[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

inetama : inetada : inetan 'koledaks, näotuks tegema'
◊ inetu
● vadja inõa 'jälk, ilge, vastik'; inota 'jälestada'
soome inho 'vastikus, jälkus'; inhota 'põlata; jälestada'
isuri inho 'vastikus, jälkus'; inhota 'põlata; jälestada'
karjala inha 'vilets, õnnetu'
Läänemeresoome tüvi.

jaksama : jaksata : jaksan 'suutma, võimeline olema'
● vadja jahsaa '(jalanõud) jalast võtta; jaksata, suuta'
soome jaksaa 'jaksata, jõuda, suuta'; jakso 'ajajärk; osa, jagu; ajavahemik'
isuri jaksaa 'jaksata, suuta', jakso 'tervis'
Aunuse karjala jaksua 'lahti riietuda; (jalanõud) jalast võtta'
lüüdi ďaksada '(jalanõud) jalast võtta'
? vepsa jakstas 'mürada; lärmata'
saami juoksut 'piisata, jätkuda'
ersa juksems 'lahti laskma, avama'
mokša juksəms 'avama; lahti riietuma'
udmurdi juski̮ni̮ 'lahti rakendama'
permikomi juski̮ni̮ 'lahti rakendama'
Läänemeresoome-permi tüvi.

järk : järgu : järku 'väärtuse või tähtsuse aste teiste omasugustega võrreldes' järg1

jätkama : jätkata : jätkan 'midagi edasi tegema; pikendust külge panema'
● liivi jatkõ 'pikendada; keevitada'
vadja jatkaa, jatkoa 'pikendada; keevitada'
soome jatkaa 'jätkata; pikendada; keevitada'
Aunuse karjala jatkua 'pikendada; jätkata'
lüüdi ďatkata 'pikendada'
vepsa jatkata 'pikendada; jätkata'
saami joatkit 'pikendada; jätkata'
Läänemeresoome-saami tüvi.

kaine : kaine : kainet 'mittejoobnud; karske, elukommetelt korralik; praktiliselt mõtlev; tunnetele vähe ruumi jättev'
◊ kainik
● soome kaino 'häbelik, arglik, tagasihoidlik'; mrd 'nõrk, kõhn, kahvatu; hoolimatu; kade'
isuri kainu 'häbelik, arglik'
karjala kainu, kaino 'häbelik, arglik'
Läänemeresoome tüvi. Kuna läänemeresoome vastete tähendus erineb, siis on mõnikord siiski kaheldud, kas sõna kuulub nendega etümoloogiliselt kokku. kainik on kirjakeeles loodud tuletis.

lisa : lisa : lisa 'olemasolevat kogust, määra v hulka suurendav v täiendav'
● vadja lisä 'lisa; jätk'
soome lisä 'lisa, täiendus'
isuri lisä 'lisa, täiendus'
Aunuse karjala ližä 'lisamine, juurdepanek'
lüüdi ľiža 'lisa, abi'
vepsa ľiža 'lisa; kasu, võit'
saami lassi 'lisa, täiendus'
ersa ľeze 'lisa; abi, eelis, võit'
mokša ľeza 'lisa; abi, eelis, võit'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

läbema : läbeda : läben 'maldama, kärsima, kannatlikkust omama'
● liivi lä’bbõ 'aega olla, aega võtta, aega jätta'
vadja läpeessä 'jõuda (ajaliselt)', lävetä [?] 'jätkuda [?], piisata [?]'
soome mrd lävetä 'vältida'
Läänemeresoome tüvi.

mõikama : mõigata : mõikan kõnek 'jätkuma, piisama, aitama, mõjuma; taipama, mõistma'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas mõjuma.

pagan : pagana : paganat 'risti- (v juudi, muhamedi) usku mittekuuluv inimene; kurivaim'
← vanavene poganŭ 'paganlik'
● liivi pagānõz 'mittekristlane'
vadja pagana 'kurat; mittekristlane; tige; räpane'
soome pakana (vandesõna); 'mittekristlane'
isuri pakkaana 'toiduks kõlbmatu aine; pagan(lik); paha, tige'
Aunuse karjala pagan 'toiduks kõlbmatu; porine, räpane'
lüüdi pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu'
vepsa pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu; paha, tige; sügelus, sügelised'
Vanavene sõna pärineb ladina keelest, ← ladina paganus 'külaelanik, maamees, talupoeg; külale või maapiirkonnale omane'. Ladina sõna tähendus 'mittekristlane' on hilisemast ajast, kui kristlus oli jõudnud levida linnades, aga mitte veel maaelanikkonna hulgas. Isuri, karjala, lüüdi ja vepsa vastete tähendust on mõjutanud vene keel, vrd vene pogányj 'mittesöödav; vastik; vilets, rämps', pógan’ 'jälkus, ilgus, rämps', pogánit’ 'ära määrima, solkima; rüvetama'. Teise arvamuse järgi on tüvi eesti ja liivi keeles laenatud ladina keelest sakslaste vahendusel ning ka soome keeles on tüvi ladina laen. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pagan (leebe vandesõna).

piisama : piisata : piisan 'jätkuma, küllalt olema'
← rootsi spisa 'sööma; toitma; moonaga varustama; piisama'
Eesti keelest võib olla laenatud vadja piisata 'piisata, jätkuda'.

raiuma : raiuda : raiun 'terava riistaga hrl tükeldades, katki tehes (pidevalt) lööma; (puid) langetama; (palkidest) ehitama; ägedalt taguma, lööma, vehkima'
◊ raim
? ← alggermaani *rakja-
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
saksa recken 'sirutama, venitama'
● liivi ra’ḑļõ 'raiuda, purustada; hammustada, salvata'; raigā 'reis, puus; sink, lihakints; (kangastelgede) külgpuu'
vadja raďďoa 'lüüa, taguda, peksta; (palkidest) ehitada; (viljavihke) rabada; kloppida (mune jm); tampida, hakkida, peenestada; raputada'
soome mrd raajoa 'tapetud looma tükeldada; raiuda, purustada'; raaja 'jäse'; mrd 'tapetud looma tükk'
Aunuse karjala ruage 'traav, jooks'
karjala roajuo 'tapetud looma tükeldada'
vepsa raďǵ väljendis raďǵau mända 'traavi joosta'
saami ruvjet 'tapetud looma tükeldada'; ruovji '(looma) jäse, lihakeha osa'
Murretes on tuntud ka samatüveline nimisõna rag(j)a 'reis'. Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud rakendama. Vt ka raig2.

rakendama : rakendada : rakendan 'rakkesse panema; kasutusele võtma, mingil otstarbel kasutama, tegevusse panema; võrgulina seliste külge kinnitama; lõimelõngu kangaspuudele panema'
◊ rake
? ← alggermaani *rakjan-
gooti uf-rakjan 'püstitama'
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
● vadja rakõttaa 'hobust rakendada; riietada; (maja) katuse alla viia; (maja) vooderdada'
soome rakentaa 'ehitada; valmistada, kokku panna; luua, rajada, arendada'; mrd 'parandada, korrastada; põldu üles harida; võrku nööritada; heinu kuivatusredelile panna; hobust v põhjapõtra rakendada; nahka parkida; lõimelõngu kangaspuudele panna; surnut riietada'
isuri ragendaa 'maja sisustada, korrastada'
Aunuse karjala rakendua 'akna- või uksepiitasid paigaldada, ehituse sisetöid teha; kalavõrku püügikorda seada; külge õmmelda'
Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud raiuma. Teisalt on oletatud, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille vaste on ka ungari rak 'panema, asetama; laadima, lastima; ehitama'.

riie : riide : riiet 'tekstiilmaterjal; rõivas'
● soome mrd riitine (hrl mitm) '(viletsad) rõivad'
Tõenäoliselt tuletis läänemeresoome tüvest, mille vasted on soome riittää 'jääkirmega katta (pakase kohta); piisata, jätkuda', isuri riittää 'piisata, jätkuda', karjala riitteä 'jääkirmega kattuda; piisata, jätkuda'. Tüve esialgne tähendus on arvatavasti olnud 'jääga katta', millest on kujunenud abstraktsem tähendus 'kate' ning sellest edasi 'tekstiilmaterjal'. Eesti keelest on laenatud soome mrd riide 'riie, rõivas'.

rõuged : rõugete : rõugeid (mitm) 'viirushaigus, millega kaasneb villiline, paranemisel arme jättev lööve'
○ kirderanniku rouged
● ? soome mrd rouka 'lepa, kase v kuuse koorest valmistatud võrkude ja nootade värvaine'
? Aunuse karjala rougu 'kase v lepa koore alumine punakaspruun kiht; kase v lepa koorest saadud parkimisaine v värv; parkkoor'
? lüüdi roug 'puukoore alumine punakaspruun kiht'
? vepsa roug 'lepa v kase koor, mida kasutatakse võrkude või riide värvimiseks'
Tüvi võib olla esitatud läänemeresoome sõnade vaste eeldusel, et rõugehaiguse nimetus on kujunenud sellega kaasneva lööbe värvuse järgi. See läänemeresoome tüvi võib olla skandinaavia laen, ← algskandinaavia *rauđka, mille vaste on norra rokka 'rooste; vee või maapinna rauasisaldus'.

sirts : sirtsu : sirtsu 'eesseljast tagakeha tipuni ulatuva jätke järgi hästi tuntav lühikeste tundlatega putukas (Tetrix)' sirtsama

sisisema : sisiseda : sisisen 'jätkuvat s-häälikut meenutavat häält, teravat susinat tekitama; kurjalt, tigedalt, pahatahtlikult rääkima'
○ lõunaeesti tsisisema
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sidistama, sihisema, sirisema, sosisema, susima, visisema. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt vepsa sisitada 'sisistada (segaselt rääkida)' ja saksa zischen 'sisisema, sisistama'. Vt ka sisask.

tabama : tabada : taban 'pihta minema; pihta saama; kinni püüdma, kätte saama, leidma; (ootamatult, kahjustavalt) osaks saama'
◊ taba
? ← alggermaani *daƀan-
gooti ga-daban 'juhtuma'
vanainglise ge-dafen 'sobiv, sobilik'
● liivi ta’bbõ 'ära mõistatada, lahendada, ära arvata'; tabā 'taba(lukk)'
vadja tavata 'kätte saada, kinni püüda; ulatuda, puutuda; jätkuda, piisata; juhtuda, sattuda'
soome tavata 'kohata; kohtuda; peale sattuda, kätte saada; esineda, leiduda; pihta saada; pihta minna, puutuda; kobada, kombata'
isuri tavada 'kätte saada, kinni püüda; ulatuda, puutuda; jätkuda, piisata; juhtuda, sattuda; püüda, katsuda, jõuda'
Aunuse karjala tavata 'eest leida; peale sattuda, kätte saada; (ootamatult) osaks saada; järele jõuda; kinni püüda; kätte võtta, haarata; ulatuda; puutuda, kinni jääda; kinnitada'
lüüdi tabata 'kätte saada, kinni püüda; eest leida'
vepsa tabata 'kätte saada, kinni püüda; kätte võtta, haarata; (ootamatult) osaks saada'
On ka arvatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi tupani̮ 'kokku leppima; sobima; sarnanema; juhtuma, sattuma', komi tope̮dni̮ 'vastu suruma, tihedalt sulgema; kinni pigistama (millegi vahel), pitsitama; embama; tihendama, ühte liitma, kokku lööma; lõpetama, valmis tegema; (ootamatult) osaks saama (nt valu, haiguse kohta)' ja ungari tapad '(millegi külge) kinni jääma v kleepuma, (millessegi) takerduma', tapaszt 'suruma'. taba on tegusõnatüvest moodustatud nimisõna. Vt ka taotlema ja tava.

tempel2 : templi : templit 'kõrgtrüki põhimõttel jäljendit jättev vahend, värvipitsat; värvipitsati jäljend; mingi pinna kaunistavaks töötluseks kasutatav riist'
○ tembel
← alamsaksa stempe(l) 'tambits, uhmrinui; suurtüki laadimisvarras; uurits, graveerimisnõel, vermimispulk, tempel; vermitud kujutis, eeskuju'

teng2 : tengi : tengi 'peenem ümarpuu masti otsas, masti jätk, topmast'
○ ting, steng
← saksa Stenge 'teng, masti jätk'

täima : täida : täin 'raatsima'; van 'jätkuma, küllalt olema' täis

tääv : täävi : täävi 'kiilu tugevdatud, tekini ulatuv jätk laeva v paadi otstes'
← alamsaksa steven 'laeva esiosa; tugev puu, mis toetub laeva otstes peaaegu püstloodis kiilule'
← rootsi stäv 'tääv'

urama : urada : uran 'jätkuvat r-häälikut meenutavat tumedat häält kuuldavale tooma' urisema

urisema : uriseda : urisen 'jätkuvat r-häälikut meenutavat tumedat häält kuuldavale tooma'
◊ urama, urrama
● liivi uŗīkšõ 'uriseda'
vadja urisa 'uriseda; nurruda; koriseda; krooksuda; kräunuda; kriuksuda'
soome urista 'uriseda; toriseda, iriseda, nuriseda'
isuri urissa 'nurruda'
Aunuse karjala urišta 'uriseda; koriseda'
lüüdi urišta 'uriseda'
vepsa uraita 'uriseda'
? ersa urnoms 'ulguma; hüüdma'
? mokša urnams 'ulguma; hüüdma'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või meresoome-mordva tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jorisema, mörisema, õrisema, örisema ja ürisema.

urrama : urrata : urran 'jätkuvat r-häälikut meenutavat tumedat häält tekitama' urisema

öökima : öökida : öögin 'okset kiskuma; oksendama'
● vadja öötšütellä 'luksuda; röhitseda'
soome yökätä 'öökida'
Aunuse karjala üökkiä 'öökida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased häälikuliselt ajendatud tüved esinevad ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mari üγə̑nč́aš 'luksuma', udmurdi vukpoti̮ni̮ 'iiveldama, oksele ajama', komi ve̮k 'jälkus, vastikus' ja ungari öklendezik 'öökima; röhatama'.