[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 58 artiklit, väljastan 30.

aampalk : aampalgi : aampalki 'tala, lage kandev ning vastasseinu ühendav jäme palk'
aanpalk
alamsaksa hane(n)balke 'sarikapenn, sarikapaari ülemine põikpuu'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hane 'kukk' + balke 'palk'. Palgi nimetus on alamsaksa keeles saadud selle järgi, et ülemisel põikpuul veetis kukk oma öid. Liitsõna teine osis on ka eraldi laenatud, palk2.

hagu : hao : hagu 'kütteks maharaiutud peened puud v oksad'; mrd 'kaera pööris'
hagerik
balti
leedu šaka 'oks; haru'
läti sakas (mitm) 'rangid'
vadja hako 'jäme pehkinud puu; tuulest murtud puu känd'
soome hako '(okaspuu) oks; vettinud puunott'
isuri hago 'pehkinud puu; vettinud puunott; ajupuit'
Aunuse karjala hago 'pehkinud puu'
lüüdi hago 'pehkinud puu'
vepsa hago 'tuulemurd, jäme pehkinud puu'
Eesti keelest on laenatud soome mrd hakeri 'roigastest või kuuseokstest varjualune heintele lauda seina ääres; vilets maja, hurtsik' (← hagerik). Vt ka agu.

jumikas : jumika : jumikat 'jäme asi; sitkevarreline lillade korvõisikutega rohttaim (Centaurea scabiosa)'
jumitu
● ? soome jumi 'toonesepp'; van 'inimesi ründav kuri vaim'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt jump. Murretes esineb ka tuletusliiteta sõna jumm 'lühike ümar ja jäme asi', millest liitega -tu on moodustatud jumitu. Vt ka jõmm.

jump : jumbi : jumpi 'jäme jupp'
jumbu
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jumikas ja jupp.

junn : junni : junni 'pikergune jäme tükk, sellise kujuga asi (sageli väljaheidete kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama tüve variant mis lõunaeesti murdesõnas juna 'väike ja ümar ese v olevus', selle läänemeresoome vasted on soome juna 'rong'; mrd 'rida, rodu; laisk' ja Aunuse karjala juna 'kaan; silm (kalalaadne) [?]; rida'.

jurakas : juraka : jurakat 'suur ja jäme (ning raske)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

jõhker : jõhkra : jõhkrat 'toores, toorelt kuri, jäme, häbematu, hoolimatu'; mrd 'suur, mürakas'
● ? soome mrd juhkura 'aeglane ja kohmakas; kamakas'
Võib olla läänemeresoome tüvi.

jõhv : jõhvi : jõhvi 'hobuse pikk jäme ja tugev laka- või sabakarv'
lõunaeesti jõuh, kirderanniku johv, jovi
jõhvikas
liivi ugi 'karvane'
vadja jõvi 'jõhv'; jõvikaz 'jõhvikas'
soome jouhi 'jõhv'
isuri jouhi 'jõhv'
Aunuse karjala jouhi 'jõhv; habemekarv'
lüüdi ďouh 'jõhv; habemekarv'
vepsa jōvez 'jõhv'
Läänemeresoome tüvi.

jõnk : jõngi : jõnki 'ülitõsine, kuri, jäme'; mrd 'midagi lühikest ja jämedat; ebatasasus; äkiline pööre'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas jõngutama. Lähedane tüvi on nt jonks.

jäme : jämeda : jämedat 'suhteliselt suure ümber- v läbimõõduga'
jämune
liivi jamdõ 'paks, jäme'
vadja jämiä 'jäme; paks, tihe'
soome mrd jämeä 'kange, jäik, tugev, kindel'
isuri jämmiiä 'paks, tihe'
Aunuse karjala jämei 'jäme, paks'
lüüdi ďämed 'jäme, paks'
vepsa jämed 'paks, hästi toidetud'
Läänemeresoome tüvi.

jämune : jämuse : jämust mrd 'jämedune' jäme

jändrik : jändriku : jändrikku 'tugev, sitke, kuid madalat kasvu, jässakas'
soome mrd jänterä, jäntterä 'jändrik'
Aunuse karjala jäntterä 'sitke, tugev, jäme'
Läänemeresoome tüvi.

kadakas1 : kadaka : kadakat 'igihaljas okaspõõsas v -puu (Juniperus)'
liivi kadāg 'kadakas'
vadja kataga, kataja 'kadakas'
soome kataja 'kadakas'
isuri kattaaja, kadajoin 'kadakas'
Aunuse karjala kadai, kadajaine 'kadakas'
lüüdi kadai 'kadakas'
vepsa kadag, kadaǵ 'kadakas'
? saami goahcci '(okaspuu) okas'
? mansi χūś sõnaühendis χūś ūľpa 'kõrge, jäme, oksaharudeta ja tiheda ladvaga seeder'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Saami ja mansi vaste asemel on kaugemate sugulaskeelte vasteks peetud ka komi kač liitsõnas kač-pomeľ 'kadakas'. Teisalt on oletatud, et tüvi on balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu kadagys 'kadakas', läti kadiķis 'kadakas' ja preisi kadegis 'kadakas', sel juhul on kaugemate sugulaskeelte sõnad teise päritoluga. Pigem on siiski balti tüvi läänemeresoome keeltest laenatud.

