[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aader : aadri : aadrit van 'veresoon'
○ aater
← alamsaksa ader(e) 'kõõlus; veresoon'

haamer : haamri : haamrit 'vasar'
← alamsaksa hamer 'haamer'

kaame : kaame : kaamet 'surnukahvatu; jube, õudne'
← soome kaamea 'õudne, kole'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On andmeid, et tüvi on olnud ligilähedases tähenduses tuntud ka saarte murdes: kaam 'vaikne, kahvatu', kaame 'kahvatu, hallikas'. Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka kamul.

kaamel : kaameli : kaamelit 'ühe v kahe küüruga kandeloom (Camelus)'
○ kamel, kammel, kammeljas
← alamsaksa kamēl 'kaamel'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud loomanimetus pärineb algselt araabia või heebrea keelest, ← araabia ğamal, heebrea gamal 'kaamel'. Loomaga tutvuti piibli kaudu.

kaap : kaabu : kaapu '(meeste) pehme kübar'
◊ kaabu
← vanarootsi kāpa 'kapuuts; kapuutsiga keep'
kaabu on omastavast käändest kujunenud uus nimetavavorm.

kaar : kaare : kaart 'kumer moodustis v kulgemistee; ehituskonstruktsioon (hoonel, sillal); laeva v paadi ribi; ilmakaar; suund; niiduesi'; mrd 'korvi loogad; ree v vankri osa; roided'
● liivi kōr 'laeva v paadi ribi; ree kaar; roie; vikerkaar'
vadja kaari 'laeva v paadi ribi; ree kaar', kaarõ 'laeva v paadi ribi; kokku riisutud ja uuesti kuivama laotatud heina kogum, heinakeeritis'
soome kaari 'kaar, kõverus, kurv; vibu kaar; paadi ribi; võlvi, silla kaar; taevakaar; vikerkaar'; van srmt '(katuse)palk'
isuri kaarre 'laeva v paadi ribi'
Aunuse karjala kuari 'laeva v paadi ribi'
lüüdi kuar(i) 'laeva v paadi ribi'
vepsa kaŕe 'vikerkaar', kaŕeg 'paadi ribi'
Lule saami kuoŋar 'paadi ribi'
? handi χoŋkar 'jõekäär'
? sölkupi k͔aŋar 'rüsa'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Vt ka pilgar.

kaarel : kaarla : kaarlat mrd 'murakas'
● ? soome mrd kaarnikka, kaarne 'kukemari (Empetrum nigrum)'
? karjala koarnehus 'kukemari (Empetrum nigrum)'
On arvatud, et tüve kaaren variant. Seos on selgem murdevariandi kaarnas ning esitatud võimalike läänemeresoome vastete puhul. Tüve kaaren vasteid sisaldavaid marjanimetusi leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt saami gáranas(muorji) 'kukemari (Empetrum nigrum); mägileesikas (Arctous); leesikas (Arctostaphylos)', neenetsi χǝrŋesʔ ŋoďa 'kadakamarjad'. Vt ka vaarikas.

kaaren : kaarna : kaarnat 'ronk (Corvus corax)'; mrd 'katuse viilulauad'
● liivi kārnaz 'kaaren; vares; puust konks, mis hoiab katuselaudu kinni'
soome kaarne 'kaaren'
isuri rhvl kaarne 'kaaren [?]'
Aunuse karjala kuarneh 'kaaren'
vepsa karni̮š 'vares'
saami gáranas 'kaaren; maja ots'
ersa kŕenč 'kaaren'
mokša krańč 'künnivares'
mari kurnə̑ž 'kaaren; harksaba'
udmurdi ki̮rni̮ž 'kaaren'
komi ki̮rni̮š 'kaaren'
neenetsi χǝrna, χǝrŋeʔ 'kaaren'
matori karguj 'kaaren'
Uurali tüvi. Eri keelte või keelerühmade vasted võivad olla ka rööpselt tekkinud. Häälikuliselt lähedasi ronga või varese nimetusi leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina corvus 'ronk', cornix 'vares', vanakreeka korónē 'vares'. Vt ka kaarel.

kaber : kabra : kapra 'metskits (Capreolus)'
◊ kabris
← alggermaani *χafra-z, *χaƀra-z
vanaislandi hafr 'sokk'
vanainglise hæfer 'sokk'
● liivi ka’bbõr 'tikutaja, taevasikk (Gallinago gallinago)'
Salatsi liivi kabr 'sokk'
vadja kabris 'metskits [?]'
soome kauris 'kaljukits; metskits'; mrd kapris 'sokk, kaljukits'
isuri kabris 'metskits [?]'
Aunuse karjala kabris, kabriz 'kits, sokk; kaljukits'
vepsa rhvl kabrō 'sokk'
Tüvi oli säilinud vaid kohanimedes, nt Kaberneeme, taaselustati kirjakeeles 20. sajandi lõpukümnenditel. kabris on tüve rööpvariant.

