[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ehmes : ehme : ehmest 'ebe; udusulg'
← balti *šeusm-
leedu šiaušti 'sasima, sassi, kohevile, turri ajama', šiauštis 'turri hoiduma, turritama, püsti tõusma; suurustama, uhkeldama, uhkustama'
läti šaustiēs 'turri hoiduma, turritama', šausmas 'hirm, õud'
● ? vadja eve '(linnu)sulg'
? soome höyhen '(linnu)sulg'
? isuri höühen '(linnu)sulg'
? Aunuse karjala höühen '(linnu)sulg'
? lüüdi höuhen '(linnu)sulg'
? vepsa hüuneh '(linnu)sulg'
? Inari saami soousa '(looma)karv'
On peetud variantide rohkuse tõttu ka häälikuliselt ajendatud tüveks.

kastma : kasta : kastan 'pinnast veega märjaks, niiskeks tegema, midagi vedelikuga niisutama; lühikeseks ajaks vedeliku sisse panema; (sademete, vedeliku kohta:) märjaks muutma; kerkimapanekuks tainast sõtkuma'
● liivi kastõ 'märjaks teha, niisutada; sisse kasta'
vadja kassaa 'märjaks teha, niisutada; likku panna'
soome kastaa 'sisse (märjaks) kasta; märjaks teha, niisutada; ristida'; mrd kasi 'kaste; niisutus'
isuri kastaa 'märjaks teha, niisutada; sisse kasta'
Aunuse karjala kastua 'märjaks teha, niisutada'
lüüdi kastada 'märjaks teha, niisutada; ristida'
vepsa kastta 'märjaks teha, niisutada'
Inari saami kásániđ 'niiskuda'
handi kăᴧ 'kaste'
? läänemansi kɔ̄ťəľ liitsõnas kɔ̅ťəľ-wüť 'kaste(vesi)'
Soome-ugri tüvi. kastma oma läänemeresoome vastetega on tuletis, tuletusliideteta tüvi on murdesõna kasi 'kevadine niiskus mullas' ja soome mrd kasi.

kinner : kindra : kinnert 'põlvetagune lohk, põlveõnnal'; mrd 'reis, kints; looma põlveliiges, koodinukk; reie ülaosa, reba'
● vadja tšinnar 'sääremari', tšintered (mitm) '(põlve)õnnal'
soome kinner, kintere 'kinderkont, tagumise jala koodiots'; mrd 'põlveõnnal; jalg'
Aunuse karjala kińńer 'põlveõnnal'
lüüdi kinďer liitsõnas kinďerkoukk(u) 'põlveõnnal; küünarliigese sisepind'
vepsa kindred (mitm) 'sääremarjad'
Inari saami koodâr 'põlveõnnal'
On arvatud, et sama tüve variant mis sõnas kints.

kogemata 'mittekavatsetult, mittetahtlikult; juhuslikult'
● liivi ko’ktõ 'proovida; kavatseda'
soome kokea 'kogeda, läbi elada; kannatada; püüniseid järele vaadata'
Inari saami kuohađ 'kalapüügiriistu kontrollida'
? neenetsi χo- 'leidma'
? eenetsi ko- 'leidma'
? sölkupi k͔o- 'leidma; nägema'
? kamassi ku- 'nägema; valima; proovima'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Sõna on leksikaliseerunud mata-vorm vanast tegusõnast, mis on säilinud saarte murdes, kus kogema tähendab 'kartma; häbenema, võõrastama'. On arvatud, et läänemeresoome-saami tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₃ok^w-, mille vaste on nt vanakreeka ópsomai (tuleviku ains 1P) 'näen (tulevikus)'. Samojeedi keelte sõnad on sel juhul teise päritoluga. Vt ka kogema.

kubel : kubla : kupla 'järsku tekkinud väike lokaalne turse, muhuke nahal'
● soome kupla 'mull, vull'
isuri kubla 'kuhi; hari'
Aunuse karjala kublu 'mülgas, õõtsik'
karjala kubla 'vee pinnal hulpiv praht'
lüüdi kubl 'ujupõis'
lõunasaami gåbluo 'kops'
Inari saami koble 'ahvena mari'
koltasaami kåbllad 'hulpida, hõljuda'
mari kuβə̑l 'vihmamullid vee pinnal'
? idahandi komḷəŋ 'põis; vill, paise'
mansi χi̮uli 'allavoolu aerutama v ujuma'
? ungari hólyag 'põis; vill, rakk; mull'
Soome-ugri tüvi.

kämmal : kämbla : kämmalt 'labakäsi, käelaba, eriti selle sisepool randmest sõrmedeni; käelaba laius'
● vadja tšämmäl 'pihk; labakäsi; kämmal, käelaba laius'
soome kämmen 'kämmal; käsi; käpp'
isuri kämmen 'kämmal; pihk'
Aunuse karjala kämmen 'kämmal; pihk'
lüüdi kämmeń 'kämmal; pihk'
vepsa kämen 'kämmal; pihk'
? Inari saami kiämád 'kämmal, kämblalaius'
? handi kömən liitsõnas kömən-kăγə̑r 'pihk, kahe kämbla laiune mõõtühik'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Inari saami vaste võib olla soome laen.

köis : köie : köit 'jämedam tugevast tekstiilkiudainest kinnitamis- ja sidumisvahend'
○ kirderanniku köüs, keis, lõunaeesti köüds
● liivi kieuž 'nöör; köis'
vadja tšöüsi '(nooda)köis, -nöör', tšeüttää 'siduda, köita'
soome köysi 'köis; tross'
isuri köüs 'köis'
karjala keüsi 'köis'
Inari saami kievđa 'nooda veoköis'
? udmurdi kal 'nöör; käepide, sang'
? komi ke̮v 'nöör, pael'
? handi kol 'nöör, pael'
? mansi kwāliγ 'nöör, köis'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikuliselt kaheldavad.

künnis : künnise : künnist 'uksealune lävepakk, lävi'
● liivi kīndõks 'künnis'
vadja tšünnüs 'künnis, lävi'
soome kynnys 'künnis'
isuri künnüs 'künnis'
Aunuse karjala küńńüs 'künnis'
lüüdi kündüs 'künnis'
vepsa künduz 'künnis'
Inari saami kooʒaš 'künnis'
ersa keŋkš 'uks'
mokša keŋkš 'uks'
Tõenäoliselt läänemeresoome-mordva tuletis tüvest küüs.

küps : küpse : küpset 'toiduna (kuivas) kuumuses lõpuni valmistatud; valminud'
○ lõunaeesti kütse
● liivi küps 'küps'
vadja tšühsi 'küps'
soome kypsä 'küps'
isuri küpsi 'küps'
Aunuse karjala küpsi, küpsü 'küps'
lüüdi küpš 'küps'
vepsa küps 'küps'
Inari saami kopšađ 'küpseda'
? udmurdi kiśmani̮ 'küpsema, valmima'
? komi kiśmi̮ni̮ 'küpsema, valmima'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Inari saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Teisalt on arvatud, et varane balti või indoeuroopa laen tüvest, mille vaste on nt leedu keptas 'küpsetatud'.

laast : laastu : laastu 'hööveldamisel, voolimisel, treimisel jm tekkiv v teatud otstarbeks lõigatav õhuke riba'
● liivi lāskõz 'laast'
vadja lassu 'laast'
soome lastu 'laast'
isuri lastu 'laast'
Aunuse karjala lastu 'laast'
lüüdi last 'laast'
Inari saami luás'tu 'tohust torbik'
Võib olla murdesõna last variant, lasn.

laba : laba : laba 'tööriista, eseme vm lai ja lame osa; (jala, suka) pöid'
● liivi labā 'lame pind; laba, lusika kaha'
vadja lapa 'laba'
soome lapa 'piht; turi; laba'
isuri laba '(aeru)laba'
Aunuse karjala laba 'laba; koonlalaud'
lüüdi laba 'hobuse turi; (aeru)laba; lant, koonlapuu istelaud'
vepsa laba 'koonlalaud; (jala)laba'
Inari saami lyepi 'laba'
? mansi -lop liitsõnas kātlop 'kämblalaius'
? neenetsi ləb́a 'aer, mõla'
? eenetsi lobe 'aer'
? nganassaani labaŋ 'aer'
? sölkupi lapu 'aer, mõla'
? matori lia 'aer'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Vt ka labidas, labu.

natt2 : nati : natti '(juukse)tutt, juuksed, (loomal) kukla-, turjakarvad; turi, krae'
On oletatud, et sama tüvi mis murdesõnas natt (: nata ~ nati) 'tatt', toimunud on tähendusnihe 'tatt' > 'nina' > 'nägu' > 'juuksed'. Sel juhul läänemeresoome või koguni uurali tüvi, mille vasted on vadja natta 'tatt; meremuda, -kõnts', soome mrd natta 'limane kiht (vedeliku peal); kelme, kile, õietolmukiht vee peal, pehme sammal vee peal, lima', isuri natta 'merelima, limased (vee)taimed, adru', karjala noatta '(hapupiimale moodustunud) kiht, kelme',?Inari saami njetti 'muda',?neenetsi nadᵊm 'tatt',?eenetsi nariŋa- 'nuuskama' ja?nganassaani noudiʔ-, noudir- 'nuuskama'. Vt ka nada-, natt3.

riputama : riputada : riputan 'midagi kuhugi puistama, raputama'
● vadja riputtaa 'riputada, puistata'
soome ripottaa 'riputada, puistata; tilgutada, piserdada, pritsida'
Aunuse karjala riboittua, ripoittua 'riputada, puistata; piserdada'
lüüdi ri͔pottada 'riputada, puistata'
Inari saami roppađ 'käega pühkida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ripsima ja siputama.

sinder : sindri : sindrit 'põrguline, paganas, mait, kurask, sunnik vms'
← saksa Schinder 'nülgija; timukas; kurat'

sõmer : sõmera : sõmerat 'jäme liiv; tera, graanul; teraline'
○ kirderanniku somer(a)
● liivi sumār 'tera, iva, raas'
vadja sõmõra 'kruus, sõmer, jäme liiv; sõmer, kruusane, teraline', sõmõrõ 'kruus, jäme liiv'
soome somero 'jäme kruus; klibu'
isuri somer 'jäme liiv'
karjala somero 'jäme liiv'
? saami čuomáras 'vistrik'
Inari saami čuomar 'kruus; raas, kild'
Läänemeresoome-saami tüvi. Isuri ja karjala vasted võivad olla soome keelest laenatud.

tähn : tähni : tähni 'laiguke, täpp'
● soome van srmt tähne 'värvilaik, -täpp, plekk'
saami násti 'täht; vöö naast'
Inari saami täsni 'täht; lauk loomal'
Võib olla tüve täht vana rööpvariant. Saami vastes násti on häälikud kohad vahetanud. Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud.

ungas : unka : ungast 'kolmnurkne auk kelpkatuse otsas katuseharja all'
● soome onkalo 'õõnsus; koobas, urg'
Aunuse karjala ongurdua 'urgitseda, uuristada'
lüüdi ongurtta 'urgitseda, uuristada'
? saami van vuoggo 'õõnsus, koobas'
Inari saami oaggi 'kitsa suudmega väike laht'
handi uŋ, oŋ 'avaus; suue; koobas'
mansi wōŋχa 'auk maas, koobas'
neenetsi waŋkᵊ 'auk'
eenetsi bag 'urg; jäärak; auk'
nganassaani bǝŋkǝ 'muldonn'; bǝŋgüʔtüo 'koobas; urg'
? sölkupi k͔ok͔k͔a 'väike auk'
Uurali tüvi. Vt ka uuk.

vasar : vasara : vasarat 'haamer'
← algindoiraani *vaźra-
pärsia gurz 'nui'
vanaindia vájra- 'Indra relv'
● liivi vazār 'vasar'
vadja vasara 'vasar'
soome vasara 'vasar'
isuri vassaara 'vasar'
Aunuse karjala vazar 'vasar'
lüüdi vazarain(e͔) 'vasar'
vepsa rhvl vazaraińe 'vasar'
saami veahčir 'vasar'
ersa uźeŕe 'kirves'
mokša uźəŕ 'kirves'

vasikas : vasika : vasikat 'lehma poeg'
← algindoiraani *vasa-
osseedi wæs 'vasikas'
● liivi vā’ški 'vasikas'
vadja vazikka 'vasikas'
soome vasikka, vasa 'vasikas'
isuri vasikka 'vasikas'
Aunuse karjala vazikko 'suur vasikas', vaza 'vasikas'
lüüdi vaza 'suur vasikas'
vepsa vaza 'suur vasikas'
Inari saami vyesi 'vasikas'
ersa vaz 'vasikas'
mokša vaz 'vasikas'
Tüvele on lisatud liide -kas.

viga : vea : viga 'eksimus; korrast ära olek; puudus, häda; süü'
● liivi vigā 'eksimus; haigus; süü; põhjus'
vadja vika 'häda, tõbi; süü, eksimus'
soome vika 'eksimus; rike; hälve; puue; häire; süü, eksimus'
isuri viga 'häda, puue; halb harjumus; süü, eksimus'
Aunuse karjala viga 'eksimus; puudus; rike; põhjus'
vepsa viga 'puudus; eksimus; süü; põhjus'
Inari saami vahe 'eksimus; vigastus; haigus'
Läänemeresoome-saami tüvi.

vihm : vihma : vihma 'veepiiskadena langevad sademed'
● liivi vī’m 'vihm'
vadja vihma 'vihm'
soome vihma 'uduvihm'
isuri vihma 'vihm'
Aunuse karjala vihmu 'vihm'
lüüdi vihm 'vihm'
vepsa vihm 'vihm'
Inari saami vasme 'äsja sadanud õhuke lumi'
Läänemeresoome-saami tüvi. On peetud ka tuletiseks vihisema tüvest. Eesti keelest on laenatud vene mrd vigma 'torm, rahutu järv'.

vili : vilja : vilja 'õistaime osa, mis sisaldab seemneid; tärklise- ja valgurohkete terade saamiseks kasvatatav kultuurtaim, sellise taime terad'
◊ villand
← indoeuroopa *wīl(i)jo
algslaavi *vilije
vanavene obilĭje 'vili'
vene obílie 'rikkalikkus, küllus'
tšehhi obilí 'teravili'
● liivi vīļa 'teravili, puuvili; kaup'
vadja viľľa 'vili'
soome vilja '(tera)vili'
isuri vilja 'vili'
Aunuse karjala viľľu 'leivavili, teravili; viljasaak, saak'
lüüdi viľľ 'vili'
vepsa viľľ 'teravili'
saami vallji 'küllus, rikkalikkus'
Inari saami valje 'vili; küllus, rikkalikkus'
Kuigi vasted kaugemates sugulaskeeltes puuduvad, viitab läänemeresoome häälikuline kuju väga varasele laenule algslaavi eelsest võimalikust balti ja slaavi ühisperioodist. villand (murdeti ka viljand, viland) on tekkinud alaltütlevavormist viljalt, milles lt on asendunud nd-ga. Lähedased moodustised on ka soome viljalti 'rikkalikult' ja liivi vīļali 'rikas, rikkalik'.

õmblema : õmmelda : õmblen 'niidi ja nõela abil riiet ühendama või kaunistama'
● liivi umblõ 'õmmelda'
vadja õmmõlla 'õmmelda'
soome ommella 'õmmelda'
isuri ommella 'õmmelda'
Aunuse karjala ommella 'õmmelda'
lüüdi ombelda 'õmmelda'
vepsa ombelta 'õmmelda'
? Inari saami uubbalm 'naaskel'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.