[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

era- 'mitteühiskondlik, mitteriiklik; isiklik, mitteametialane; omaette olev v toimuv; mittesõjaväeline; tsiviil-'
eraldi, eri, ära2, -äranis
algiraani *er- 'lahtine, eemalseisev; lahku minema, lahti harutama'
vanaindia ṛta- 'eraldatud'
liivi järā, jarā 'ära'
vadja erä- liitsõnas eräpooliin 'väline; erapooletu', eri 'eri, eraldi; erisugune'
soome erä 'partii, kogus; osa; summa; kord; kalal-, jahilkäik'
isuri eriksee 'eraldi'
Aunuse karjala erä 'üks, mingi; keegi', eri 'erinev; eriline'
lüüdi eriže 'eraldi; lahku, lahus'
vepsa eŕigata, eragata 'eralduda, lahti tulla; lahku minna'
saami earri 'piimakogus, mida põhjapõdralt v lehmalt (v kogu karjalt) korraga lüpstakse', earránit 'erineda'
Sõnas (ise)äranis on vana omastusliitega oleva käände vorm. Sõnades ära2 ja -äranis on tüvevariant, kus e > ä. Kirjakeelde on mitmeid tuletisi keeleuuenduse ajal soome keele eeskujul moodustatud, nt erinema, vrd soome eritä 'erineda, erinev olla, lahku minna', või soome keelest laenatud, nt erak soome erakko 'eremiit, erak', eriline soome erillinen 'eraldi olev; üksi seisev', eriti soome erittäin 'eriti, väga', eristama soome eristää 'isoleerida, eraldada'. Vt ka eru.

haak : haagi : haaki 'väike konks; libisemist vältiv hobuseraua osa; kõverdatud käega alt v küljelt antud poksilöök'
saksa Haken 'haak, konks; haak, teatud poksilöök; ader; adramaa'
alamsaksa hake 'haak, konks'
Samatüveline tegusõna haakima võib samuti olla saksa või alamsaksa keelest laenatud, ← haken 'haakima'. Sama tüvi võib olla laenatud sõnas heegeldama, laenatud on ka sama tüve sisaldav liitsõna, pootshaak.

kauge : kauge : kauget 'pika vahemaa taga asuv; pika ajavahemikuga eraldatud; kellegagi v millegagi vähe ühist omav, raskesti mõistetav, võõras'
kaua
liivi kougi 'kauge', kougõn 'kaugel'
vadja kaukaa 'kauge', kaukaalla 'kaugel'
soome kaukainen 'kauge', kaukana 'kaugel'
isuri kauvan 'kaua', kauvaaks 'kauaks'
karjala kauvan 'kaua'
? ersa kuvaka 'pikk; piklik; pikaajaline', kuvať 'kaua'
? mokša kuvaka 'pikk', kuvať 'kaua'
? handi χŏw 'pikk; kauge; kaua'; χŏwən 'kaua; ammu; kaugel'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. On ka oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *χauχa-, mille vasted on saksa hoch 'kõrge; pikk' ja rootsi hög 'kõrge'; sel juhul on kaugemate sugulaskeelte vasted teise päritoluga. Tänapäeva läänemeresoome keeltes esineb tüvi ainult mitmesugustes tuletistes või tüvisõna *kauka käändevormidest kujunenud määrsõnades; kaua on vana viisiütleva käände vorm sellest tüvisõnast.

klii : klii : kliid 'teravilja jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos nende külge jäänud taimekoe- ja iduosadega'
lii
alamsaksa klie, klige 'klii'

klooster : kloostri : kloostrit 'kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v nunnad elavad kogukonnana'
looster
alamsaksa klōster 'klooster'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina claustrum, clostrum 'riiv, lukk; takistus, tõke; suletud koht, hoiupaik, vangla; klooster'.

kuru : kuru : kuru 'kõrvaline, muust maailmast eraldatud paik; kitsas vahe- v läbikäik'
kuredik
soome kuru 'sügav org, mäekuru'
saami gurra 'sügav org, kuru; soon, uure, renn'
idahandi kor 'puuõõnsus, uure, läbikäik; metsasiht, jõesäng, org'
ungari mrd horhó 'kitsas ja sügav tee mägedes'
Soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

kükk : küki : kükki 'seis päkkadel (taldadel), kusjuures jalad on põlve- ja puusaliigestest kõverdatud'
liivi kikkõ 'kükitada'
soome ky(y)kkiä, kyykistyä 'kükitada'
isuri kükkü 'teatud vene kükktants'
Aunuse karjala kükettiä 'kükitada'
lüüdi küukistüdä 'kükitada'
vepsa kükta 'kükitada'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Lähedane tüvi on nt sõnades kikerdama ja kügelema. On ka arvatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *χūkē(ja)n-, mille vaste on vanaislandi húka 'kükitama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kukk 'kükitama'.

