[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

ahi : ahju : ahju 'seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm keemilise reaktsiooni tagajärjel eraldub soojus'
aher-2
alggermaani *asjōn-
vanarootsi æsia 'ääs, hõõguvad söed'
rootsi ässja '(sepa)ääs'
saksa Esse 'ääs; korsten'
liivi ōi, āi 'ahi'
vadja ahjo 'ahi'
soome ahjo 'ääs'
Aunuse karjala ahjo 'ääs'
lüüdi ahď(o), ahjo 'ääs'
vepsa ahj 'ahjus hõõguvad söed, kuumus'
aher- on rahvakeelne tuletis, kus j on välja langenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ahjo 'ahi' ja võib-olla ka soome mrd aherrus 'põlenud v lammutatud ehitise v küttekolde varemed; leivaahju põhi'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, ääs.

eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.

kiri : kirja : kirja 'graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks; (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks; (hrl mitm) dokument, ametlik paber; (kaunistav) muster'; van 'raamat; piibel'; mrd 'värvus; kirjusus'
kireslane, kirev, kirju
liivi kēra 'muster; trükikiri, kirjutatu; kirjatäht; paber kirjutatud teatega'
vadja tširja 'raamat; kirjutatu; kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; pass, dokument; tikand; värv(us)'
soome kirja 'raamat; nimekiri, register; dokument'; van 'paber kirjutatud teatega'; mrd 'joon, muster, märk'
isuri kirja 'raamat; paber kirjutatud teatega; muster'
Aunuse karjala kirju 'muster; raamat; kirjaoskus; kooliskäimine; nimekiri, register; paber kirjutatud teatega'
lüüdi kirď 'muster; kirjatäht'
vepsa kirj 'kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; muster; märk'
Läänemeresoome tüvi. Tuletistes kireslane ja kirev on -j- tüves välja langenud, kirju on vana *oi-liiteline tuletis. Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ķiris 'must härjavärss valge triibuga seljal'.

krae : krae : kraed 'kaela ümbritsev riietuseseme osa'
kraag, kraad, rae, raad
alamsaksa kragen 'kael; krae'
Sõna kirjakeelne variant eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j.

kuul : kuuli : kuuli 'kõva kerakujuline ese'
baltisaksa Kugel 'kuul'
Laenuallikaks on olnud saksa sõna baltisaksapärane variant, kus g asemel hääldati j. Teisalt on arvatud, et laenuallikaks on alamsaksa kūle 'nui, tõlv; munand; muhk'.

leer1 : leeri : leeri 'laager, peatus-, puhkepaik'
alamsaksa leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada'
Sõna häälikuline kuju eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, laager.

nõjatama : nõjatada : nõjatan 'millegi v kellegi vastu asetama v toetama; end millegi v kellegi vastu toetama'
naaldama, najal
liivi nojjõ 'end millegi vastu toetada', nojjõ 'najale'
vadja nõjautta 'millegi vastu asetada v toetada', nõjalla 'najal, toel; abil, varal; kõrval, ääres, lähedal, ümber'
soome nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalla 'põhjal, najal, varal', noja 'tugi'
isuri nojahtaa '(järsku) millegi vastu asetada v toetada', nojal(laa) 'najal'
Aunuse karjala nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalleh 'najal; kaldu; lamandunud (vilja kohta)'
lüüdi nojaduda 'millegi vastu asetada v toetada'
vepsa nojazuda 'millegi vastu asetada v toetada'
Läänemeresoome tüvi. Esineb enamasti ainult kaas-, määr- ja tegusõnades, iseseisva nimisõnana on tuntud vaid soome keeles (noja). Sõnas najal on tüvevariant, kus esisilbi vokaal on muutunud a-ks (arvatavasti teise silbi a mõjul). Tuletises naaldama on tüves j vokaalide vahelt kadunud.

riiv1 : riivi : riivi 'ukse, värava, akna jms sulgemisvahend, mille põhiosa on edasi-tagasi lükatav plaadile kinnitatud keel; luku sulgev osa'
riil, riim, triiv, kriiv
?baltisaksa Riegel 'riiv'
Sõna häälikuline kuju eeldab laenuallika baltisaksapärast hääldust (g asemel j), kuid lisaks sellele on sõna lõpuhäälik reeglipäratult muutunud. Kahtlemata on nimetatud allikast laenatud murdesõna riil. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rīv 'riiv (sulgemisvahend)'.

tellis : tellise : tellist 'väike risttahukakujuline tehiskivi'
te(e)lis-, telles-, tõl(l)is-
alamsaksa tegel, teigel '(müüri)tellis(ed), katusekivi(d); tellistest ehitis'
Sõna häälikuline kuju eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j. -is on lisatud teiste sõnade analoogial, vrd nt telliskivi ja kalliskivi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur