[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

agan : agana : aganat 'teravilja peksmisel ning tuulamisel terade hulgast eraldunud õisikute, kuparde, lehtede peenemad, kergemad osad, kõluterad jm'
← alggermaani *aǥanā
vanarootsi aghn 'agan'
vanaülemsaksa agana 'agan'
rootsi agn 'agan'
● liivi agān, agānõz 'agan'
vadja akana 'agan'
soome akana 'agan'
isuri akaana 'agan'
Aunuse karjala aganot (mitm) 'agan'
lüüdi agan 'agan, sõkal'
vepsa aganod (mitm) 'sõelmed'

ahtma : ahta : ahan 'vilja parsile kuivama tõstma; tihedalt üksteise kõrvale asetama, (täis) toppima'
○ lõunaeesti atma
● vadja ahtaa 'ahta, vilja jm kuivama panna'
soome ahtaa 'toppida, kiiluda, laduda; vilja parsile kuivama panna'
isuri ahtaa 'vilja, võrke parsile kuivama panna'
Aunuse karjala ahtua 'vilja, võrke kuivama panna'
lüüdi ahtada 'vilja, võrke kuivama panna'
vepsa ahtta 'vilja jm kuivama panna'
lõunasaami voektenje 'maa sisse löödud vai võrkude kuivatamiseks'
ersa aftuma 'võrk'
mokša aftə̑ms 'võrku, mõrda sisse panema; püünist üles seadma'
? mari optaš 'panema, asetama; laduma, kuhjama; kokku panema, ehitama; peale laadima; kummutama'
komi okti̮ni̮ 'püünist, raudu üles seadma'
handi eγət- 'üles riputama, kuivama panema; pooma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ahas.

ait : aida : aita '(külm) hoone vilja, riiete vm säilitamiseks'
? ← balti *aita
leedu ait(i)- liitsõnas ait(i)varas 'luupainaja; kratt, kes toob omanikule vilja, heina, piima jm aidas hoitavat; aidavalvur [?]'
● liivi āita 'ait'
vadja aitta 'ait'
soome aitta 'ait'
isuri aitta 'ait'
Aunuse karjala aittu 'ait'
lüüdi ait(te͔) 'ait'
vepsa ait 'ait'
On peetud ka tuletiseks ajama tüvest.

kiht : kihi : kihti 'millegi peal, all v vahel asetsev suhteliselt ühtlase koostise v omadustega ainehulk; sotsiaalsete, kultuuriliste vm tunnuste poolest ühesugune rühm inimesi, kes moodustavad osa elanikkonnast vms'; mrd 'kokkulapatud köis, nöör jm; kahe posti vaheline rõhtaia osa'
← alamsaksa schicht(e) 'kord; korrapärane jaotus; rida, kiht; teatud arv töölisi; kindlaksmääratud tööaeg'

kild1 : killa : kilda 'seltskond, kamp, rühm'; mrd 'killavoor'
← alamsaksa gilde 'selts, vennaskond, gild; gildikoosolek, -pidusöök'
Sama tüve vaste on hiljem kasutusele võetud võõrsõnas gild 'kaupmeeste, käsitööliste jm ametiühendus keskaja linnades', ← saksa Gilde 'gild'.

kilk : kilgi : kilki 'ahjupragudes, soemüürivahedes jm elutsev kollakaspruun siristav toaputukas (Gryllus domesticus)'; piltl 'kerge alkoholiuim; kiusav kinnismõte'; mrd 'merikilk (Mesidothea)'
○ kirderanniku kilki
● vadja tšilttši 'kilk; rohutirts, heinaritsikas'
? soome kilkki 'merikilk'; mrd 'väike kala'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, on oletatud, et sama mis sõnas kilkama. Sõna piltlikud tähendused on ilmselt saksamõjulised, vrd saksa Grillen im Kopf haben 'tujutsema' (sõna-sõnalt 'kilke peas omama'). Lähedase läänemeresoome tüve vasted on liivi kerk 'rohutirts, heinaritsikas; kilk' ja vadja tširkka 'rohutirts, heinaritsikas; kilk', tširkki, tširkku 'kilk'.

kubermang : kubermangu : kubermangu 'mitmes riigis (Tsaari-Venemaal jm) suurim haldusüksus'
← saksa Gouvernement 'kubermang'

laast : laastu : laastu 'hööveldamisel, voolimisel, treimisel jm tekkiv v teatud otstarbeks lõigatav õhuke riba'
● liivi lāskõz 'laast'
vadja lassu 'laast'
soome lastu 'laast'
isuri lastu 'laast'
Aunuse karjala lastu 'laast'
lüüdi last 'laast'
Inari saami luás'tu 'tohust torbik'
Võib olla murdesõna last variant, lasn.

liiv1 : liiva : liiva 'kvartsi jm kivimite murendist tekkiv peeneteraline purdsete'
? ← balti
leedu gleivės (mitm) 'lima, ila'
läti glīve 'roheline lima veel, muda, peen sete'
● vadja liiva 'liiv'
soome mrd liiva 'peen liiv, sete'
isuri liiva 'liiv'
Eesti keelest on ilmselt laenatud soome mrd liiva 'liiv'. Vt ka liivi.

lõng : lõnga : lõnga 'kiudude ketramisel saadav v ühe pika kiuna esinev materjal riide, silmkoeesemete jm kudumiseks, tikkimiseks jne'
○ lõunaeesti lang, kirderanniku lang
← alggermaani *langan-
islandi langi '(veise) jämesool'
● liivi lānga 'lõng, niit'
vadja lõnka '(villane) lõng'
soome lanka 'niit; lõng; juhe, traat; pael, lõks'
isuri langa 'villane lõng; traat'
Aunuse karjala langu 'niit, lõng'
lüüdi lang 'lõng'
vepsa lang 'lõng'
Lule saami luoggē 'pärasool'
Saami vaste võib olla rööpselt laenatud. Islandi sõna tähendus peegeldab, et esialgu kasutati õmblemisel loomasooli.

lüdi : lüdi : lüdi 'hrl pähkli v tõru (kausjas) tupp'
On peetud häälikuliselt ajendatud tüveks. On arvatud, et tüve vasted võivad olla ersa lukš 'koor, kest' ja mokša lukš '(muna, pähkli jm) koor'.

mõrtsukas : mõrtsuka : mõrtsukat 'inimesetapja, mõrvar'
? ← vene murzá 'tatari ülik v suurfeodaal'
Sõna võeti tõenäoliselt kasutusele talupoegade kohta, kes osalesid sõjategevuses ja käitusid sageli ka vägivaldselt, nagu tatarlased. Laenuallikaks on peetud vene sõna varianti murzák, mida ei ole siiski selles tähenduses registreeritud. Teisalt on arvatud, et võib olla baltisaksa laen, ← baltisaksa *Mordzug, *Morderzug 'talupoegadest ratsaüksus, kes hankis moona jm peamiselt vägivalla teel', sõnaraamatutes ei ole baltisaksa sõna registreeritud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi moṭ-sokk, mäṭ-sokk, mört-sok 'mõrvar' ja baltisaksa Morttsocken (mitm) 'talupoegadest koosnevate ratsaüksuste soldatid' ning võib-olla ka isuri murtsukat (mitm) 'mõrtsukad'. Vt ka mõrv.

nagi : nagi : nagi 'seina löödud v seinale kinnitatud pulk v konks, samuti selliste pulkade v konksude (alusele kinnitatud) rida rõivaste jm riputamiseks, varn'; mrd 'võrgukuivatamise puud'
← baltisaksa Knagge 'nagi; pesulõks; kiilukujuline puupakk [?]'
Vt ka naga.

padi : padja : patja 'pehme materjaliga täidetud kinnine (riide)kott, mida kasutatakse peaaluseks, istumisel pehmendamiseks v toetamiseks; toeks, aluseks olev osa mitmesugustes seadeldistes, konstruktsioonides, mehhanismides jm'; mrd 'voodikott'
← alggermaani *bađja(z)
vanaislandi beðr '(sule)madrats'
rootsi bädd 'voodi'
saksa Bett 'voodi'
● liivi paḑā 'padi'
soome patja 'madrats'
karjala patja 'rangipolster'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi pade 'sedelgas, väike padi hobuse seljal' ja baltisaksa Paddi 'padi'.