lahter : lahtri : lahtrit 'veeru ja rea ristumiskoht tabelis; rubriik; eraldatud osa millestki osadeks jagatust' latter

latter : latri : latrit 'kergete vaheseintega eraldatud osa ruumist'
lader
lahter
baltisaksa Latere 'latter hobusetallis'
Variant lahter on kujunenud lõunaeesti murretes, ilmselt jäljendades nende sõnade põhjaeesti variante, milles lõunaeesti -tt-le vastab põhjaeesti -ht- (vrd põhjaeesti kõht, lõunaeesti kõtt). Murdevariant on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses. Eesti keelest on laenatud eestirootsi latter '(talli)latter'; lattron 'latter; improviseeritud sõim talvel'.

lava : lava : lava 'kõrgendatud alus, kõrgend; lihtne katmikala taimede kasvatamiseks'
?balti *lāvā
leedu lova 'magamiskoht'
läti lāva '(sauna)lava; ahjupink, magamiskoht; 2–3 parrest moodustuv lava (rehetoas)'
liivi lovā 'voodi; puuraam'
vadja lava '(sauna-, ahju-, kuhja-, taime)lava'
soome lava 'saunalava, magamiskoht, kõrgend'
isuri lava '(kuhja-, ahju-, sauna-, taime)lava'
Aunuse karjala lava 'jahiplatvorm; pealsete kuivatamise lava; rehapea'
lüüdi lava 'põrand'
vepsa lava 'põrand'
saami luovvi 'lava, platvorm'
Eesti keelest on laenatud soome lavastaa 'lavakujundust teha; lavastada, sepitseda' (← lavastama). Vt ka lavats.

luutma : luuta : luudan 'välistama, võimatuks tegema'
Tehistüvi 1920. aastate lõpust. Impulss-sõnad on võinud olla ladina excludere 'välja sulgema, välistama; takistama; eemaldama', inglise exlude 'välistama, kõrvaldama, eraldama; võimatuks tegema', prantsuse exclure 'välja heitma, kõrvaldama; välja arvama, välistama'.

lööv : löövi : löövi 'pikk katusealune; sammastega eraldatud piklik ruumiosa; osmik, onn'
alamsaksa lovene, love 'lehtla, kaetud hall, avatud käik, koridor peamiselt avalike hoonete ülemisel korrusel'

meri : mere : merd 'maismaasse lõikunud v avaookeanist saarte v veealuste kõrgendikega eraldatud maailmamere osa; mandreid ümbritsev ühtne veemass'
balti
leedu marė 'meri, Kura säärlõugas'
läti maŗa, mare 'säärlõugas'
preisi mary 'säärlõugas'
liivi mer 'meri'
vadja meri 'meri'
soome meri 'meri'; mrd 'lõuna; lääs, edel, ida'
isuri meri 'meri'
Aunuse karjala meri 'meri; suur järv'
lüüdi meŕi 'meri; lõuna; järv'
vepsa meŕi 'meri'
On ka arvatud, et germaani laen, ← läänegermaani *mari, *meri, mille tütarkeelte vasted on vanainglise mere 'meri; tiik, veehoidla', vanasaksi meri 'meri', vanaülemsaksa meri 'meri'.

parandama : parandada : parandan 'kahjustust, riket, viga kõrvaldama; paremaks tegema, puudustest v pahedest vabastama; halvasti tehtut õige(ma)ks tegema' paras

pasun : pasuna : pasunat 'puust v puukoorest sirge v pisut kõverdatud ilma huulikuta puhkpill; kausshuulikuga vaskpuhkpillide rahvapärane üldnimetus'
passun
alamsaksa basune, bassune 'pasun'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi báson 'pasun, puhkpill'.

pea1 : pea : pead 'keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa; mõistus, mõtlemisvõime, mälu, meelespidamine; miski kujult, asendilt v ülesandelt pead meenutav'
peal, päis, -päits, päitsed, päädima
liivi 'pea'
vadja pää 'pea'
soome pää 'pea'
isuri pää 'pea'
Aunuse karjala piä 'pea'
lüüdi piä 'pea'
vepsa 'pea'
? saami bákŋi 'põhjapõdra sarve kõige paksem ots'
ersa pe 'lõpp, ots'
mokša pe 'lõpp, ots'
udmurdi pum 'lõpp, ots; äär, serv'
komi pom '(esi)ots, tipp; lõpp'
mansi puŋk 'pea'
ungari fej, 'pea'
? neenetsi ṕa- 'alustama'
? eenetsi pεʔ 'lõpp, tagaots; tipp, hari'
nganassaani χiai 'lõpp, tagaots; tipp, hari'
Uurali tüvi. Tuletised päis, -päits, päitsed on moodustatud algsemast tüvevariandist pää. Kirjakeelne tüvevariant pea lähtub erandlikult neist murretest, kus ää > . -päits lähtub tuletise päine murdelisest omastavavormist päitse. päädima võib olla moodustatud soome keele eeskujul, vrd soome päättyä 'lõppeda, lõpule jõuda'. Vt ka künnap, peats, pääsema.

