[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aim : aimu : aimu 'millegi hämara etteteadmise v vaistliku tajumise tunne; ebamäärane kujutlus v käsitus millestki'
◊ aimeline
● soome aimottaa 'kumada; koita; soojust õhkuda; pakitseda'
Läänemeresoome tüvi.

anum : anuma : anumat 'nõu, riist millegi hoidmiseks'
● ? soome amme 'vann; tünn'; mrd 'kopsik, kapp'
? isuri ammi 'suur puust veenõu'
? karjala ammeh 'vann'
Ühendamine teiste läänemeresoome vastetega eeldab, et eesti sõnas on häälikud kohad vahetanud, < *am(m)un, *am(m)on. Sel juhul tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas ammutama.

enam 'rohkem; sellest peale, edaspidi (eitavas lauses)'
● liivi je’nnõ 'palju', je’mbit, jemīņ 'rohkem'
vadja enäpi 'rohkem; enamasti'
soome enä 'suur; palju'
isuri enämbi 'enam'
Aunuse karjala enäm, enämbi 'enam, rohkem'
lüüdi eńämb(i) 'enam, rohkem'
vepsa enamb 'enam, rohkem'
saami eatnagat (mitm) 'paljud', eatnat 'palju, rohkesti; paljud, palju', eanet 'enam, rohkem; mitu, mitmed'
ersa ińe 'suur'
mokša ińä 'suur'
idahandi eṇə, ä̆ṇə 'paks'
mansi janiγ 'suur'
? nganassaani aniʔe 'suur'
Soome-ugri või uurali tüvi. Eesti sõna on keskvõrdevorm vanast omadussõnast, mis tähendas 'suur'. Vt ka onu.

hõim : hõimu : hõimu 'suguharu; rahvas, sugu'
← balti
leedu šeima 'perekond, pere'
läti saime 'perekond, pere'
● liivi aim 'perekond, pere'
vadja õimo 'suguvõsa'
soome heimo 'hõim; suguvõsa'
isuri heimod (mitm) 'oma küla inimesed, tuttavad'
Aunuse karjala heimo 'suguvõsa; hõim'
lüüdi heimokund 'sugu, suguvõsa'
vepsa hii̯m 'suguvõsa, sugulased; sugulus'

iil1 : iili : iili 'tuule- v sajuhoog'
← rootsi il 'iil, puhang'
On ka arvatud, et võib olla laenatud eestirootsi murretest, ← eestirootsi il 'puhang'. Vt ka iiling.

iil2 : iili : iili 'lamekaan (Glossiphonia)'
← alamsaksa ile 'kaan'

ilm : ilma : ilma 'pidevalt muutuv atmosfääri olek; maailm'
◊ ilma, ilmuma
● liivi īlma 'maailm', ilm, īlma 'ilma'
vadja ilma 'ilm; õhk; maailm', ilmaa 'ilma; tasuta; ilmaaegu'
soome ilma 'õhk; ilm', ilman 'ilma'
isuri ilma 'ilm', ilman 'ilma'
Aunuse karjala ilmu 'õhk; ilm', ilmai 'tasuta'
lüüdi ilm 'ilm; maailm', ilmai 'ilma'
vepsa iľm 'õhk', ilma 'ilma'
saami albmi 'taevas; lumetuisk', almmá 'ilma'
udmurdi in 'taevas', inmar 'jumal'
komi jen 'jumal; ikoon'
handi iləm 'maailm; õhk; ilm'
mansi ēləm 'aeg; ilm; õhk'
Soome-ugri tüvi. Määrsõna v kaassõna ilma on viisiütleva või omastava käände vorm.

ind1 : inna : inda 'emaslooma sugukihu'
← alggermaani *inþōn
vanarootsi inna 'sooritus, saavutus'
● liivi īnd(a) 'ind; jõud, energia; õelus, tigedus'
soome into 'ind; vaimustus; andumus'
Aunuse karjala into 'värv, välimus; elujõud, tervis; austus'
Vt ka ind2.

ind2 : innu : indu 'tegutsemisiha; õhin'
← soome into 'ind; vaimustus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tüve ind1 vaste.

isik : isiku : isikut 'üksik inimene, inimkollektiivi üksik liige' ise

kaim : kaimu : kaimu 'samanimeline isik; sugulane, hõimlane; kaaslane, seltsiline'
○ kirderanniku kaima
← balti
leedu kaimas 'küla', kiemas 'õu; talu, pere', kaimynas 'naaber'
läti ciems 'küla', kaimiņš 'naaber'
preisi caymis 'küla', kaiminan (sihitav) 'naaber'
● liivi kāima 'naaber'
vadja kaima 'nimekaim'
soome kaima 'nimekaim'
isuri kaima 'nimekaim'
Aunuse karjala kaimu 'nimekaim'
lüüdi kaimo 'nimekaim'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kaim(os), käim(os) 'nimekaim'.

kiim : kiima : kiima 'ind, suguiha'; mrd 'iha, himu; rutt, kiirus'
● ? vadja tšiima liitsõnades tšiimaleipä 'rituaalne leib, mida tüdrukud sõid saunas pruudi pesemisel', tšiimapiiraga 'rituaalne pulmapirukas'
soome kiima 'ind, suguiha; paaritusmäng'
Aunuse karjala kiimu 'ind, suguiha; (lindude) paaritusmäng; kihk, kange soov; askeldus, sagin, asi, lugu'
lüüdi kiim(e͔) 'ind, suguiha; paaritusmäng'
vepsa kiḿ '(lindude) paaritusmäng; (lamba, kitse, lehma) ind'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et tuletis soome-ugri tüvest, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gihkat 'mängida (lindude kohta); paarituda; ligi ajada, külge lüüa; nõiduda' (või saami gieibmi 'ind, suguiha'), komi mrd kojni̮ 'mängima (lindude kohta)'; van srmt turni̮-kojni̮ 'nõiduma, ennustama', ungari kéj '(seksuaalne) nauding', mansi kaj- 'mängima (lindude kohta); nõialaule laulma' ja handi koj- 'ennustama, lauldes nõiduma'.

liim : liimi : liimi 'materjalide ühendamiseks tarvitatav vedel segu'
← alamsaksa līm 'kleepaine'

linik : liniku : linikut 'väike kaunistav lina v vaip, loor, õlarätt; abielunaise pikk käterätikutaoline linane pearätik'
◊ linuk
Tõenäoliselt tuletis lina tüvest. On arvatud, et võib olla segunenud tüvega, mille vaste on soome linnikko 'rätt, tanu' ja mis on skandinaavia laen, ← liitsõna, mille vasted on vanaislandi líndúkr 'linane riie', rootsi linduk 'linane laudlina', vrd nt rootsi lin 'lina' + duk 'rätik, rätt; laudlina'.

loim : loimu : loimu mrd 'veeloik; madal, vesine koht'
● soome mrd loima 'vigastus, õnarus puul'
karjala loima 'vigastus, õnarus puul'
Läänemeresoome tüvi.

lõim : lõime : lõime 'piki kangast suunduvad lõngad, kanga põhikude; (puu)süü' looma
● liivi lūoima 'lõim'
vadja lõimi 'lõim'
soome loimi 'lõim; hobusetekk'
isuri loimi 'lõim'
Aunuse karjala loimi 'lõim; hobusetekk'
lüüdi loim 'lõim'
vepsa loim 'lõim'

maim : maimu : maimu 'vastsest kujunenud kalapoeg; väike laps'
? ← alggermaani *maiwa-z
vanaislandi mjór, mjár, mær 'kõhn, sale'
vanarootsi miōr 'kõhn, sale'
● vadja maima 'lõhi'
soome mrd maima 'väike kala, sööt'
Aunuse karjala maimu 'väike (kuivatatud) kala'
lüüdi maim 'väike kala, sööt'
vepsa ma͕im 'väike (kuivatatud) kala; kalapurikas'

minia : minia : miniat 'poja naine'
● liivi mīņa 'minia'
vadja minďa 'minia; vennanaine v naisevenna naine; õe- v vennapoja naine'
soome miniä 'minia'
isuri minja 'minia'
karjala minja 'minia; noorik'
vepsa minď 'minia'
saami mannji 'minia; abikaasa venna v õe minia; käli, nadu; vennanaine'
udmurdi meń liitsõnas ič́i-meń 'minia; mehe noorema venna naine; käli'
komi moń 'minia'
handi meń 'minia; noorema venna naine'
mansi mań 'minia'
ungari meny 'minia'; van 'mõrsja, noorik'
neenetsi ḿeje 'minia'
eenetsi mē, mī 'minia'
nganassaani meai 'minia'
kamassi meji 'minia'
matori maem 'minu minia'
Uurali tüvi.

neim : neima : neima 'kättemaks'
1920. aastatel loodud tehistüvi.

nii 'sedamoodi, selliselt; sel määral, sedavõrd; umbes, (millegi) ringis; selle tulemusel, seetõttu' need

nimi : nime : nime 'mingi objekti individuaalne, teda muudest sama kategooria objektidest eristav keeleline tähistus; nimisõna, mis tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm liiki ja ühtlasi selle liigi mis tahes liiget'
← indoeuroopa *nōmn̥-
ladina nomen 'nimi'
vanakreeka ónoma 'nimi'
vene ímja 'nimi'
saksa Name 'nimi'
● liivi ni’m 'nimi'
vadja nimi 'nimi'
soome nimi 'nimi'
isuri nimi 'nimi'
Aunuse karjala nimi 'nimi'
lüüdi ńimi 'nimi'
vepsa ńimi 'nimi'
saami namma 'nimi'
ersa ľem 'nimi'
mokša ľem 'nimi'
mari lüm 'nimi'
udmurdi ńim 'nimi'
komi ńim 'nimi'
handi nem 'nimi'
mansi nam 'nimi'
ungari név 'nimi'
neenetsi ńum 'nimi'
eenetsi ńiʔ 'nimi'
nganassaani ńim 'nimi'
sölkupi nim, ńim 'nimi'
kamassi nim, nəm 'nimi'
matori nim, nüm 'nimi'
Lähedane samatähenduslik tüvi on ka jukagiiri niu, neve, nim 'nimi'.

oim : oimu : oimu 'kõrva, kulmu ja pealae vaheline pea osa, meelekoht; aru, mõistus, taip'
◊ oimetu
● liivi uīm 'mõistus, aru'
soome mrd oimo sõnas oimolla(an), oimossa 'mõistuse juures'
Võib olla sama uurali tüve variant, mis võib olla sõnas õevane. Teisalt on arvatud, et sõna vaste võib olla nt soome ohimo 'meelekoht, oim'. See võib olla tuletatud samast tüvest mis sõnas õhuke või tüvest, mille vaste on soome ohi 'mööda, möödas, läbi'. Eesti keelest on laenatud läti vuimāt, vuimīt 'märkama, tundma, aimama'.

piim : piima : piima 'imetajate emasisendi näärmetest erituv valge nõre, millest toituvad vastsündinud järglased'
? ← balti *pijimas
leedu pyti 'märjaks saama; lüpsma, piima andma hakkama'
● vadja piimä 'piim'
soome piimä 'hapupiim'
isuri piimä liitsõnades pettopiimä, pettüpiimä 'petipiim'
karjala piimä 'hapupiim'
Balti nimisõna ei ole teada, allikaks on rekonstrueeritud oletatav tuletis lüpsma hakkamist tähistavast tegusõnast. On peetud ka indoiraani laenuks, ← tüvi, mille vasted on nt avesta payō- 'piim', paēman- 'emapiim', pärsia pēm 'piim'. See oletus on ebakindel nii läänemeresoome sõna kitsa leviku tõttu kui ka häälikulistel põhjustel. Karjala vaste on ilmselt soome keelest laenatud. Vt ka mimm.

raim : raima : raima 'kaevise lahtimurdmine kihist' raiuma

riim-1 liitsõnas riimsool 'kerge, esialgne sool, eel-, verisool'
○ kriim-, riiv-
← rootsi rim 'härmatis'; mrd 'õhuke soolakiht liha pinnal', rimsalta 'riimsoola panema, eelsoolama'

riim2 : riimi : riimi 'sõnade v sõnaosade süsteemne, teksti korraldav häälikuline kooskõla peamiselt luules rakendatava vormivõttena'
← alamsaksa rīm 'riim, riimsalm, luuletus'

riim3 : riimi : riimi 'ülemise veskikivi silmas olev raud, mis toetub veski võllile'
Võimalik, et selle tüve läänemeresoome vaste on soome rima 'latt; liist'. Sel juhul on tegemist skandinaavia laenuga, ← algskandinaavia *rima, mille vasted on vanaislandi rim 'pulk, varb (väraval v aial)' ja rootsi mrd rem, rim 'tugipuu (kelgul), külgpuu (redelil)'.

roim : roima : roima '(raske) kuritegu; veretöö, mõrv'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi, impulss-sõna on võinud olla inglise crime 'kuritegu, kuritegevus'.

räim : räime : räime 'ainult Läänemeres elutsev heeringast väiksem parvekala (Clupea harengus membras)'
← eestirootsi strämg, sträŋg 'räim'

sõim : sõime : sõime 'piklik (jalgadel) kast, salv v alus, millesse pannakse loomadele kuivsööt; kuni kolmeaastastele lastele hoidu ja arendust võimaldav asutus'
○ kirderanniku soime
● vadja sõimi '(sööda)sõim'
soome mrd soimi '(hobuste) söödanõu'
isuri seimi, soima, soimi 'hobuse või lehma söödaküna'
Aunuse karjala soimi 'söödaküna, sõim'
lüüdi soim(i) 'sõim, heinakorv'
Võib olla vana tuletis sööma tüvest.

taim : taime : taime 'kasvupinnale kinnitunud isetoituv organism, mille kõrgematel vormidel on juur, vars ja lehed'
? ← balti *daig-
leedu daigas 'idu, võrse; (lava)taim, istik'
● vadja taimi '(noor) taim; lavataim'
soome taimi 'noor taim, istik'
isuri taimi 'noor taim, istik'
Aunuse karjala taimen 'noor taim, istik'
lüüdi taimen 'noor taim, istik'
vepsa taimen 'võrse, istik'
On ka arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas taju.