pintsel : pintsli : pintslit 'varre otsa kinnitatud harjastest, karvadest vms tööriist värvi, laki, liimi jm vedela aine pinnale kandmiseks'
← alamsaksa pinsel 'pintsel'
← saksa Pinsel 'pintsel; tutt, tups'

pistemaaker : pistemaakri : pistemaakrit 'lihtrahvale eeskätt ehteid, ka sadulsepa- ja muud käsitööd teinud ja seda turustanud käsitööline ja pudupoodnik keskaja Tallinnas'
← alamsaksa piste(l)māker 'käsitööline, kes nahk- jm tooteid metallist kaunistuste ja rautistega varustab, pudupoodnik; (mitm) selliste käsitööliste ühendus'
Alamsaksa allikas on liitsõna: pistele 'metallist kaunistus, rautis; selleks vajalik tooraine' + māker 'tegija, valmistaja'.

plokk : ploki : plokki 'suurem risttahukakujuline terviklik ehitusdetail, samakujuline kompaktne tükk mingit materjali; märkmik; terviklik kogum v rühm; tõsteseadme osa'
○ lokk
← saksa Block 'rahn, (kivi)mürakas; (ehitus)plokk; hoonete rühm; kirjaplokk'
← alamsaksa block 'jalapakk vangil; raske kast raha, dokumentide jm hoidmiseks; plokisarnane hunnik; kraavi v aiaga ümbritsetud põllutükk; hoob, kang'

poi : poi : poid 'ankurdatud ujuv meremärk laevatee, madalike, võrkude, supluskoha jm tähistamiseks'
← alamsaksa boie 'ahel, kütke; ujuv meremärk'
← saksa Boje 'ujuv hoiatusmärk'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ilmselt ladina keelest, ← ladina boia 'kaelas kantav ahel'.

praam : praami : praami 'lai lamedapõhjaline väikese süvisega (pukseeritav) kaubalaev'; kõnek 'parvlaev'
○ raam
← alamsaksa prām 'lameda põhjaga (ilma kiiluta) veesõiduk jõgedel raske lasti, inimeste jm vedamiseks'

prügi : prügi : prügi 'tarbetu puru, rämps, jäätmed'
○ rügi
← alamsaksa brugge 'sild, tänav'
Alamsaksa sõna on algselt tähendanud kaigastest tammi, tammi põhja kindlustamiseks oli vaja ka kive, liiva ja prahti. Eesti keeles on laensõnaga esialgu tähistatud tänavasillutist, see tähendus on säilinud tegusõnas prügitama 'teed v pinnast (peenema) sillutisega katma, sillutama'. Selleks kasutati kivi-, puidu- jm jäätmeid ning nii on hakatud nimetama ka igasugust rämpsu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi prige, priki, prugi 'mustus, jäätmed' ja baltisaksa Prüggi 'igasugused raasukesed'. Vt ka sild.

raiuma : raiuda : raiun 'terava riistaga hrl tükeldades, katki tehes (pidevalt) lööma; (puid) langetama; (palkidest) ehitama; ägedalt taguma, lööma, vehkima'
◊ raim
? ← alggermaani *rakja-
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
saksa recken 'sirutama, venitama'
● liivi ra’ḑļõ 'raiuda, purustada; hammustada, salvata'; raigā 'reis, puus; sink, lihakints; (kangastelgede) külgpuu'
vadja raďďoa 'lüüa, taguda, peksta; (palkidest) ehitada; (viljavihke) rabada; kloppida (mune jm); tampida, hakkida, peenestada; raputada'
soome mrd raajoa 'tapetud looma tükeldada; raiuda, purustada'; raaja 'jäse'; mrd 'tapetud looma tükk'
Aunuse karjala ruage 'traav, jooks'
karjala roajuo 'tapetud looma tükeldada'
vepsa raďǵ väljendis raďǵau mända 'traavi joosta'
saami ruvjet 'tapetud looma tükeldada'; ruovji '(looma) jäse, lihakeha osa'
Murretes on tuntud ka samatüveline nimisõna rag(j)a 'reis'. Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud rakendama. Vt ka raig2.

rappima : rappida : rapin 'kalu v tapetud loomi sisikonnast jm mittetarvilikust puhastama, rookima; kiskuma, rebima; rabelema, visklema; peksma, nahutama'
Võib olla algselt sama tüvi, mis sõnas rappuma ja/või rabama, kuid kahtlemata on mõjutanud saksa schrappen 'kaapima, kraapima; enda kätte kahmama' ja ehk ka rootsi rappa 'äigama, virutama'.

