[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

jõgi : jõe : jõge 'looduslik vooluvesi, mis maapinna kallakuse tõttu voolab püsivalt tema enese kujundatud süvendis'
liivi joug 'jõgi'
vadja jõtši 'jõgi'
soome joki 'jõgi'
isuri jogi 'jõgi'
Aunuse karjala jogi 'jõgi'
lüüdi ďogi 'jõgi'
vepsa jogi 'jõgi'
saami johka 'jõgi'
ersa Jov (Mokša jõgi)
komi ju 'jõgi'
ungari van (kohanimede lõpuosis)
Soome-ugri tüvi. Sageli esitatud Obi ugri ja samojeedi vasted on tüve juga1 vasted.

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

pagema : pageda : pagen 'eest ära minema, põgenema'
pagu2, paotama, põgenema, põgus
vadja pagõta 'põgeneda; peitu minna'
soome paeta 'põgeneda; peidus olla'
isuri paeda 'põgeneda; alaneda (merevee kohta)'
Aunuse karjala paita 'põgeneda; voolata, joosta; lahti tulla'
lüüdi pageta 'põgeneda; voolata, alaneda (jõe kohta)'
vepsa pageta 'põgeneda'
Läänemeresoome tüvi. Lõunaeesti murdest pärit tüvevariandis on säilinud vana a, põhjaeestilisel tüvevariandil põhinevas sõnas põgenema on toimunud häälikumuutus a > õ.

rünk : rünga : rünka 'ebamäärase kujuga suur kamakas v tomp, rahn'
rink, rönk
rüngas
rootsi brink '(järsk) nõlvak; küngas, kink'
alamsaksa brink 'põlluäär, põllupeenar; väike rohumaa; üleujutatav oja-, jõe- v merekallas; künkaveer, küngas'
On arvatud, et esisilbi vokaal on muutunud ü-ks sõna küngas mõjul. rüngas on as-lõpuliste sõnade eeskujul moodustatud tüvevariant. Eesti keelest on laenatud soome mrd rynkkä 'hunnik, kivik'.

suu : suu : suud 'seedekulgla osa huultest neeluni'
suitsed, suubuma, suudlema
liivi 'suu; suue, ava'
vadja suu 'suu; eesmine v ülemine osa, suue'
soome suu 'suu; suue'
isuri suu 'suu'
Aunuse karjala suu 'suu; looma koon; sissepääs'
lüüdi suu 'suu; suue, ava'
vepsa su 'suu; suue, ava'
lõunasaami tjovve 'söögitoru; kurk'
mari šu '(nõela)silm'
? udmurdi śu- liitsõnas śu-kaś 'kali'
? komi śu- liitsõnas śu-ke̮ś 'kali, jook'
mansi sunt '(jõe, tünni) suu; suuauk, sissepääs; künnis, lävi', sūp 'suu'
ungari száj 'suu'
? neenetsi śo 'kurk; söögitoru; (pudeli) kael; (jõe)suu; hääl'
? eenetsi so 'kurk; hääl'
? sölkupi sōľ 'kurk, kael; hääl; jõesuu'
? kamassi soj 'kael, kurk'
Soome-ugri või uurali tüvi. suudlema võib olla moodustatud soome keele eeskujul või juba 19. sajandil laenatud, soome suudella 'suudelda'. Vt ka suisa, suutma.

tulv : tulva : tulva 'jõe veetaseme juhuslik kõrgseis, vetevoog, ülevoolav vesi; millegi (v kellegi) rohkus v tihedalt järgnev hulk, külluslik voog'
soome tulva 'üleujutus, suurvesi, uputus; voog, vool, hoovus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna võib olla tuletis tulema tüvest. Laenatud on ka samatüveline tegusõna tulvama, ← soome tulvia 'üle ujutada; üle ajada, uputada; voolata, voogata; lahiseda, pahiseda; valguda', ja määrsõna tulvil, ← soome tulvillaan '(ülevoolavalt) täis'.

tutkas : tutka : tutkast 'luhtadel ja rannikuniitudel elutsev rästast suurem lind, kelle pulmarüüs isaslinnul on kaelal kohevile aetav sulgkrae (Philomachus pugnax)'; mrd 'peeru ots'
lõunaeesti tuka 'peeru ots'
liivi tutkām 'lõpp, ots'
Salatsi liivi tutk(a) 'lõpp, ots; tipp; tääv; lakkamine, lõppemine'
vadja tutkamõ 'kangalõimede otsad lõimepakul, mis pärast kanga lõpetamist ära lõigatakse'
soome tutkain (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; van (ains) teravik', tutka 'oga, astel, teravik'; mrd 'lõimelõnga ots'
isuri tuda- liitsõnas tudampääd 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
Aunuse karjala tutkain 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
lüüdi tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
vepsa tutkmed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
? saami dutkkon, dutkkom 'pung'
udmurdi tuľi̮m 'noor ladvavõrse'
handi tä̆j 'latv; jõe ülemjooks; tipp, ots; mõrra pära'
mansi taľəχ 'tipp, ots; jõe ülemjooks'
ungari tőgy 'udar'
Soome-ugri tüvi. Varasemast tähendusest 'kanga lõime ots' on kujunenud linnunimetus sel alusel, et isastutkale iseloomulik sulgkrae meenutab kanga otsanarmaid.

virg : vire : virge 'ranna-, jõe- v tuiskliiva vallike' vire1

voog : voo : voogu 'liikuv veemass; suur laine; puhang; vool, tulv'
voolama
soome vuo 'vool, voolus; voog'
Aunuse karjala vuo 'vool'
lüüdi vuolas 'voolas, ohter'
vepsa rhvl volaz 'keeruline, raske'
rootsisaami uwe 'vool'
handi ӑw, ŏw 'vool'; ӑw-, ŏw- 'voolama'
mansi ow 'jõe vool', owi- 'voolama'
Soome-ugri tüvi. Sõnalõpu g on tekkinud astmevahelduslike tüvede analoogial. Vt ka oja ja voom.

võrk : võrgu : võrku 'niidist, nöörist või traadist tehtud augustikuga kangas'
alggermaani *werko-
vanarootsi värk 'kalatõke'
rootsi mrd verke 'üle jõe ehitatud tõke, milles olevate aukude ette pannakse rüsad ja mõrrad'
liivi võrgõ 'võrk'
vadja võrkko 'võrk'
soome verkko 'võrk'
isuri verkko 'võrk; ämblikuvõrk'
Aunuse karjala verko 'võrk; ämblikuvõrk'
lüüdi verk 'võrk'
vepsa verk 'võrk; ämblikuvõrk'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur