[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

humal : humala : humalat 'õlle valmistamisel kasutatav taim (Humulus lupulus)'
← alggermaani *χumalan-
rootsi humle 'humal'
norra humle 'humal'
islandi humall 'humal'
● liivi umāl 'humal'
vadja umala 'humal'
soome humala 'humal; joove'
isuri hummaala 'humal; joove'
Aunuse karjala humal 'joove'
lüüdi humal 'joove'
vepsa humal 'humal; joove'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on turgi päritolu. Selle vasted on nt tatari qolmaq 'humal', tšuvaši χǝ̑mla 'humal'. Turgi tüvi on slaavi algkeele vahendusel jõudnud germaani algkeelde. Otse turgi keeltest on tüvi laenatud mitmesse kaugemasse sugulaskeelde, nt ungari komló 'humal' ja mari umla 'humal'.

hämama : hämada : häman 'tõe moonutamise ja petlike lubadustega eksitama'
← soome hämätä 'segadusse, eksiteele viia; hämada, bluffida'
Kõnekeelest 20. sajandi lõpuaastail kirjakeelde jõudnud laen. Soome sõna on tuletis samast tüvest mis sõnas hämar.

jõud : jõu : jõudu 'jaks, tugevus, suutlikkus, võimelisus' jõudma

kalkun : kalkuni : kalkunit 'sulgedeta ning käsnalise punaka kaela ja peaga suur kodulind'
← alamsaksa kalkūn 'kalkun'
← baltisaksa Kalkun 'kalkun'
Alamsaksa või baltisaksa laenuallikas on kujunenud sõnaühendist kalkūnsche höner 'Kalkuta kuked'. Sellise nimetuse andsid Ameerikast pärit linnule maadeavastajad, kes esialgu uskusid, et nad on jõudnud Indiasse. Eesti keelest on laenatud vadja kalkkuni 'kalkun'.

kemplema : kembelda : kemplen 'jõudu, võimu, sõnaosavust vms proovima; vaidlema, arveid klaarima; hooplema, uhkeldama; ringi hulkuma; karglema, rabelema'
○ kimplema
? ← alamsaksa kempen 'võitlema'
Laentüvele on lisatud liide -(e)le-.

kummitama : kummitada : kummitan 'viirastusena ilmuma v paistma'
● vadja kummitõlla 'imestada; imestama panna; kummitada'; kumma 'ime; imelik; jõulusant'
soome kumma 'ime, imelik asi; imelik, kummaline'; kummitella 'kummitada'
isuri kumma 'ime, imelik asi'
Aunuse karjala kummu 'ime, imelik asi'
lüüdi kummad (mitm) 'ime; imelik'
saami gobmi 'kummitus, tont'; gobmidit 'kummitada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Sõna on kirjakeelde jõudnud kirderannikumurretest, kus see võib olla soome laen. Vt ka kummaline.

kährik : kähriku : kährikut 'koerlaste sugukonda kuuluv imetaja (Nyctereutes procyonoides)'
← balti
leedu keršas 'musta-valge laiguline'; kerše 'kirju lehm'
Tüvi kähr esineb Tartu ja Võru murdes tähenduses 'mäger'. Tuletis kährik võeti kirjakeeles kasutusele 1930. aastatel Eestisse jõudnud võõrliigi nimetusena.

lagrits : lagritsa : lagritsat 'magusjuurest saadav magusaine'
← saksa Lakritze(n) 'lagritsapõõsas'
Meile saksa laenuna jõudnud, paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit kreeka keelest, ← vanakreeka glykýrrhiza 'magus juur'.

lilla : lilla : lillat 'punasinine, (hele)violett'
← saksa lila 'lilla'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit pärsia keelest ja jõudnud Lääne-Euroopasse araabia keele vahendusel, araabia līlāk 'sirel', pärsia līlak, nīlak 'sinakas'.

pagan : pagana : paganat 'risti- (v juudi, muhamedi) usku mittekuuluv inimene; kurivaim'
← vanavene poganŭ 'paganlik'
● liivi pagānõz 'mittekristlane'
vadja pagana 'kurat; mittekristlane; tige; räpane'
soome pakana (vandesõna); 'mittekristlane'
isuri pakkaana 'toiduks kõlbmatu aine; pagan(lik); paha, tige'
Aunuse karjala pagan 'toiduks kõlbmatu; porine, räpane'
lüüdi pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu'
vepsa pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu; paha, tige; sügelus, sügelised'
Vanavene sõna pärineb ladina keelest, ← ladina paganus 'külaelanik, maamees, talupoeg; külale või maapiirkonnale omane'. Ladina sõna tähendus 'mittekristlane' on hilisemast ajast, kui kristlus oli jõudnud levida linnades, aga mitte veel maaelanikkonna hulgas. Isuri, karjala, lüüdi ja vepsa vastete tähendust on mõjutanud vene keel, vrd vene pogányj 'mittesöödav; vastik; vilets, rämps', pógan’ 'jälkus, ilgus, rämps', pogánit’ 'ära määrima, solkima; rüvetama'. Teise arvamuse järgi on tüvi eesti ja liivi keeles laenatud ladina keelest sakslaste vahendusel ning ka soome keeles on tüvi ladina laen. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pagan (leebe vandesõna).

ramm2 : rammu : rammu 'kehaline jõud, jaks; lihavus; väetis'; van 'tugevdava mõjuga, jõudu andev aine'
○ kirderanniku ramu
● vadja ramo, rammo 'kehaline jõud, tugevus'
soome mrd ramu '(kehaline) seisund'
isuri ramo 'kehaline jõud, tugevus'
Aunuse karjala ramakko 'tugev, kõva (tuule, vihma kohta)'
Läänemeresoome tüvi.

raske : raske : rasket 'palju kaaluv; rohket lihaste jõudu nõudev ja väsitav; rohket vaeva, oskusi nõudev, keeruline; palju kannatusi, muret valmistav; valuliselt kurb; ränk, kohutav; väga tugev, intensiivne'; van 'rase'
◊ rase
● vadja raskas 'palju kaaluv; jõudu nõudev, väsitav; palju kannatusi, muret valmistav; rase, tiine; õnnetu (päeva kohta)'
soome raskas 'palju kaaluv; tugev, massiivne; jõudu nõudev, väsitav; palju kannatusi, muret valmistav; ränk, kohutav; rase'
isuri raskas 'palju kaaluv; palju kannatusi, muret valmistav; tugev, intensiivne; aeglane, pikaldane; rase'
karjala raskas 'palju kaaluv; rase'
Läänemeresoome tüvi. -k- on ilmselt vana liide, sõnas rase on selle liiteta tüvi.

romu : romu : romu 'vana metallese, vanametall'
← soome romu 'kola, vana kraam; vanametall, vanaraud; jäätmed; praht, rämps; logu, vilets ese'
Kõnekeelest 20. sajandi lõpuaastail kirjakeelde jõudnud laen.

ränk : ränga : ränka 'suurt pingutust nõudev, kurnav; palju kannatusi, vaeva v raskusi põhjustav; kaalult äärmiselt raske; hulgalt, määralt, koguselt väga suur; ülitugev, ülikange, kõva; karm, vali; palju vaeva, oskusi nõudev, väga keeruline'
● ? liivi rǟnka 'viljelemata, metsik; asustamata maanurk, kolgas'
vadja rankka 'raske, ränk'
soome rankka 'äge, kõva, raske, metsik'; mrd 'kõle, vihmane, tormine; tugev'
isuri rankka 'raske, palju kaaluv; vaevaline, vaeva v jõudu nõudev; äge, tugev (vihma kohta), halb (ilma kohta)'
Aunuse karjala rankku 'äge, tugev (vihma kohta)'
lüüdi ramkkali 'tugevasti (vihmasaju kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Esimese silbi ä on reeglipäratu. Aunuse karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ränkkä 'ränk, vaevaline; raske (ka ilma kohta); udune, pilvine'. Vt ka rank.

rühkima : rühkida : rühin 'jõudu pingutades visalt edasi liikuma; agaralt ja väsimatult töötama, tööd rühmama'
● isuri rühkää 'kõvasti töötada, rügada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rühmama. Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud.

tassima : tassida : tassin 'pingutades, jõudu rakendades kandma, vedama'; mrd 'kitkuma, katkuma'
○ tässima
← vene taščít’ 'kandma, tassima, tirima, kiskuma, vedama, tõmbama, lohistama, sikutama; välja kiskuma v tõmbama v tirima; näppama, pihta panema'

turgutama : turgutada : turgutan 'kosutama, toibutama, (elu)jõudu andma; ergutama, virgutama, õhutama; kohendades, remontides töökorda seadma, putitama'
● vadja turgutõlla 'leevendada [?]'
soome mrd turkuttaa 'peale sundida, peale käia'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka turgatama.

upitama : upitada : upitan 'pingutades, jõudu rakendades tõstma, vinnama; end, oma keha v mõnd kehaosa (pingutusega) ülespoole tõstma' uppis