kaer : kaera : kaera 'kahara pöörisega kõrreline suviviljakultuur (Avena sativa)'
○ lõunaeesti kaar, kirderanniku kaur(a)
← alggermaani *χaǥran-
gotlandi hagri 'kaer'
rootsi mrd hagre, hagra, hāgri 'kaer'
norra mrd hagre 'kaer'
● liivi ka’ggõr(z) 'kaer'
vadja kagra 'kaer'
soome kaura, mrd kakra 'kaer'
isuri kagra 'kaer'
Aunuse karjala kagru 'kaer'
lüüdi kagr(e͔) 'kaer'
vepsa kagr 'kaer'

kaller : kalleri : kallerit 'sültjas mass, tarrend'
← saksa Gallert 'kaller'

kamber : kambri : kambrit '(väike) tuba v mõni muu ruum; rehielamule teise otsa lisandunud ruum(id)'; mrd 'ait'
○ kammer
← alamsaksa kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina camera 'võlving, kumerus, võlvitud lagi', vanakreeka kamára 'kaetud vanker'. -b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades klamber ja number), mis võib olla tekkinud eesti keeles, kuid võimalik, et ka alamsaksa keeles on esinenud seda häälikut sisaldav murdevariant. Baltisaksa murdest või alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, kemmerg, ja baltisaksa keelest sama tüve sisaldav liitsõna, käärkamber.

kappel : kapli : kaplit mrd 'hauskar, puukühvel paadist vee väljaloopimiseks'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kipper : kipri : kiprit 'väikese laeva juht'; mrd 'noodavanem'
○ kiper
← alamsaksa schipper 'laevajuht, kapten', schiphere 'laevaomanik, kapten'
Murretes esinev samatähenduslik sõna kippar on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vaste on vanarootsi skipari 'laevajuht, kapten'.

laager : laagri : laagrit 'peatus- v puhkepaik; leer; masinaosa'
← saksa Lager '(magamis)ase; laager, leer; ladu; masinaosa'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, leer1.

-maaker : -maakri : -maakrit liitsõnades lontmaaker 'köietegija', uurmaaker 'kellassepp'
← alamsaksa maker 'tegija, valmistaja'
Liitsõna lontmaaker võib olla laenatud ka tervikuna, kuigi allikat ei ole registreeritud, lont. Tervikuna laenatud seda sõna sisaldav liitsõna on pistemaaker.

maaler : maalri : maalrit 'ehitiste ja konstruktsioonide pindade värvimiseks ettevalmistaja ja värvija'; van 'maalija, maalikunstnik'
← alamsaksa maler 'maalija, maalikunstnik; maaler'
Alamsaksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, maalima.

naaber : naabri : naabrit 'isik, pere vms teise kõrvuti, lähestikku elava v asuva isiku, pere vms suhtes'
← alamsaksa naber 'naaber'
Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud eestirootsi nābär 'naaber'.

taaler : taalri : taalrit '16.–18. sajandi hõbemünt; maa hindamise ühik Liivimaal'
○ taader, ta(a)lder, taller
← alamsaksa dāler, dalder 'taaler'
← saksa Taler 'taaler'
Laenuallikas on lühend selle rahaühiku esialgsest nimetusest, vrd saksa Joachimst(h)aler: raha vermiti Joachimstali kaevanduste hõbedast. Eesti keelest võib olla laenatud liivi dōldõr 'taaler'.

tapper : tapri : taprit 'jalaväe lähivõitluses kasutatud löögirelv, sõjakirves; väike kirves'
← vanavene topórŭ 'kirves'
● vadja tappora 'tapper, sõjakirves'
soome tappara 'tapper, sõjakirves'
karjala tappara 'kirves'

vapper : vapra : vaprat 'julge, vahva'
● soome vauras 'jõukas, rikas'
karjala vauras 'suur, kogukas; jõukas'
Läänemeresoome tüvi. Soome ja karjala sõna täpne häälikuline vaste on Võru murde vabrass 'tragi, virk'. vapper on omastavavormist teiste sõnade analoogial moodustatud uus nimetavavorm. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd vappara 'jässakas, turske'.