[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

jooksma : joosta : jooksen 'jalgadel kiiresti edasi liikuma; voolama, valguma; liikuma'
liivi jūokšõ 'joosta; voolata'
vadja johsa 'joosta; voolata'
soome juosta 'joosta; voolata'
isuri joossa 'joosta'
Aunuse karjala juosta 'joosta'
lüüdi ďuosta 'joosta'
vepsa joksta 'joosta; voolata'
? saami joksat 'kätte saada, saavutada'
On arvatud, et tuletis jooma tüvest.

kilter : kiltri : kiltrit 'töö ülevaataja mõisas, kupja abiline'
alamsaksa schilter 'ratsakäskjalg, kes muu hulgas pidi teolisi mõisatööle käsutama'
Sõna on olnud tuntud üksnes Baltimaadel kõneldud alamsaksa murdes ning hiljem ka baltisaksa murdes. Aja jooksul kiltri ülesanded muutusid, kunagisest ratsakäskjalast sai 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil kupja abiline nii käskude edasitoimetamisel kui ka teoliste järele valvamisel. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kiltor, kilter 'mõisavalitseja'.

laat : laada : laata 'kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg (sageli mitmesuguste lõbustustega)'
alamsaksa afflate 'patukustutus, indulgents'
Püha- ja pidupäevil, kui kirikus kuulutati pattude andeksandmist, peeti kirikute läheduses ka väikesi turge, pattude andeksandmist tähistav sõna sai aja jooksul uue tähenduse. Eesti keelest on laenatud vadja laatta 'laat', isuri laatta 'laat' ja eestirootsi lād, lāta 'laat; turg'.

mööda 'piki; piires, ulatuses; (seoses löömisega) vastu; millegi kohaselt; viltu, märgist kõrvale; ajaliselt tahapoole, seljataha'
mõõn
liivi mīedõ, mǖödõ 'mööda; piki'
vadja möö 'mööda, piki; vastu; järgi, järele, kohaselt'
soome myötä 'poolt; koos, samaaegselt, jooksul, tõttu'
isuri mööd 'mööda, piki'
Aunuse karjala müödäh 'piki, kõrval(e); järel'; müö 'mööda, piki'
lüüdi müö 'mööda, piki; järgi; tõttu; jaoks'
vepsa mödha 'taga, järel, kannul'
saami maŋŋe 'taga-, järel-'
ersa mejľe 'hiljem; järele, järel'
mokša meľä 'hiljem; järele, järel'
mari möŋgö 'koju', möŋgeš 'koju; tagasi'
? komi mi̮śt, mi̮sťi '(teatud aja) järel'
? idamansi mänt, mäntəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
? läänemansi mäńti, mäńtəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
ungari meg 'ja, ning; aga, ent', még 'veel', mögé 'taha'
Soome-ugri tüvi. Vt ka möönma.

pilgeni 'vedelikku ääreni, ääretasa, triiki (täis); tuubil, kuhjaga, mahtumise piirini (täis)'
Võib olla sama tüvi mis piir. Aja jooksul on võinud lauserõhuta asendis täishäälik lüheneda ja ka kaashäälikud nt naabermurretesse laenamisel või kuulmis- ja kõnevääratuste tõttu muutuda: piirdeni > pirdeni > pirgeni > pilgeni (täis). Teisalt on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas pilkuma.

plehku 'jooksu, pakku, putku, põgenema'
vadja plehkuu 'plehku, jooksu'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

putkama : putkata : putkan 'ära jooksma, pagema'
lõunaeesti pukkama
vadja putkii, pudgõlõõ 'putku, jooksu'
soome mrd putkuta 'joosta, kihutada', putkahtaa 'välja ilmuda, nähtavale tulla, kohale tulla'
karjala putkata 'lüüa, võmmu anda; sulpsatada', putkahtoa 'kukkuda, mütsatada, sulpsatada'
vepsa butkaita 'puskida, pusata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

pätt : päti : päti 'hrl Saaremaa ja Muhu tihedalt läbinõelutud riidest v nöörist tallaga pastlataoline tööjalats v suss; allakäinud, kindla töö- ja elupaigata inimene, hulgus, paadialune, kaabakas, huligaan'
päterdama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tähendus 'allakäinud inimene, hulgus jms' on ilmselt kujunenud liitsõnast pättjalg 'inimene, kel on jalas riidest viisud' > 'hulgus'. Aja jooksul on liitsõna järelosis ära jäetud ja kogu tähendust on hakanud kandma esiosis. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pätt 'harimatu ja kommeteta inimene'.