kalk : kalgi : kalki 'vali, karm, hoolimatu; kõle, külm; rabedalt kõva; (vee kohta:) kare'; mrd 'kitsi, ihnus; intensiivne, tugev, maheduseta'
kalge, kalgenduma
● ? soome van srmt kalki 'vaene, õnnetu, raske saatusega'
vepsa kauged, kāged 'kõle, külm; jäme, kare; ebasõbralik'
ersa kalgodo 'kõva, jäik; kare (nt riie, juuksed, vesi); vali, karm'
mokša kalgəda 'kõva, kare; kindel, vali'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

kare3 : kareda : karedat 'kergelt krobeline; karm, vali; kähe'; mrd 'äge, käre; karge, värske, tahe'
lõunaeesti kahre
liivi kardõ 'kare, krobeline'
vadja karõa 'kare, krobeline, kõva'
soome karhea 'kare, krobeline; puine, kange; räme (hääle kohta); tahumatu, jäme'
isuri karhia 'kare, krobeline; konarlik (jää); räme (hääle kohta)'
Aunuse karjala karhei 'kare, krobeline; kähe; karm, äge, kange'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka karu.

karge : karge : karget 'karastav, värskendavalt mõjuv; puhas, selge; karm, range; värske, närtsimata; kõva'; mrd 'kibe, kange'
karastama
vadja karkõa 'kibe, mõru'
soome karkea 'kare, krobeline; jäme (koostiselt); hõre; umbkaudne; tahumatu, rohmakas; labane, nilbe'; mrd 'kibe, mõru'
isuri karkia 'kibe, kange; kare, krobeline'
Aunuse karjala kargei 'kibe, mõru, kange; murettegev, raske, valus; jäme, solvav'
lüüdi karged 'kibe, mõru'
vepsa karged 'kibe, mõru'
Tõenäoliselt tüve kare1 variant. Teisalt on arvatud, et tüve läänemeresoome vasted on soome karu 'viljatu; lahja; tühi; kehv', Aunuse karjala karu 'nõrk, vilets; kurat' ja lüüdi karu 'halb, vilets; haige; kurat', see tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *karō, mille vaste on gooti kara 'mure, vaev'. Mõlemal juhul võib tähenduses 'kibe, mõru, kange' olla tegemist eri päritolu homonüümiga. Veel on tüve peetud läänemeresoome-permi tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi gi̮reź, greź 'pooltoores (nt kartul)' ja komi gi̮ri̮ś 'jäme, suur'. karastama on läänemeresoome tuletis. Vt ka karask.

karm1 : karmi : karmi 'vali, range; külm, kõle; kare'; mrd 'kõva, jäik; (maitse, lõhna kohta:) kibe, mõru, terav'
karm2
vadja karmõa 'kare, konarlik; vali, range; kibe'
soome karmea 'õudne, jube; kirbe, kibe; räme'; mrd 'kõle, külm; tige, vihane'; mrd karmu 'külm (talve)tuul'
isuri karmea 'kare, konarlik, kõva'; karmu 'külm ja tuuline (ilma kohta)'
Aunuse karjala karmei 'reibas, ärgas; jõukas', karmakko 'kare, konarlik, kõva; jahe, kõle'
lüüdi karmakk 'veidi riknenud'
saami guormes 'jäme (jahu); kare (nahk)'
Läänemeresoome-saami tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. karm2 on liideteta tüvi, karm1 tüvevokaal -i lähtub vanast liitest.

kild2 : killu : kildu 'asja, eseme purunemisel v lagunemisel tekkinud väike tükk; väike osake, katke millestki suuremast v terviklikumast'
balti
leedu skiltis 'viil, lõik; lahter; veerg'
liivi kild 'laast'
? soome kelle, kelles 'pooleks raiutud puupakk; palgi pinnast lõigatud jäme laast või saetud pinnalaud'; mrd 'langetatud puu; juurtega üleskaalutud känd; kartuli- või naeritükk'
? karjala kelleš 'pooleks raiutud puupakk; pinnalaud'
Vt ka kilt, kõld.

klomp : klombi : klompi 'pehmest v püdelast ainest tihenenud vormitu tükk, kämp, tomp'; mrd 'lühike ja jäme puutükk; puuking; jalatsi puukonts'
lomp
eestirootsi klomp 'kamakas, tomp; ront, lühike puunott; lihtne puuking'

kore : koreda : koredat 'kare, jäme; hõre' kohr

kõld : kõlla : kõlda 'õhuke nahk, kile'
● ? soome mrd kelsi 'pealmine kiht, koor'
Tüve vaste võib olla ka soome kelle, kelles 'pooleks raiutud puupakk; palgi pinnast lõigatud jäme laast või saetud pinnalaud'; mrd 'langetatud puu; juurtega üleskaalutud känd; kartuli- või naeritükk', ühtlasi võib olla tüve kild2 variant.

latt : lati : latti 'pikk peenike ümarpuit; (lame) metallkang ukse v akna kindlalt sulgemiseks; piklik kõva tomp mingit ainet, kang'
alamsaksa latte 'latt, jäme ritv'

matar : matra : matart '(jäme) malk, malakas, madjakas'
materdama
balti
leedu mataras 'teivas, kang; rihm, piits'
läti matara 'ritv, vits, peenike latt', matars 'malakas, vemmal; suur mees'
liivi matār 'kepp'

matsakas : matsaka : matsakat 'tüse, jäme, paks'
soome matsakka 'paks, tüse; jässakas'
? ersa maźa 'madal'
? mokša maćä 'madal'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Sama tüve variant võib olla sõnas masajas.

mauk : maugu : mauku 'jäme tanguvorst'
?alggermaani *mauka-
algskandinaavia *mauka
norra mauk 'vesi v piim, kuhu söögitegemisel lisatakse jahu; supp; segu; tainas'
liivi mȭka 'vorst'
vadja mauttši 'sool, soolikas', maukku 'niisk; (kala)mari'
soome maukku 'kalamari v ujupõis'
isuri maukku, maukko 'kalamari'
Aunuse karjala möükkü 'kalamari'
lüüdi möuk 'kalamari'
vepsa müuk, möuk, mölk 'kalamari'
Tüve on peetud ka nooremaks, skandinaavia laenuks. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille esialgne tähendus on võinud olla 'paks ja ümaravõitu, puhev, puhvis'. Vt ka mõigas.

okas : okka : okast 'nõeljas leht; looma jäme paindumatu karv v nõeljas lubimoodustis; taime oga' oga

paks : paksu : paksu 'suhteliselt suure ristlõikepinnaga; täidlane, tüse; tihe; püdel, puderjas'
algindoiraani *badzu-
vanaindia bahú- 'palju, suur, paks'
vadja paksu 'lihav, jäme; rase'
soome paksu 'jäme; tihe; tuhm, kõlatu'
isuri paksu 'paks; püdel; rase; rikas'
karjala paksu 'jäme; priske, tugev; rase'
lüüdi puaks 'tihe'
vepsa paks 'tihe'

prosta : prosta : prostat kõnek 'lihtlabane'; mrd 'rumal, kohtlane; ropp, räpane, kasimatu'
vene prostój 'lihtne, tavaline; labane', próstyj 'lihtne, tavaline; kare, jäme; jõhker, mühaklik, rohmakas', prósto 'lihtsalt; on lihtne'
Eesti sõna lähtub vene omadussõna lühivormist.

puldan : puldani : puldanit 'jäme linane v kanepine riie'
rootsi buldan 'puldan, purjeriie, kotiriie'

raag1 : rao : raagu '(lehtedeta, kuiv) peen oks, vitsake; õie v vilja vars'; mrd '(purje)raa; varras; kaevukook; osuti'
alggermaani *raχō
vanaislandi 'ritv, latt; (purje)raa'
alamsaksa '(purje)raa'
saksa Rah, Rahe '(purje)raa'
rootsi '(purje)raa'
liivi rōgõz 'hagu, maharaiutud võsa'
vadja raaka 'oks, vits; (purje)raa', raaku 'oks, vits'
soome raaka '(purje)raa'; mrd 'ritv, latt; vart'
isuri raaga 'koot, pint'
Aunuse karjala ruagu '(õnge)ritv, latt, roigas; mõõdupuu, süllapuu, süld; (purje)raa; raagus; kõhn, halva väljanägemisega'
lüüdi ruag 'õngeritv, jäme vits, latt; karvutu, hõredakarvaline (nt saba kohta)'
vepsa rag 'jäme vits, ritv, latt'
Hiljem on laenatud sama tüve alamsaksa või saksa vaste, raa. Vt ka raag-3.

raag-2 liitsõnas raagnahk 'kuivatatud parkimata nahk; alumiiniummaarjaga pargitud ja pärast kuivamist rasvaga töödeldud nahk'
algskandinaavia *hrāwa-
vanaislandi hrár 'toores'
rootsi 'toores; töötlemata; rõske; jäme, jõhker, tahumatu'
liivi rōgõ liitsõnas rōgõ-mīez 'jäme inimene, mühakas'
vadja raaka 'toores'
soome raaka 'toores; töötlemata; jõhker, metsik, tahumatu'
isuri raaga 'toores'
karjala roaka 'toores'
vepsa rag 'metsik, mets-'
Murretes on tüvi tuntud iseseisva sõnana tähenduses '(pool)toores'. Vadja vaste võib olla soome keelest laenatud. Vt ka rahke.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur