageli varustatud pandla vm kinnitusvahendiga'
← balti
leedu rišti 'siduma, köitma', rišimas 'sidumine'
läti rist 'siduma', risamais 'pael'
● liivi rī’m(õz) 'rihm'
vadja rihma 'köis; nöör; (linane) niit v lõng'
soome rihma '(linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael; nööritäis rõngleid; kimp oravanahku'
isuri rihma '(linane v kanepi)niit; haspeldamisel loendatav niidikiht'
Aunuse karjala rihmu '(puuvillane, linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael'
lüüdi rihm(e͔) 'püünispael; õngenöör'
vepsa ŕihm 'pael, nöör; (mitm) linnupaelad'

roie : roide : roiet 'pikk kõverdunud luuplaat, mille tagumine ots on ühenduses rinnalülidega, eesmine ots rinnakuga, moodustades põhilise osa luulisest rindkerest, ribi; kitsas raidkividest v tellistest kaar, mis aitab võlvi kanda'; mrd 'kala sisikond, jäänused; roju'
● vadja roittu 'prügi, puru, praht, rämps'
soome mrd roitto 'praht, rämps; räbal, kalts', roittu, roito 'praht, rämps'
isuri roitto 'praht, rämps'
Aunuse karjala roitto 'tapetud looma sisikond, rupskid; takk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades roju ja roisk. Kirjakeelsed tähendused on moodustatud vanemast murdekeelest registreeritud mitmuse vormi tähenduse 'luustik' alusel. Vt ka roitma.

rõuged : rõugete : rõugeid (mitm) 'viirushaigus, millega kaasneb villiline, paranemisel arme jättev lööve'
○ kirderanniku rouged
● ? soome mrd rouka 'lepa, kase v kuuse koorest valmistatud võrkude ja nootade värvaine'
? Aunuse karjala rougu 'kase v lepa koore alumine punakaspruun kiht; kase v lepa koorest saadud parkimisaine v värv; parkkoor'
? lüüdi roug 'puukoore alumine punakaspruun kiht'
? vepsa roug 'lepa v kase koor, mida kasutatakse võrkude või riide värvimiseks'
Tüvi võib olla esitatud läänemeresoome sõnade vaste eeldusel, et rõugehaiguse nimetus on kujunenud sellega kaasneva lööbe värvuse järgi. See läänemeresoome tüvi võib olla skandinaavia laen, ← algskandinaavia *rauđka, mille vaste on norra rokka 'rooste; vee või maapinna rauasisaldus'.

rändama : rändan : rännata 'pikkade vahemaade taha, paigast paika liikuma; liikuma, kulgema, teed käima, uitama'; mrd 'askeldama, toimetama'
← balti
leedu bristi (oleviku ains 1P brendu) 'kahlama, sumama, sumpama'
läti brist (oleviku ains 1P brienu), mrd briedu 'kahlama, sumama'
● soome van srmt rentiä 'kahlata, sumbata'
Vähem usutav on oletus, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi ränna 'jooksma; sagima, sebima; ruttama; hulkuma'. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'kalade kudemine'.

räpp : räpa : räppa 'mustus, saast, kõnts'
◊ räpakas2, räpped
● liivi räpā 'jälg; mustus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane tüvi, mille vasted on soome rappio 'allakäik, langus, lagunemine, mandumine, laostumine, taandareng' ja karjala rappivo 'risu, logu, näru; untsusolek, läbiolek'. Vt ka repetama ja räpakas1.

räästas : räästa : räästast 'katuse alumine, majaseinast üleulatuv serv'
← alggermaani *χrausta-
vanaislandi raust 'otsaseina ülemine osa'
rootsi röste 'katusekere, katuse kandev osa'
● liivi rǟstõz 'räästast tilkuv veetilk; räästas rippuv jääpurikas'
vadja räsäs '(õlg-, roo)katus; räästas'
soome räystäs 'räästas; eend'
isuri räüssäs 'räästas'
Aunuse karjala räüstäs 'räästas'
lüüdi räustäz, räüstäs 'räästas'
vepsa ŕäustaz 'räästas'
Vt ka rääst.

rübi : rübja : rüpja 'puust sadul v sadula puidust alumine osa; mingi sadulakujuline moodustis'
Tundmatu päritoluga tüvi.

saba : saba : saba 'loomade tagumine, enamasti pärakust tagapool olev kehaosa; mingi eseme, liiklusvahendi(te) vm tagaosa, päraosa'
← balti *stabara-
leedu stabaras 'kuivanud oks; (kuivanud) (juurvilja)pealne, vars, tüügas, kõrs'
läti stebere '(lehma) saba; lühikese toruga püssiloks; luuakonts; tugeva kondiga jässakas inimene; lühike ja tugev (asi)'
● liivi tabār 'saba'
soome saparo, mrd sapa '(lühike) saba, sabajupp'
isuri sapara 'sea saba'
karjala sapero, saparo 'saba'
Eesti keelest on laenatud vadja sapa 'saba'.

sulane : sulase : sulast 'palga eest töötav meessoost maatööline; teener, abiline; kuulekas käsilane'
● liivi su’lli 'teener'
vadja sulhanõ, sulhojainõ 'peigmees'
soome sulhanen 'peigmees'
isuri sulhain 'noor abielus mees'
Aunuse karjala sulhaine 'peigmees'
lüüdi sulhaine̮ 'peigmees'
Võib olla tuletis sula tüvest. On arvatud, et eesti ja liivi vaste tähenduses võib kajastuda mõrsja väärtuse tasumine (peig)mehe tööga äia kodus. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd sulainis 'teenija, teener'.

tald : talla : talda 'jala v käpa alumine pind; labajala alumist pinda kattev jalatsi osa; millegi kandev pind v osa'; mrd 'tallalaud'
● liivi tōla 'pöid'
vadja talla 'tallalaud (vokil); (jala)tald; (jala)jälg'
soome talla 'reetald, adratald'; mrd 'jalas; suusa jalaase; jalatsi sisetald; paik kingatallal; tugi, kõrgend (nt lauajala all); seib; suusakepi rõngas; lumekamakas (kabja all); kirvesilm'
isuri talla 'jalatsi sisetald'
karjala talla 'jalase alla kinnitatud kõvendi'
Tõenäoliselt tuletis tallama tüvest. -d- on eesti keeles tekkinud lisahäälik. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. On arvatud, et sõna on osaliselt segunenud skandinaavia laenuga tüvest, mille vasted on vanaislandi stallr 'alus; altar; auguga puu, kuhu toetub masti alumine ots; tall; sõim', rootsi stall 'tall; sõidukite hoiukoht'; mrd 'nugade vms alus seinal; viiuliroop'. Segunemine on tõenäolisem nendes läänemeresoome keeltes, kus kehaosa tähendust ei tunta. Vt ka tall1 ja tallel.