[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

julk : julga : julka 'lühike pikergune tükk mingit ainet, junn'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi iulk '(halvustavalt) pere noorim laps'.

kehutama : kehutada : kehutan 'õhutama, ergutama, julgustama, üles kutsuma'
← soome kehottaa 'õhutada, ergutada, julgustada, üles kutsuda; keelitada; kutsuda, paluda; soovitada; nõu anda, manitseda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On arvatud, et soome sõnas on sama tüvi mis sõnas kehklema.

kili : kili : kili '(halvustavalt) pilusilmne inimene'
Võib olla (uus)alamsaksa laen, ← alamsaksa schil(we)n 'kõõritama, kõõrdi vaatama; silmanurgast piiluma'. Teisalt võib olla sama tüve variant mis murdesõnades killis 'pilukil; pungis, jõllis', killitama 'silmi kissitama', killisilm 'pilusilm'. Need murdesõnad on levinud peamiselt kirderannikumurretes ning tõenäoliselt soome keelest laenatud, ← soome killittää 'silmi pilutada; jõllitada, vahtida', killillään 'pungis, jõllis (silmade kohta)', killisilmä 'jõllsilm, punnsilm'.

mats1 : matsi : matsi 'talupoeg, maamees (halvustavalt)'; kõnek 'mees, poiss'
Üldnimeks muutunud isikunimi Mats ‹ Matthias. Matz oli juba alamsaksa keeles üldnimi ja tähistas kohtlast, lihtsameelset, naeruväärset inimest.

must : musta : musta 'nõe, tõrva värvi, tume, tõmmu; ebapuhas, määrdunud'
● liivi mustā 'must; määrdunud'
vadja mussa 'must, tume; määrdunud'
soome musta 'must, tume'
isuri musta 'must, tume; määrdunud'
Aunuse karjala mustu 'must, tume; määrdunud'
lüüdi must 'must'
vepsa must 'must'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *mus-ta-, mille vaste tütarkeeltes on nt norra must 'aur, toss, udu'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mostlas, mostlane, mostlain 'mustlane' (← mustlane), läti mrd mustenes 'mustikad' ja võib-olla ka läti mrd mustis 'must koer; (halvustavalt) määrdunud näoga inimene'.

põlgama : põlata : põlgan 'üleolevalt ja halvustavalt suhtuma, kedagi alaväärseks pidama v mitte sallima; midagi vastumeelseks pidama ja seda vältida püüdma v sellest ära ütlema'
○ kirderanniku polgama
● liivi pȯlgõ 'laimata; noomida; põlata'
vadja põlgõttaa '(hobustega) pahmata, pahmast tallata (rehepeksmisel)'
soome polkea 'tallata, sõtkuda, trampida'
isuri polkia 'tallata, sõtkuda'
Aunuse karjala polgie 'astuda; tallata, sõtkuda; kiusata, solvata'
lüüdi polgeda 'tallata, sõtkuda, trampida'
vepsa puu̯kta 'peale astuda'
Läänemeresoome tüvi.

raibe : raipe : raibet 'suurema looma v linnu (mädanev) korjus, (halvustavalt) laip'
◊ raip
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on murdesõnas rõibe, mille vaste on soome mrd roippeet (mitm) 'jäänused, riismed', on oletatud, et raibe võib olla tekkinud selle tüve segunemisel sõnaga raisk. raip on tuletusliiteta tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi raip 'närukael, alatu inimene; korjus'; räip 'korjus'. Vt ka laip.

rusu : rusu : rusu 'midagi purunenut v purustatut, millegi tükk v jäänus; vare'
? ← alggermaani *rus-
norra rus 'õhuke kest'
taani mrd ros 'jäätmed; rämps; praak'
? ← alggermaani *trus-
vanaislandi trys 'jäätmed, pühkmed', tros 'poolkõdunenud peenike oks'
rootsi mrd tross 'jäätmed, rämps, koli'
● liivi ru’zzõ 'lömastada'
soome mrd rusu 'põhk, aganad, viljapeksujäätmed; praht, jäätmed, raasud; (mitm) prügikala(d)'
isuri russuun, rusukse 'katki, puruks'
Aunuse karjala ruzu 'agan, jäte, rämps', rudžu 'raas, risu, niru (halvustavalt inimese, looma, eseme kohta)'
? lüüdi ruťš́ 'paha, kõhn, räpane, väike'
vepsa ruzu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina, õlgede jms) riismed'

tanta : tanta : tantat kõnek 'tädilik naine, tädi'
← rootsi tant, mrd tanta 'tädi; (halvustavalt) tante'
← saksa Tante 'tädi'
Samast saksa allikast on laenatud tante.

tegelinski : tegelinski : tegelinskit (halvustavalt) 'mingil alal (aktiivselt) tegutsev isik; tüüp, asjamees'
Moodustatud tegema tüvest ning venepärasest liitelaadsest elemendist -linski, vrd nt vene Belínskij (pärisnimi).

tibla : tibla : tiblat '(halvustavalt) venelane'
← vene vitebljánin 'Vitsebski kubermangu elanik'
On ka arvatud, et laenuallikaks on vene ty bljad’ 'sa hoor (rõve sõim)'. Seos kohanimega Vitsebsk (venepäraselt Vitebsk) on usutavam, sest 19. sajandil tuli sealtkandist (valge)venelasi Eestisse.

tõrjuma : tõrjuda : tõrjun 'eemale, kaugemale ajama, peletama; midagi ebasoovitavat ära hoidma, selleks kedagi v midagi hävitama vms; mitte nõustuma, vastu olema, tagasi ajama, eitama; kellessegi halvustavalt suhtuma ja teda vältima'
○ kirderanniku torjuma
● soome torjua 'tagasi lüüa, eemal hoida; ära hoida, takistada; tagasi lükata, keelduda; ümber lükata (nt väidet), eitada'
? saami doarjut 'toetada, tuge anda; toetuda, nõjatuda'
? ersa ťuŕems 'kaklema; võitlema'
? mokša ťuŕəms 'kaklema; võitlema'
Läänemeresoome, läänemeresoome-saami või läänemeresoome-mordva tüvi. Esitatud ersa ja mokša vastet on teisalt peetud sõna tore tüve vasteteks.

vanka : vanka : vankat kõnek '(halvustavalt) venelane'
← vene Ván’ka (pärisnimi)
Vene pärisnime Ivan deminutiivne variant on eesti keeles muutunud venelast tähistavaks üldnimeks.