sammuma : sammuda : sammun 'astuma, kõndima; käies edasi liikuma'
liivi sam 'samm'
vadja śamun (oleviku ains 1P) 'jooksen', saamub (oleviku ains 3P) 'jookseb'
soome samota 'ringi rännata, kõndida'; van 'kiirustada, joosta'
karjala samota 'nelja joosta, tormata; ringi rännata'
Läänemeresoome tüvi.

siiberdama : siiberdada : siiberdan kõnek 'tantsima; ringi hulkuma'
saksa Schieber 'tantsu one-step saksapärane variant'
Esimese maailmasõja järel oli moes džässmuusika saatel tantsimine, neid tantse nimetati saksa keeles Schiebertänze „lükketantsud”, saksa schieben 'lükkama'. Aja jooksul on eesti sõna kasutusväli avardunud ja sõna märgib sihitut liikumist. Varem on saksa sõna laenatud teises tähenduses, siiber.

tahk : tahu : tahku 'eseme sile külgpind; ihumiskivi, luisk'
liivi gõz 'suurem luisk, käi'
vadja tahko 'tahutud v tahuline pind; puupakk'; tahkotšivi 'ihumiskivi, luisk; pinnialasi'
soome tahko 'käi; luisk; juusturatas; eseme sile külgpind'; van kirjak 'suund, külg'
isuri tahko 'käi'
Aunuse karjala tahko 'käi; luisk'
lüüdi tahk(o) 'käi; luisk [?]'
vepsa tahk 'käi; luisk [?]'
mari toš 'kirvesilm; noatera v sae selg'
udmurdi ti̮š 'kirvesilm; noatera v sae selg'
komi ti̮š 'kirvesilm'
Läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et läänemeresoome keeltes levinud tähendus 'luisk; käi' on kujunenud varasemast liitsõnast *tahkokivi, mille järelkomponent on aja jooksul ära jäetud ja tähendust on hakanud kandma esikomponent. Vt ka tahuma ja tähk.

traavel : traavli : traavlit 'traavi joostes suurt kiirust arendada suutev hobune (ka hobusetõug), traavihobune'
raavel
alamsaksa drever 'teatud hobusetõug'
Laenu muganemisel on sõnaalgulises konsonantühendis esineva r-i tõttu sõnalõpu r asendunud l-iga. Alamsaksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, traav.

üle 'millegi pealispinda mööda v selle kohalt kõrgemalt ühelt poolt teisele'
üldine, üldse, üli-, üllitama
liivi iļ 'üle; jooksul; eest'
vadja ülees 'üles, ülespoole'; üli 'üle, üleni'
soome ylä- 'üla-'; yli 'üle'
isuri ülä- 'üla-'; ülös, üllää 'üles'
Aunuse karjala üli 'üle, läbi'; ülen 'väga'
lüüdi ülen 'väga, liiga'; ülähän 'üleval'
vepsa üläh 'ülaosa'; ülez 'üles'
saami allin 'üleval, kõrgel'
ersa veľďe 'kaudu, abil'
mokša veľďä 'tõttu; abil; järgi'
mäemari βǝl- 'üleval, üles'
udmurdi vi̮l 'pind, pealmine osa; pealmine'
komi vi̮le̮ 'peale; üles'
? mansi alγa 'vastuvoolu, ülesvoolu'
neenetsi ńi 'peale'
eenetsi ńi 'peale'
nganassaani ńi 'peale'
sölkupi innä 'üles; peale'
kamassi nigində 'peale; üles'
Uurali tüvi. üllitama on 1920. aastatel kirjakeeles loodud reeglipäratu tüvemuutusega tuletis. Vt ka ülbe, üllas, üllatama, ürp.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur