[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aim : aimu : aimu 'millegi hämara etteteadmise v vaistliku tajumise tunne; ebamäärane kujutlus v käsitus millestki'
◊ aimeline
● soome aimottaa 'kumada; koita; soojust õhkuda; pakitseda'
Läänemeresoome tüvi.

ilme : ilme : ilmet 'iseloomu v psüühilise seisundi kajastus näol'
← soome ilme 'ilme; välimus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on kirjakeeles moodustatud tuletis tüvest ilm, mis tuli käibele 19. sajandi keskel.

kaasik1 : kaasiku : kaasikut 'kasemets, kasesalu' kask

kaasik2 : kaasiku : kaasikut 'pulmalaulik, kaasitaja; pruutneitsi; pruutpaari kaaslased pulmas'
● vadja kaazikka, kaazikkõ 'pulmalaulik, kaasitaja; saajanaine; pruutneitsi'
soome kaaso, kaase, mrd kaasa, kaasi, kaasu 'saajanaine'
isuri rhvl kaasikke 'kaaslane, saatja'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas kaasas. Isuri vaste võib olla vadja keelest laenatud.

kabli : kabli : kablit 'kõblas; kartulikonks; sõnnikukonks'
Tõenäoliselt tüve kõblas variant. On ka oletatud, et vene laen, ← vene skóbel’ 'liimeister, koorimisraud'; kõnek 'lusikanuga; kaabits, kaapenuga'. Ka samatüveline tegusõna kablima võib olla vene keelest laenatud, ← vene skoblít’, skáblivat’ 'kaapima, kraapima'.

labu : labu : labu 'heinasaad'
● vadja lappu, lapussi 'kraasitäis (heiet), heiderull'
soome mrd lapo 'hangutäis heina; väike heinasaad'
isuri labo, lavo 'heinahunnik'
Aunuse karjala labeh, laboh 'kraasitud villatopp; pealmine vajunud heinakiht'
lüüdi labeh 'lame (villa-, kraasitud villa, heina)hunnik'
vepsa labode̮h 'virn, patakas, kiht'
Võib olla laba või lappama tüve tuletis.

lasn : lasna : lasna 'puulabidas'; mrd 'keelikas, puuvankri teljepakke ühendav vahepuu'
← balti *lāpstā
läti lāpsta 'labidas; kühvel'
● liivi lastā 'adra hõlm'
vadja las(s)a '(peerust) kangatihv'
soome lasta 'lapits, väike labidas, kaabits'
isuri lasteed (mitm) '(katuse)laast'
Aunuse karjala laśťe '(korvi) peerg, laast'
lüüdi lašte͔ 'laast, peerg'
vepsa last 'lõhutud halg peergude tegemiseks; peerg, laast'
saami luosti 'põhjapõdra hele küljejutt'
lasn on reeglipäratu tüvevariant, murretes on ka reeglipärane last 'ühenduspuu v -pulk'. Vt ka laast.

pakk4 : paku : pakku 'jämeda laasitud puutüve otsast saetud (lühem) tükk'
● vadja pakko '(puu-, raie)pakk; plokk, palgipakk; pakktaru, mesipuu'
soome pakko 'jalal pehkinud puu, pehkinud aiaroika jupp, känd'
isuri pakko 'puupakk'
On arvatud, et kui sõna algtähendus on olnud 'tükk, lõhandik, (kuivusest) lõhenenud puu', võib olla sama tüvi mis sõnades pakatama ja/või pakk2. Teise seletuse järgi võib tüvi olla germaani laen, ← alggermaani *spaka-, *spakō, mille tütarkeelte vasted on nt keskhollandi spāke, spaecke 'latt, vai; pakk', hollandi spaak 'pulk', alamsaksa spāke 'pulk', vanaülemsaksa spahha, spahho 'raag, vitsakimp'.

palk2 : palgi : palki 'langetatud puu laasitud tüvi v selle osa'
← alamsaksa balke 'palk; (heina)lakk, lagi; kaaluõlg'
Sama tüvi on laenatud liitsõnas aampalk.

porss : porsa : porssa 'madal väikesi urbi moodustavate õitega lõhnav soopõõsas (Myrica)'; mrd 'sookail (Ledum palustre)'
○ pors, ports
← eestirootsi pors 'sookail; porss'
← baltisaksa Pors, Porst, Porsch 'sookail'
← alamsaksa pors 'porss'
Häälikuliselt sobib sõna laenuallikaks nii rootsi kui ka saksa keel. Murretes on sõna levinud eeskätt Lääne-Eestis, selline levik on iseloomulik eestirootsi laenudele. Porsa kasutus õlle tegemisel humalate asemel, ravimtaimena ja kahjurite peletamisel viitab pigem rootsi talupoegadelt saadud teadmistele ja mitte saksa vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste toodud kultuurile.

proov : proovi : proovi 'katsetus; pooleli oleva riietuseseme sobitamine kandja mõõtudele vastavaks; koosharjutamine millegi äraõppimiseks; väike osa millestki (hrl omaduste v koostise määramiseks)'
○ roov, proom
← alamsaksa prove 'proov'
Samatüveline tegusõna proovima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa proven 'tundma õppima, märkama, ära nägema, hindama'. Eesti keelest on laenatud vadja proovvi 'proov, katse'.

vatt2 : vati : vatti 'kraasitud kohev puuvilla- vm kiudainemass'
← saksa Watte 'vatt'