smirgel : smirgli : smirglit 'korundist, kvartsist jm mineraalidest koosnev looduslik abrasiiv, mida kasutatakse ihumis- ja lihvimisvahendite valmistamiseks ning poleerimiseks'
○ mirjel, mürgel, mürjel, mürjen
◊ mirgel
← saksa Schmirgel 'smirgel, rauda sisaldav pruunikas v sinakas kivim, mida kasutatakse tükina v pulbrina metalli v kivi lihvimiseks v klaasi lõikamiseks'

tamsa : tamsa : tamsat 'mitme keeruga jämedam puuvillane lõng rüsade, nootade jm tegemiseks ja kalavõrgu rakendamiseks'
○ tamps(as), tamss
← eestirootsi tams 'köie ots; võrgu nurga-aas; õngelips'
Eesti keelest on laenatud soome mrd tamsa 'lõng, millega võrgunöörid kinnitatakse võrgulina külge', tampsa 'lõng, millega võrgunöörid kinnitatakse võrgulina külge; võrgulina ülemisse ja alumisse serva kootud äär' ja võib-olla ka liivi ta’mzõ liitsõnas ta’mzõlānga 'võrgu jäme äärenöör'.

tint2 : tindi : tinti 'mingi värvaine vesilahus, mida kasutatakse (hrl sulega) kirjutamiseks, samuti paljundamisel, printimisel jm'
← saksa Tinte 'tint (kirjutamiseks)'
Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi tint 'tint (kirjutamiseks)'.

tisler : tisleri : tislerit 'mööblit valmistav jm peenemate puidutööde oskustööline, mööbelsepp'
○ ti(i)slar, tiisral, tistral, tistar
← saksa Tischler 'tisler, mööbelsepp'
Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi dīslar, disslar 'tisler'.

troon : trooni : trooni 'monarhi, paavsti kallist materjalist ning kunstipäraselt kaunistatud iste vastuvõttudel jm ametlikel tseremooniatel, aujärg'
○ roon
← alamsaksa trōn 'troon'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt kreeka keelest, ← thrónos 'troon; tool'. Samatüveline tegusõna troonima võib olla saksa keelest laenatud, ← saksa thronen 'troonima, troonil olema'.

trükkima : trükkida : trükin 'teksti, jooniseid jm kujutisi plaadilt v silindrilt, mille pealispinnal on värvi ülekandvad elemendid, paberile vm materjalile paljundama; riiet, nahka vm materjali mustriga katma (masinaga v käsitsi); kirjutusmasinal kirjutama'
○ rükkima
◊ trügima
← alamsaksa drucken 'pigistama, pressima, vajutama; tunglema, tõuklema, (end) suruma; vaikselt olema, vaikselt eemalduma; trükkima'
Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline trükk, ← alamsaksa druck 'surve, rõhumine, ahistus', ning võib-olla ka trükkal. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, trukk. Sõnas trügima on tüve tähenduslikult eristunud variant, mille häälikulist kuju on tõenäoliselt mõjutanud lähedased tüved, nt nügima, togima. Eesti keelest on laenatud vadja trükkiä '(õmblusmasinaga) tikkida, teppida'.

tungraud : tungraua : tungrauda 'mehhanism masinate jm raskete esemete tõstmiseks väikesele kõrgusele (neid alt lükates)'
← alamsaksa dūmkraft, dummkraft 'tungraud'
← rootsi domkraft, van donkraft 'tungraud'
← saksa Daumkraft 'tungraud'
← vene domkrát 'tungraud'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Algselt pärineb sõna hollandi keelest, ← hollandi dommekracht 'tungraud', kust see on merendusterminina levinud paljudesse keeltesse. Laen on muganemisel rahvaetümoloogiliselt moonutatud, laenuallika osi on seostatud tungima ja raud tüvedega. Rahvaetümoloogilised moonutused on toimunud vahenduskeelteski.

tuusik : tuusiku : tuusikut 'pääsetäht sanatooriumi vm, mille hinnas sisalduvad majutus, söök jm teenused'; mrd 'tunnistus, pass'
Tundmatu päritoluga tüvi. Murretes tähenduses 'tunnistus, pass' tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses 'pääsetäht sanatooriumi vm'.

tärklis : tärklise : tärklist 'taime seemneis, mugulais, juurtes jm teralise varuainena ladestuv energiat andev toitaine (ka töödeldud ainena)'
○ tärkles, tärklus, terklus
← baltisaksa Stärklis 'tärklis'
Baltisaksa murdest on laenatud ka samatüveline tegusõna, tärgeldama.