[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kipakas1 : kipaka : kipakat 'ebakindel, kergesti ümberminev; viltu, kaldu seisev'
? ← saksa kippen 'kallutama, ümber lükkama'
? ← rootsi kippa 'loksuma (nt liiga suure kinga kohta); (kingi) viltu v ära tallama; kõikuma, ümber v kummuli minema'; van 'kiiresti tõmbama, rebima'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Laenamist toetab vanemast murdekeelest registreeritud samatüveline tegusõna kippama 'kõikuma, vankuma; ümber lükkama'.

kipakas2 : kipaka : kipakat 'kärsitu, läbematu, tõtlik'
● soome kipakka 'äge, äkiline; käre; kiire, nobe'
Aunuse karjala kipakko 'äge, äkiline, tuline, elavaloomuline; ergas, tundlik'
On arvatud, et tuletis kippuma tüvest.

litakas : litaka : litakat kõnek 'löök, hoop'
◊ plitakas
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lutakas, lidisema.

nirakas : niraka : nirakat 'niru'; mrd 'närakas' niru

ohakas : ohaka : ohakat 'ogaliste lehtede ja punakate v lillakate õienuttidega korvõieline rohttaim (Cirsium)'
◊ ohe
← balti *ašta-
leedu ašaka 'kalaluu'
läti asta 'saba', asaka 'kalaluu'
● ? liivi ūogõz 'sõkal; väike kalaluu'
vadja õõhka, ohtain, ohtajain, ohtiain 'ohakas'
soome ohdake 'ohakas'
isuri ohtajain 'ohakas'
Aunuse karjala ohtoi 'ohakas'
lüüdi ohťikaz, ohtoi 'ohakas'
? vepsa Ohti̮i- liitsõnas Ohti̮imägi '(kohanimi)'

opakas : opaka : opakat 'rumal, loll; löök, hoop'
Võib olla tüve uppis variant.

pirakas : piraka : pirakat kõnek 'väga suur; pauk, hoop, löök'
◊ piirakas2
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pirak 'tugev löök'.

sihvakas : sihvaka : sihvakat 'üsna pikk, sirge ja sale'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas sihvama, murretest on kirja pandud ka varasemad, häälikute kohavahetuseta variandid siuhke, siuhkjas 'sihvakas'.

sirakas1 : siraka : sirakat 'hoop, löök'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest mis sõnas sirge.

sirakas2 : siraka : sirakat 'pikk ja sirge'
● soome siro 'sale; õrna kehaehitusega; kena; habras'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas sirge. On arvatud, et tüve vasted võivad olla ersa seŕ 'kõrgus; kasv' ja mokša śeŕ 'kõrgus; kasv'.

tinakas : tinaka : tinakat 'denatureeritud piiritus, denaturaat'
◊ tina2
← vene kõnek denatúrka 'denatureeritud piiritus, denaturaat'
Laen on muganemisel tugevasti lühenenud, lisatud on liide -kas. Selle liiteta tüvi esineb kõnekeelses väljendis tina panema 'alkoholi tarvitama'. Vanemas kõnekeeles on kasutusel olnud ka pikemad sõnakujud tenaturka, tinaturka.

ulakas : ulaka : ulakat 'käitumisreegleid v avalikku korda rikkuv, üleannetu' ula

vaas : vaasi : vaasi 'peamiselt lillede hoidmiseks kasutatav nõu'
← saksa Vase 'vaas'

vaks : vaksa : vaksa 'väljasirutatud pöidla ja esimese v keskmise sõrme vahekaugus rahvapärase pikkusmõõduna'
◊ vaksik
● liivi vaksā 'vaks'
vadja vaassa, vaahsa 'vaks'
soome vaaksa 'vaks'
isuri vaaksa 'vaks'
Aunuse karjala vuaksu 'vaks'
lüüdi voaks(e͔) 'vaks'
vepsa vaks 'vaks'
saami vuoksi 'vaks'
ersa vaks 'vaks'
mokša vaks 'vaks'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

vakus : vakuse : vakust 'hulgast küladest koosnenud haldus- ja maksustusüksus 13.–17. saj; koormiste tasumise päev' vakk1

valas- liitsõnas valaskala van 'vaal'
← soome valaskala 'vaal'
Sõna on tõenäoliselt laenatud 18. sajandi alguses piiblitõlke kaudu. Teisalt on arvatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *χwalaz. Soome valas- on sama laenu vaste. Hiljem on laenatud germaani tüve saksa vaste, vaal.

varas : varga : varast 'võõrast vara omaniku loata ja teadmata ära võttev isik'
← alggermaani *warǥaz
gooti -wargs 'ühiskonnast väljaheidetud kurjategija' liitsõnas launawargs 'tänamatu inimene'
rootsi varg 'hunt'
islandi vargur 'hunt'
● vadja vargas 'varas'
soome varas 'varas'
isuri varas 'varas'
Aunuse karjala varras 'varas'
lüüdi vargaz 'varas'
vepsa vargaz 'varas'
Germaani sõna on laenatud läänemeresoome keeltesse enne, kui see skandinaavia keeltes on hakanud sõnatabu tõttu tähistama hunti. Eesti keelest on laenatud Salatsi liivi var 'varas'.

äiakas : äiaka : äiakat 'võsu tipus asetsevate suurte punakate õitega umbrohutaim (Agrostemma)'
Võib olla variant tüvest õis ja/või äitse. Teisalt on peetud tuletiseks tüvest äi.