püha : püha : püha 'jumalale, temaga ühenduses olevale v vagale isikule, tema meelelaadile, eluviisile omane; eriti sügavat austust vääriv; tähtpäev, mil ei tehta tööd'
pühendama
?alggermaani *wīχa-
vanaülemsaksa wīhen 'pühitsema, õnnistama'
saksa weihen 'laulatama, pühitsema, õnnistama'
liivi pivā, püvā 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, puhkepäev'
vadja pühä 'paast; (rahvapärane v kiriklik) püha; pühapäev; püha, jumalaga ühenduses olev'
soome pyhä 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, pühapäev'
isuri pühä 'pühapäev, püha; paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
Aunuse karjala pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev; armulaud'
lüüdi pühä 'paast; püha'
vepsa pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
saami bassi 'püha, pühapäev'
Germaani laen on häälikulistel põhjustel kaheldav. Teisalt on arvatud, et tegemist võib olla murdesõnas piha(aed) 'varbaed, kiviaed, surnuaed' oleva tüve variandiga, piht-4. Nt soome van srmt pyhä 'rahustamine, kaitsmine, hoidmine', pyhitys 'rahustamine; loomade eest kaitstud piiratud ala', pyhätä 'eraldada, kaitsta, taraga ümbritseda'. Tähenduse areng on sel juhul olnud 'teivas' > 'tara, aed' > 'õu' > 'eraldatud maa-ala' > 'püha'.

rihtima : rihtida : rihin 'loodi seadma; vajalikku asendisse v suunda seadma, sihtima; reguleerima; nürinenud metallilõikeriistade lõikevõimet taastama; kõverust, mõlke ja lainelisust kõrvaldama, õgvendama; vahtima, passima'
rehtima
saksa richten 'seadma; pöörama; juhtima, suunama, sihtima; reguleerima, õigeks v korda seadma; sirgeks v püsti ajama; õigust (v kohut) mõistma; süüdi (v hukka) mõistma'

ruum : ruumi : ruumi 'see kolmemõõtmeline ja lõputu, kus kõik eksisteeriv paikneb ja toimub; mingi ala, piirkond; hoone vm sisemus v selle sisemuse vaheseintega eraldatud osa; millegi v kellegi kuhugi mahtumiseks piisav vaba koht; maht'
alamsaksa rūm 'ruum, koht, lage väli'
Eesti keelest on laenatud vadja ruumi 'koht; ruum'.

sahtel : sahtli : sahtlit 'hrl kastikesekujuline eraldatud ruumiosa mingi mööblieseme, harvemini muu eseme sees, laegas'
sahkel
saksa Schachtel 'karp'

sirutama : sirutada : sirutan 'keha v kehaosa kõverdunud või kõverdatud asendist sirgeks ajama; ulatama; pikali heitma'; kõnek 'lööma, virutama' sirge

tempima : tempida : tembin '(vedelikke) lahjemaks (v kangemaks) segama, millegi lisamisega parajaks tegema (v maitsestama), sobivas vahekorras kokku segama'
?alamsaksa dempen, dampen, dumpen 'lämbuma; lämmatama; täitma; summutama, maha suruma; kõrvaldama, eemaldama'

triip-2 liitsõnas triiphoone 'kasvuhoone'
alamsaksa *drīf-hūs
Laenuallikana esitatud alamsaksa liitsõna (drīf < driven 'ajuma, triivima; ajama; (karja) pidama; tegelema' + hūs 'maja') otseselt registreeritud ei ole, kuid see on taastatav vanemas eesti keeles registreeritud sõna triipus, triibus 'kasvuhoone' põhjal. Seega on alguses laenatud liitsõna tervikuna, hiljem on sellest eraldatud tüvi triip, millele on lisatud liitsõna järelosise tõlge ning moodustatud nõnda triiphoone. Alamsaksa tegusõna või selle rootsi vaste on ka eraldi laenatud, triivima1 ja triivima2.

tuba : toa : tuba 'ehitise vaheseintega eraldatud, hrl ühe v mitme akna ja uksega ruum'; van 'elumaja'
alggermaani *stuƀ-
islandi stofa, stufa 'tuba, külalistetuba'
saksa Stube 'tuba, kamber'
rootsi stuga 'väike maja, tare, hütt; talumaja (elu)tuba; suvila'
liivi tubā 'tuba; elumaja'
vadja tupa 'tare, elumaja'
soome tupa 'peretuba (talumajas); onn, majake'
isuri tuba 'tare, elumaja'
karjala tupa 'tare, elumaja'

väli : välja : välja 'tasane metsatu maa-ala; piiridega eraldatud põllumajandusmaa osa; suurema pinna osa; pidev mateeria vorm'
välistama, väljas, väljendama
liivi vēļa 'hõre'
vadja väľľä 'väli'
soome väljä 'lai, lahe; avar, ruumikas; lõtv; hõre'
isuri väljä 'lai, lahe'
Aunuse karjala väľľü 'lai, lahe; avar; lõtv; vabadus, voli'
lüüdi väľľ(ü) 'lai, lahe'
vepsa väľ 'nõrk; lai, lahe; lõtv; lahja'
Läänemeresoome tüvi. Sõna on peetud ka balti laenuks tüvest, mille vaste on leedu valia 'tahe, voli'. Vt ka väle, välk, välmima, vältama ja välu.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur