[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

ahistama : ahistada : ahistan 'kitsikusse ajama, raskusi, häda põhjustama, tugevasti kimbutama; vaevama, piinama, rusuma, painama; ahtaks tegema, kokku suruma, pitsitama'
soome ahdistaa 'pigistada, pitsitada; taga ajada, taga kiusata; peale käia, survet avaldada, ahistada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka kirderannikumurretes, kus võib olla samuti soome keelest laenatud. Soome allikas on tuletis sõnast ahas.

kaasas '(kellegagi) koos; (endaga) ühes (võetuna)'
ka, kaasa, kah, kas
alggermaani *χansā
vanaülemsaksa hansa 'kaaskond, rahvahulk'
keskülemsaksa hanse 'kaubandusselts'
gooti hansa 'rahvahulk, sõjasalk'
liivi ka 'ka, samuti', kōz sõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kaasa 'kaasa; kaasas', kaa(s) 'ka, samuti'
soome kanssa 'koos, ühes, kaasas; ka(h)', kansa 'rahvas'
isuri kansa 'rahvas'
Aunuse karjala kanzu 'rahvas, rahvahulk; perekond; kaaslane, selts(iline); koos, kaasas', riśťikanzu 'inimene'
vepsa kanz 'perekond'
On ka peetud soome-ugri tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guos'si 'külaline' või saami gázzi 'seltskond; leibkond; kamp' (need võivad olla ka läänemeresoomega rööpsed germaani laenud), udmurdi kuz 'paar' ja komi goz 'paar'. ka, kah ja kas on kujunenud vanas kirjakeeles registreeritud kaassõna kaas lühenemisel. Samast sõnast lähtub kaasaütleva käände lõpp -ga. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi kas 'kas' (← kas). Vt ka kaasik2 ja kaavitama.

kammits : kammitsa : kammitsat 'liikumist takistav seade hobuse vm looma jalgade küljes'; mrd 'kinnitusvahend (kalapüünisel, harkadral)'
kammeljas
balti
leedu kampas 'nurk'
läti kampis 'kaelaraud; kõver puu'
vadja kammittsa 'kammits'
soome kammitsa 'kammits'; mrd 'valesti seotud lõimelõng; kokku seotud paar saunavihtu'; kampi 'vänt'; mrd 'käepide (nt sirbil, vikatil); sirp'
isuri kammitsa 'kammits; veel mitte kõndiva lapse liikumist takistav seade'
Aunuse karjala kampičču, kammičču 'kokku seotud paar vihtu v vihke; raudkonks (kahest puust uuristatud paadi poolte ühendamiseks)'
? vepsa kambič 'tugipuu'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -ts(a). Tuletusliiteta tüvi esineb iseseisva sõnana vaid soome keeles (kampi). kammeljas on samuti läänemeresoome tuletis sellest tüvest. On ka oletatud, et tüvi on slaavi laen, ← tüvi, mille vaste on serbia kàmba 'ikke osa, mis pannakse härjale ümber kaela', või germaani laen, ← alggermaani *kamp-, mille vaste on saksa mrd kamp 'puu, mis pannakse sigadele kaela (tarast läbi ronimise takistamiseks)'.

kuup : kuubi : kuupi 'korrapärane kuustahukas'
saksa Kubus 'täring'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt vanakreeka keelest, ← vanakreeka kýbos 'täring'. Tuletis kuubik võib samuti olla laenatud, kas saksa keelest, ← saksa Kubik- 'kuup-', või vene keelest, ← vene kúbik 'kuup, kuubik'.

loobuma : loobuda : loobun 'end (vabatahtlikult) ilma jätma'
soome luopua 'loobuda; tagasi astuda, lahti ütelda'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Sõna on tuntud kohati ka murretes, kus võib osalt olla samuti soome keelest laenatud. Soome allikas on tuletis looma tüvest. Vt ka loovutama.

ruske : ruske : rusket 'punakaspruun, pruunikaspunane'
ruse
balti
leedu rusvas 'pruunikas; ruskjas', rudskis '(punakas)pruun'
läti rūsgans 'punakaspruun'
vadja ruskõa 'punakaspruun, pruun; hallikaspruun'
soome ruskea 'pruun'; van '(pruunikas)punane'
isuri ruskia 'punakaspruun, pruun'
Aunuse karjala ruskei 'punane; punakaspruun; ilus; hea, kena; punane vein; punased rõivad; munarebu'
lüüdi rusked 'punane, punetav; pruun [?]'
vepsa rusked 'punane; ilus; hea, kena'
Sarnasust balti tüvega on peetud ka juhuslikuks. Samuti on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *rus(s)a-, mille vaste on vanaülemsaksa rosa- sõnas rosamo 'koidupuna'.

räbik : räbiku : räbikut 'setu naise valge poolvillane pikk-kuub'; mrd 'vanaaegne takune kuub; jämedast takusest riidest kalurikuub; räbalane, katkine rõivas'
rääbik, räpik, rapik
?vene mrd rjabík '(teatud) kalurikuub'
On ka arvatud, et tuletis samast tüvest, mis sõnas räbal, ning vene sõna on eesti keelest laenatud. Laenusuunda on raske kindlaks teha, sest sõna on levinud nii eesti kui ka vene keelealal väga kitsalt, vaid Pihkva järve läänerannikul. Samuti leidub mõlemas keeles sobiv tuletusalus, vene sõna võib nt olla tuletatud sõna rjabój 'tähniline, täpiline, kirju; armiline' tüvest.

sumu : sumu : sumu 'kerge udu, vine, somp'
soome sumu 'udu'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on levinud ka kirderannikumurretes, kus see on ilmselt samuti soome keelest laenatud. Soome allikas on tuletis tüvest sume.

ulgu- 'väljapoole ulatuv, väljasolev'
ulgvel, uluk
soome ulko- 'välis-, väline; välimine'
Tüvi esineb ka kirderannikumurretes, kus see on samuti soome keelest laenatud. Soome sõna võib olla tuletis ulatama tüvest. uluk on kirjakeeles moodustatud nõrgaastmeline tuletis.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur