[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kahi1 : kahja : kahja 'jookohver; kellegi v millegi õnneks või õnnistamiseks joodav õlu või viin'; mrd 'rituaalne joomapidu'
◊ kahima
● ? vadja kahja liitsõnas taitšinkahja 'leivaastja, -küna, mõhk'
soome mrd kahja sõnaühendis Kaisan kahjat 'Kaisa (= kadripäeva) pidu, joodud'; kahjassa 'purjus'
karjala kahja 'vilets viin'
On arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *kāsⁱja-z, mille vasted on rootsi mrd käs(e) 'laap, juustujuuretis' ja vanaülemsaksa kāsi 'juust'. Teisalt on oletatud, et sama tüvi mis sõnas kahisema. Tähenduserinevuse tõttu on mõlemat oletust kaheldavaks peetud. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome van srmt kahi 'odrast või kaerast valmistatud jook'. Tuletis kahima on maleterminina kirjakeeles moodustatud 19. sajandi lõpus, lähtudes vanemast murdekeelest registreeritud tähendusest 'ohvrikoht'. Vt ka kahi2.

kali1 : kalja : kalja 'linnaste, jahu v leiva leotisest pärmi toimel kääritatud jook'
● liivi kaļļõ (osastav) 'kali'
soome kalja 'kali; (lahja) õlu'
Aunuse karjala kalju, kaľďu 'õlu [?]'
karjala kalja 'lahja õlu'
On oletatud, et indoeuroopa (eelbaltislaavi) laen, ← indoeuroopa *h₂al-ew-yo-, mille vaste on vene mrd oluj 'õlu'. Teisalt on arvatud, et (kaud)laen mõnest semi keelest, ← semi *ḥalíju 'magus', mille vaste on süüria ḥaljā 'uus vein, poolkäärinud vein'.

kohv : kohvi : kohvi 'kohviubadest valmistatud jook'
○ kuhv, kõhv, kohev
← alamsaksa koffe 'kohv'
Paljudesse keeltesse koos kohviubadega levinud sõna pärineb algselt araabia keelest, ← araabia qahwa 'kohv'. Araabia sõna lähtub kohvipuu päritolumaa, tänapäeva Etioopia alal asunud Kaffa kuningriigi nimest.

laga1 : laga : laga 'vedel, lahja toit'
← eestirootsi loka 'soolvesi', lŏga liitsõnas kœṯ-lŏga 'liha keeduleem'
Sõna on laenatud tõenäoliselt enne, kui eestirootsi murretes on esimeses silbis toimunud muutus a > o, vrd rootsi lake 'soolvesi'. Eesti keeles on algne tähendus edasi arenenud: 'soolvesi' > 'sodine vesi' > 'halb toit, halb jook'. Tähenduse arengut on tõenäoliselt mõjutanud ka häälikuliselt ja tähenduselt lähedased sõnad, nt liga, läga, löga.

lake : lakke : laket 'vedel söök; vesine v lahja toit v jook' lakkuma

liisuma : liisuda : liisun 'seismisel värskust kaotama, lahtuma'
← soome mrd pliisu 'lahja; värvitu, väheütlev (esitus vms)', plisu, plissu 'lahja, liisunud (jook)'
Soome allikas on ilmselt laenatud soomerootsi murretest, ← soomerootsi bliso, blisu 'valge laik; valgete laikudega'.

lira : lira : lira 'vedel lahja toit; lahja jook'
◊ lirisema, liru
● vadja lirisä 'lõõritada, laksutada'
soome liristä 'niriseda; suliseda'
Aunuse karjala liruttua 'pajupilli mängida', liru 'pajupill'
karjala lirissä, lirahtoa 'niriseda; suliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larisema, lora, lurisema, lärisema, pirisema, sirisema, lidisema, lirtsuma.

mesi : mee : mett 'magus siirupjas, seismisel kristalliseeruv vedelik, mis on tekkinud mesilase ensüümide toimel nektarist v taimeeritistest'
← indoeuroopa *med^hu-
sanskriti mádhu 'nektar; magus jook'
leedu medus 'mesi; mõdu, nektar'
vene mёd 'mesi; mõdu'
● liivi me’iž, me’ž 'mesi'
vadja mesi 'mesi'
soome mesi 'nektar, mesi'
isuri mesi 'nektar, mesi'
Aunuse karjala mesi 'mesi; meejook'
lüüdi meži 'nektar, mesi; mõdu'
vepsa meźi 'mesi'
ersa meď 'mesi'
mokša meď 'mesi'
? mari müj 'mesi'
udmurdi mu 'mesi'
komi ma 'mesi'
ungari méz 'mesi'
Võib olla ka veidi hilisem, indoiraani laen.

naps : napsi ~ napsu : napsi ~ napsu 'kange alkohoolne jook; napsiklaasi-, pitsitäis sellist jooki'
← saksa Schnaps 'naps, viin'
Eesti keelest on laenatud vadja napsu 'naps, viin' ning arvatavasti ka isuri napsu 'naps, viin'.

peied : peiede : peiesid (mitm) 'muldasängitamisele järgnev söömise ja joomisega koosviibimine surnu mälestamiseks, matusepidu'
? ← alggermaani *faiǥjaz
vanaislandi feigr 'surmale määratud; surnud'
rootsi feg 'arg inimene; arg, kartlik'
? ← algindoiraani *paiyas
sanskriti péya- liitsõnas vāja-péya- 'jõu-, võitlusjook, rituaalne jook ohverdamisel'
● Salatsi liivi peijed 'peied'
soome peijaat, peijaiset (mitm) 'karupeied; peied, matusepidu'
karjala peijahat 'karupeied'
Sama germaani tüvi võib olla sõna peig laenuallikas.

pinnima : pinnida : pinnin kõnek 'trimpama, jooma'
Võib olla sama tüvi mis pinn. Mõjutada on võinud selle tüve rootsi vaste, rootsi pinne 'kange alkohoolne jook, grokk, naps', mis võib olla laenatud soome keelde, soome mrd pinnata 'pööraselt juua'. Rootsi sõna tähendus arvatakse olevat seotud tikkude või pulkadega, millega tähistati ühest suuremast anumast joomisel ühe inimese osa. Vrd ka alamsaksa pinne 'tammekepp, mõõdupulk anumal, selle abil määratakse kindlaks maht'.

puskar : puskari : puskarit 'pärmilisel alkoholkäärimisel tekkiva vedeliku esmasel destilleerimisel saadav alkohoolne jook'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis soome mrd pusku, van srmt puska 'tainajuuretis; õlle kääritamisaine; kääriv koduõlu, esimene, kange õlu'. Soome sõnad on laenatud rootsi keelest, ← rootsi buska 'kääriv õlu'. Ei ole selge, kas eesti keelde on võidud laenata otse rootsi keelest või soome keele kaudu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi poskar 'puskar' ja baltisaksa Puskar 'puskar'.

rokk : roka : rokka 'rukkijahust ja külmast veest loomajook; jahukört; mustus, räpp'
● liivi rok 'supp; puder; jook'
vadja rokka 'kapsasupp; oblikasupp'
soome rokka '(paks herne)supp; hernes, uba'
isuri rokka 'kapsasupp; hernesupp'
Aunuse karjala rokku 'supp (eriti liha- v kalasupp)'
lüüdi rokk(e͔) 'supp'
vepsa rok 'hernesupp'
idahandi rok 'kala rasvast ja sooltest keedus, mida leivaga süüakse'
läänemansi raγt (mitm) 'rasva keetmisel tekkiv sade, mida süüakse'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råkk 'sigadele keedetav jahu ja vee segu; supp, kört'.

siirup : siirupi : siirupit 'kontsentreeritud suhkrulahus, ohtralt suhkrut sisaldav ravimilahus; tärklise mittetäielikul hüdrolüüsimisel saadud toiduaine'
○ seerop
← alamsaksa sirup, sirop 'siirup'
← saksa Sirup 'siirup'
Paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit araabia keelest, ← araabia šarāb 'jook', šariba 'jooma', (alam)saksa keelde on laenatud ladina keele vahendusel, ← ladina siroppus, siruppus 'püdel ravijook'.

sima : sima : sima 'pärmiga kääritatud sidrunikali'; mrd 'magus taimemahl; leemendav vedelik, lima'
? ← alggermaani *sim-
taani mrd sime 'nõrguma, tilkuma'
? ← balti
leedu syvas (hrl mitm syvai) 'mahl, puumahl; mesi'
● vadja rhvl sima 'mesi'
soome sima 'pärmiga kääritatud magus sidrunikali'; rhvl 'mesi'
karjala rhvl sima 'mesi'
On peetud võimalikuks ka laenamist kaupmeeste vahendusel turgi keeltest, vrd tšuvaši sim 'magus jook, nektar, meejook'. Vadja vaste võib olla soome keelest laenatud.

susla : susla : suslat 'kitsarööpmelise raudtee rong; soe siirupiga linnasejook, mida hrl laatadel müüdi; vilets söök v jook'
← vene súslo '(õlle)virre; meski'
Esialgne joogi nimetus on susla keetmise masinalt kandunud vedurile ja edasi tervele rongile.

suu : suu : suud 'seedekulgla osa huultest neeluni'
◊ suitsed, suubuma, suudlema
● liivi sū 'suu; suue, ava'
vadja suu 'suu; eesmine v ülemine osa, suue'
soome suu 'suu; suue'
isuri suu 'suu'
Aunuse karjala suu 'suu; looma koon; sissepääs'
lüüdi suu 'suu; suue, ava'
vepsa su 'suu; suue, ava'
lõunasaami tjovve 'söögitoru; kurk'
mari šu '(nõela)silm'
? udmurdi śu- liitsõnas śu-kaś 'kali'
? komi śu- liitsõnas śu-ke̮ś 'kali, jook'
mansi sunt '(jõe, tünni) suu; suuauk, sissepääs; künnis, lävi', sūp 'suu'
ungari száj 'suu'
? neenetsi śo 'kurk; söögitoru; (pudeli) kael; (jõe)suu; hääl'
? eenetsi so 'kurk; hääl'
? sölkupi sōľ 'kurk, kael; hääl; jõesuu'
? kamassi soj 'kael, kurk'
Soome-ugri või uurali tüvi. suudlema võib olla moodustatud soome keele eeskujul või juba 19. sajandil laenatud, soome suudella 'suudelda'. Vt ka suisa, suutma.

taar : taari : taari 'jahust v leivast valmistatud hapendatud jook; kali'
● liivi tōŗ(iņ) 'taar, kali; taari-, kaljanõu'
vadja taari 'taar, kali'
soome taari 'taar, kali; (vilets) õlu'
isuri taari 'taar, kali; (vilets) õlu'
karjala rhvl toari 'õlu'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. On oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vasted on vanaislandi tár 'pisar', vanarootsi tār 'pisar; tilk, piisk', rootsi tår 'pisar; tilk, piisk', kuid seda ei peeta usutavaks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi toar 'kali'.

tee2 : tee : teed 'teatud igihalja lehtpõõsa kuivatatud lehed ja pungad joogi valmistamiseks; sellest valmistatud jook; muude taimede kuivatatud osad joogi valmistamiseks; kuivatatud v värsketest taimeosadest valmistatud jook'
← saksa Tee 'tee'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt hiina keelest (lõunahiina murdest), ← tē 'tee'.

vein : veini : veini 'mahla kääritamisel saadud alkohoolne jook'
← saksa Wein 'vein'
Sõna on laenatud 19. sajandil. Varem kasutati selle mõiste jaoks varasemat laenu samast germaani tüvest, viin.

viin : viina : viina 'teraviljast v kartulist saadav kange alkohoolne jook; kange alkohol'
← alggermaani *wīna
rootsi vin 'vein'
saksa Wein 'vein'
● vadja viina 'viin; vein'
soome viina 'viin'
isuri viina 'viin'
Aunuse karjala viinu 'viin; vein'
lüüdi viin(e͔) 'viin'
vepsa vin 'viin; vein'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, vein. Germaani tüvi on laenatud ladina keelest, ← ladina vinum 'vein'.

õlu : õlle : õlut '(linnastest) kääritades saadud alkohoolne jook'
○ lõunaeesti olu, kirderanniku olut
? ← alggermaani *aluþ-
norra øl 'õlu'
rootsi öl 'õlu'
vanainglise alu, ealu (omastav aloþ) 'õlu'
islandi öl 'õlu'
● liivi vȯ’l 'õlu'
vadja õlud 'õlu'
soome olut 'õlu'
isuri olud 'õlu'
Aunuse karjala olut 'õlu'
vepsa olud 'õlu'
Germaani laen on häälikuliselt kaheldav. Teisalt on peetud balti laenuks, ← tüvi, mille vasted on läti alus 'õlu', leedu alus 'õlu' ja preisi alu 'õlu'. Balti vasteid on peetud ka germaani päritolu laenudeks.

äbar : äbara : äbarat 'kehv, kidur, vilets, hädine'
● soome äpärä 'vallaslaps, sohilaps; värdjas'
Aunuse karjala äbäreh 'võsu, võrse; ädal; sohilaps'
lüüdi äbäreh 'laps; ädal'
Tüve on peetud teistes läänemeresoome keeltes esineva germaani laentüve eesvokaalseks variandiks, ← alggermaani *afaraz, mille vaste on vanaislandi afr 'teatud jook, kali [?], kaerajook [?]' ja vasted sugulaskeeltes soome apara 'pärm', Aunuse karjala abar 'raba, lõpp, pära', lüüdi apar 'raba, lõpp, pära', vepsa apar 'raba, lõpp, pära; puru, pudemed'. Vt ka äpardama.