[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kihar : kihara : kiharat '(väike) kähar juuksesalk; lokk'
● soome kihara 'kihar, lokk; lokkis, kähar'
isuri kihheerä 'lokkis, kähar'
Aunuse karjala kiher, kihur 'lokkis, kähar'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahar ja kähar.

lokk1 : loki : lokki '(juukse)karvade käharus; kähardunud v kähardatud juuksesalk'
← saksa Locke 'lokk, kihar'

pasmas : pasma : pasmast 'lõngavihi osa ja vastavalt ka kangasoa osa umbes 30 pii ulatuses; suur segamini kimp, ebakorrapärane kogum'
← vene pásmo 'pasmas, lõngavihi osa; (hrl mitm) juuksesalk'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi pasom, pasåm, pasm(a) 'lõngavihi osa, 60 haspliringitäit'. Vt ka päsmas.

säie : säigme : säiet '(lõnga) heie; (nööri, köie vm) keere'
◊ seiguma
● vadja säije, säikä 'säie, keere'
soome säie 'säie, keere; heie; kiud'
isuri säije 'säie, keere'
Aunuse karjala säigi 'keere; riba, lapp; lihaskiud, -kude'
lüüdi šäigiž 'säie'
vepsa säigiž 'korraga pekstavate viljavihkude rida', seikťem 'keere; juuksesalk'
Tõenäoliselt tuletis seadma tüvest.

tutt : tuti : tutti 'omaette hoidev (v kokkuseotud) juuksesalk; (püstine) salk, kahl, tort (karvu, rohtu vms); lõngast tups (ümara kujuga v rippuvate narmastega); lehv'
○ tott
? ← alamsaksa tot 'pulst, karvatuust'
On ka arvatud, et sõna on rootsi laen, ← rootsi tott '(juukse-, lõnga)tutt', eestirootsi tшṯ 'lina- v takutuust, -salk'. Samuti on arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud (oma)tüvi.