[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

häda : häda : häda 'ahistav, raske, ähvardav olukord; haigus, tõbi; viga, puudus; vajadus'
liivi ädā 'häda; hädaoht'
vadja hätä 'häda; hädaoht; kiire, rutt'
soome hätä 'häda; hädaoht; kitsikus; mure'
isuri hädä 'häda; hädaoht; kitsikus; mure'
Aunuse karjala hädä 'vaesus, puudus; häda, mure'
lüüdi hädä 'haigus; häda, puudus'
vepsa häda 'häda, õnnetus; gripp, nakkushaigus'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *sǣtā, mille vaste on nt vanaislandi sát 'varitsus'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi häta 'häda, hädaoht'.

katk1 : katku : katku 'äge inimeste ja loomade epideemiline nakkushaigus (levinud eriti varasemail aegadel)'
lõunaeesti katsk
soome katku 'ving; lehk, hais; kõrbelõhn, kärsahais'
Aunuse karjala kačku, kuačku 'ving; lehk, hais; kõrbelõhn, kärsahais'
lüüdi koaťšku 'ving'
vepsa kačk 'ving; kõrbelõhn, kärsahais'
? ersa kačamo 'suits'
? mokša kačam 'suits'
? komi koče̮s väljendis koče̮s duk 'kõrbelõhn, kärsahais'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka katk2.

kulu1 : kulu : kulu 'eelmise aasta kuivanud rohi'
balti
leedu kūlės 'teravilja nõgihaigus'
läti kūla 'kulu'
liivi kul 'kulu'
vadja kulo 'kulu'
soome kulo 'kulu; kulutuli; metsatulekahju'
isuri kulo 'vana hein, kulu'
Aunuse karjala kulo 'kulu'
lüüdi kulo 'kulu'
vepsa kulo 'kulu'

leetrid : leetrite : leetreid (mitm) '(laste) nakkushaigus, mida iseloomustab punane laiguline lööve'
leedrid
alamsaksa bladder, bledder, bledere 'vill, rakk'

nina : nina : nina 'inimese või looma hingamisteede algusosa ning haistmisorgan; esiletungiv, eenduv ots, tipp (mitmesugustel esemetel, neemel, idu)'
liivi nanā 'nina (kehaosa); nokk; neem'
vadja nenä 'nina (kehaosa); nokk; tila; ots, tipp; neem; idu'
soome nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; (rahvausu järgi kurjade jõudude põhjustatud) nakkushaigus'
isuri nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; neem'
Aunuse karjala nenä 'nina (kehaosa); nägu; ots, tipp; (rahvausus) loodusest või esemetelt saadud haigus'
lüüdi ńeńä 'nina (kehaosa); ots, tipp'
vepsa ńena 'nina (kehaosa); ots, tipp; idu'
saami njunni 'nina (kehaosa); ots, tipp; tila'
Läänemeresoome-saami tüvi. Esisilbi vokaalivaheldus osutab, et algselt on olnud häälikuliselt ajendatud.

nõgi : nõe : nõge 'kütuse mittetäielikul põlemisel tekkiv peamiselt tahmast koosnev sadestis; nõgieoste mass nõgihaigusest nakatunud taimel'
kirderanniku nogi
liivi nougõd (mitm) 'nõgi, tahm'
vadja nõtši 'nõgi, tahm'
soome noki 'nõgi, tahm; nõgihaigus'
isuri nogi 'nõgi, tahm'
Aunuse karjala nogi 'nõgi, tahm'
lüüdi nogi 'nõgi, tahm'
vepsa nogi 'nõgi, tahm'
Läänemeresoome tüvi.

nõlg : nõle : nõlge 'nina ja neelu limaskesta mädapõletikuga ning ninast erituva mädase nõrega äge nakkushaigus peamiselt noorhobustel'; mrd 'tatt'
liivi noļg 'lima, röga; jäänus'
soome van srmt nolki 'lima, röga, sülg'
Aunuse karjala ńolgi 'sülg, ila; (kala) lima'
lüüdi ńolg(u) 'sülg; (kala) lima'
saami snuolga 'tatt'
ersa nolgo 'tatt'
mokša nolga 'sülg; tatt'
ungari nyál 'sülg, ila'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et algselt häälikuliselt ajendatud.

ruttama : rutata : ruttan 'kiirustama, tõttama'
vadja ruttaa 'kiirustada; (midagi) kiiresti v kiirustades teha'
soome rutto 'katk; kiire, nobe'; mrd 'äkiline, ägedaloomuline'
isuri ruttaa 'kiirustada'
Aunuse karjala rutto 'äkiline, ägedaloomuline; väga kiire, järsk, ootamatu'; van 'haigus'
lüüdi ruttoi 'ruttu'
saami rohttu 'kiiresti nakkav raske nakkushaigus, katk'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vasted (vähemalt tähenduses 'katk') võivad olla läänemeresoome keeltest laenatud.

rõuged : rõugete : rõugeid (mitm) 'viirushaigus, millega kaasneb villiline, paranemisel arme jättev lööve'
kirderanniku rouged
● ? soome mrd rouka 'lepa, kase v kuuse koorest valmistatud võrkude ja nootade värvaine'
? Aunuse karjala rougu 'kase v lepa koore alumine punakaspruun kiht; kase v lepa koorest saadud parkimisaine v värv; parkkoor'
? lüüdi roug 'puukoore alumine punakaspruun kiht'
? vepsa roug 'lepa v kase koor, mida kasutatakse võrkude või riide värvimiseks'
Tüvi võib olla esitatud läänemeresoome sõnade vaste eeldusel, et rõugehaiguse nimetus on kujunenud sellega kaasneva lööbe värvuse järgi. See läänemeresoome tüvi võib olla skandinaavia laen, ← algskandinaavia *rauđka, mille vaste on norra rokka 'rooste; vee või maapinna rauasisaldus'.

sarlakid : sarlakite : sarlakeid (mitm) 'äge peenetähnilise punase lööbega palavikuline laste nakkushaigus'
sarlah(a)id, sarlatid
saksa Scharlach 'sarlakid; sarlakpunane'

taud : taudi : taudi 'mingi nakkushaigus, millesse haigestuvad korraga paljud inimesed või loomad, epideemia; loomade nakkushaigus üldiselt'
algskandinaavia *dauđi
vanaislandi dauði 'surm; surmav epideemia'
rootsi död 'surm'
vadja tauti 'haigus, tõbi'
soome tauti 'haigus, tõbi'
isuri taudi 'haigus, tõbi'
Aunuse karjala taudi 'haigus, tõbi'

tõbi : tõve : tõbe 'haigus'
kirderanniku tobi
alggermaani *dawīni-
vanaislandi dán 'surm'
rootsi dån 'minestus'
algskandinaavia *dawēn-
islandi dái liitsõnas sví-dái 'loomulikku surma surnud (kodulooma kohta)'
liivi teb, b 'haigus'
Mõlemas laenuallikas on sama tüvi. Esimesena esitatud allikast on laenatud ka toone-. Kolmas võimalik laenuallikas on alggermaani *dawa-, mille vaste on vanaislandi 'teadvusetus; talveuni', see on häälikuliselt vähem sobiv. Eesti keelest on laenatud soome mrd topi 'haigus; kopsuhaigus', isuri topi 'haigus' ja eestirootsi täbe 'kergem haigus'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur