[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jabur : jabura : jaburat 'arulage, tobe; mittemõistlik'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

kaber : kabra : kapra 'metskits (Capreolus)'
◊ kabris
← alggermaani *χafra-z, *χaƀra-z
vanaislandi hafr 'sokk'
vanainglise hæfer 'sokk'
● liivi ka’bbõr 'tikutaja, taevasikk (Gallinago gallinago)'
Salatsi liivi kabr 'sokk'
vadja kabris 'metskits [?]'
soome kauris 'kaljukits; metskits'; mrd kapris 'sokk, kaljukits'
isuri kabris 'metskits [?]'
Aunuse karjala kabris, kabriz 'kits, sokk; kaljukits'
vepsa rhvl kabrō 'sokk'
Tüvi oli säilinud vaid kohanimedes, nt Kaberneeme, taaselustati kirjakeeles 20. sajandi lõpukümnenditel. kabris on tüve rööpvariant.

kabu1 : kao : kabu 'kaunis neiu, naine'
◊ kabe1
← alggermaani *skapi-z, *skapa-
vanaülemsaksa skaf 'omadus, laad'
vanaislandi skap 'omadus, seisund, viis; meelsus, mõttelaad, olemus', skǫp (mitm) 'saatus; needmine; suguelundid'
vanarootsi skap 'mehe suguelund; (mitm) hobuse suguelundid; looming, loodu'
● soome van kave 'loodud olend; inimene; tüdruk, neiu; lammas; metsloom; mütoloogiline olend'
karjala kaveh 'loodud olend (inimene või loom, eriti lammas); väike, inetu, kombetu naine; mütoloogiline olend'
Lule saami kuopas 'nõid, nõiamoor'
kabe1 on vanemas murdekeeles ja rahvalauludes registreeritud tüvevariant, millele 19. sajandil anti kirjakeeles teatud lauamängu tähendus. See tähendus on tõlkelaen, vrd saksa Dame 'daam; naine; kabemäng; kabestunud kabekivi, tamm', vene dáma 'daam', dámka 'kabestunud kabekivi, tamm'. Vt ka kabu2.

kabu2 : kabu : kabu mrd 'kohihärg (harva -oinas, -koer, -kukk); sarvloom, lehm'
On arvatud, et sama tüvi mis kabu1. Tähenduses 'kohikukk' on sõna rahvaetümoloogiliselt segunenud tüvega kabun. Vt ka kabu-3.

kabu-3 liitsõnas kabuhirm 'tugev hirm, paanika'
On arvatud, et sama tüvi mis kabu2 või mis sõnas kabisema või kablutama2.

kabun : kabuna : kabunat 'kohikukk'
○ kabul
← alamsaksa kappūn 'kohikukk'
Vt ka kabu2.

kahur : kahuri : kahurit 'suurtükk' kaha1

kangur : kangru : kangrut '(raud)kivihunnik, kivivare'
? ← alggermaani *ganǥa-z
algskandinaavia *gangaR
vanaislandi gangr 'käimine, samm'
vanarootsi ganger 'käimine, samm; käik, galerii'
● liivi kāngaŗ 'kõrgem koht (metsas), küngas'
vadja kangas 'nõmm, palu', tšivi-kangas 'kivikangur, -hunnik'
soome kangas, van srmt kangar, kankari, kankaro 'nõmm, palu'
isuri kangas 'nõmm, palu'
Aunuse karjala kangas 'männik, palu(mets), nõmmemets'
lüüdi kangaz 'nõmm, palu'
vepsa kangaz 'palumets, nõmmemets, kuiv kõrgem koht'
Tõenäoliselt kuuluvad esitatud läänemeresoome vasted kahte laenukihti: eesti kangur, liivi kāngaŗ ja soome kangar, kankari, kankaro on veidi hilisem (← algskandinaavia *gangaR), ülejäänud varasem laen (← alggermaani *ganǥa-z). Tähenduse poolest on germaani ja läänemeresoome tüvi ühendatud sel alusel, et pronksiaja liikumismarsruudid ('käimine, käik') kulgesid mööda kõrgemaid ja kuivemaid kohti maastikul ('nõmm, küngas, kivihunnik'). On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on mari kaŋga 'kõhn, sale; kuiv(anud)' ja läänemansi koŋ_oko 'maakitsus'. Vt ka kangastama.

kaur : kauri : kauri 'hanesuurune saleda keha, pika sirge kaela ja odaterava nokaga veelind (Gavia)'
? ← balti
läti gaura 'veelind, koskel [?]'
preisi geauris 'veelind, kormoran [?]'
● soome van srmt kauru 'koovitaja'
Kuna tüvi on häälikuliselt ajendatud, võib see olla ka läänemeresoome ja balti keeltes rööpselt kujunenud. Eesti keelest võib olla laenatud vene mrd kavra, kaura 'tuttpütt (Podiceps cristatus)'.

kuur : kuuri : kuuri 'kerge ehitusega kõrvalhoone'
← alamsaksa schūr 'kaitse, vari; katusealune, varikatus'