[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahv : ahvi : ahvi 'inimesele päritolult lähim imetaja'
← alamsaksa affe 'ahv'
← saksa Affe 'ahv'
Samatüveline tegusõna ahvima 'matkima, jäljendama' võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa affen 'ahvima, narrima, nöökama'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi aff 'ahv'.

etik : etiku : etikut 'väike trepiastmetega kiviterrass keskaja linnaelamu peaukse ees' esi

hämmastama : hämmastada : hämmastan 'suuresti imestama panema'
← soome hämmästyä 'imestuda, hämmastuda'
● Aunuse karjala hämmästüö 'ehmatada, ehmuda, kohkuda'
lüüdi hämästüdä 'ehmuda, kohkuda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletatud hämmeldama tüvest.

hüljes : hülge : hüljest 'vee-eluviisiga ümara silinderja keha ja lühikese ning tiheda karvaga imetaja (Phoca)'
? ← alggermaani *selχa-s
vanaislandi selr 'hüljes'
● liivi īlgaz (mitm ilgõd) 'hüljes'
vadja ülle (mitm ültšed) 'hüljes'
soome hylje 'hüljes'
isuri hüle 'hüljes'
karjala hüleh 'hüljes'
Teisalt on oletatud, et tuletis hülgama tüvest.

karu : karu : karu 'suur kohmakas pruuni kuni musta pika karvaga kiskjaline imetaja (Ursus arctos)'
○ lõunaeesti kahr, karh
● vadja karu 'karu; rabamispink (viljapeksul)'
soome karhu 'karu'
isuri karhu 'karu'
Aunuse karjala kar(a)hu 'karu'
Tõenäoliselt tuletis sõna kare3 tüvest, algselt eufemistlik nimetus. On ka oletatud, et võib olla indoiraani laen, ← algiraani *h₂ŕ̥ḱšɔm.

kild1 : killa : kilda 'seltskond, kamp, rühm'; mrd 'killavoor'
← alamsaksa gilde 'selts, vennaskond, gild; gildikoosolek, -pidusöök'
Sama tüve vaste on hiljem kasutusele võetud võõrsõnas gild 'kaupmeeste, käsitööliste jm ametiühendus keskaja linnades', ← saksa Gilde 'gild'.

kits : kitse : kitse 'veislaste hulka kuuluv keskmise suurusega sõraline imetaja; metskits (Capra)'
← saksa Kitz(e) 'metskitsetall; mägikitsetall; kitsetall'
Eesti keelest on laenatud vadja kittsi 'kits; kitsetall' ja isuri kitsi 'kits'.

kummitama : kummitada : kummitan 'viirastusena ilmuma v paistma'
● vadja kummitõlla 'imestada; imestama panna; kummitada'; kumma 'ime; imelik; jõulusant'
soome kumma 'ime, imelik asi; imelik, kummaline'; kummitella 'kummitada'
isuri kumma 'ime, imelik asi'
Aunuse karjala kummu 'ime, imelik asi'
lüüdi kummad (mitm) 'ime; imelik'
saami gobmi 'kummitus, tont'; gobmidit 'kummitada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Sõna on kirjakeelde jõudnud kirderannikumurretest, kus see võib olla soome laen. Vt ka kummaline.

kährik : kähriku : kährikut 'koerlaste sugukonda kuuluv imetaja (Nyctereutes procyonoides)'
← balti
leedu keršas 'musta-valge laiguline'; kerše 'kirju lehm'
Tüvi kähr esineb Tartu ja Võru murdes tähenduses 'mäger'. Tuletis kährik võeti kirjakeeles kasutusele 1930. aastatel Eestisse jõudnud võõrliigi nimetusena.

lammas : lamba : lammast 'sõraline villkattega imetaja (Ovis)'
← alggermaani *lamƀaz
vanaislandi lamb '(lamba)tall'
vanarootsi lamb '(lamba)tall'
gooti lamb 'lammas'
● liivi lāmbaz 'lammas'
vadja lammas 'lammas'
soome lammas 'lammas'
isuri lammas 'lammas'
Aunuse karjala lammas 'lammas'
lüüdi lambaz 'lammas'
vepsa lambaz 'lammas'
Eesti keelest on laenatud läti mrd lamma 'suur lammas'.

loom : looma : looma 'ühest v rohkemast jäiga kestata rakust koosnev, elutegevuseks orgaanilist toitu vajav, ärritatav ja (vähemalt mõnes arengujärgus) kulgemisvõimeline elusolend' looma

ohhetama : ohhetada : ohhetan '(korduvalt) „oh(h)” ütlema v hüüdma; imestama v hädaldama' ohkama

pistemaaker : pistemaakri : pistemaakrit 'lihtrahvale eeskätt ehteid, ka sadulsepa- ja muud käsitööd teinud ja seda turustanud käsitööline ja pudupoodnik keskaja Tallinnas'
← alamsaksa piste(l)māker 'käsitööline, kes nahk- jm tooteid metallist kaunistuste ja rautistega varustab, pudupoodnik; (mitm) selliste käsitööliste ühendus'
Alamsaksa allikas on liitsõna: pistele 'metallist kaunistus, rautis; selleks vajalik tooraine' + māker 'tegija, valmistaja'.

pähkel : pähkli : pähklit 'kõva kestaga üheseemneline sulgvili (eriti sarapuul), selle söödav seeme; mingi muu kõvakestaline söödav vili v seeme'; mrd 'tõru'
● liivi pē’gõz 'pähkel'
vadja pähtšenä, pähtšänä '(sarapuu)pähkel', pähtšinä '(sarapuu)pähkel; sarapuu'
soome pähkinä 'pähkel'
isuri päähkänä 'pähkel'
ersa pešťe 'pähkel'
mokša päšťä 'pähkel'
mari pükš 'pähkel'
udmurdi paš- liitsõnas paš-pu 'pähklipuu'
? komi paškan '(kibuvitsa)mari'
Läänemeresoome-permi tüvi. Komi vaste on ebakindel tähenduse tõttu.

rüütel : rüütli : rüütlit 'aadliseisusse kuuluv raskerelvastusega ratsasõjamees keskaja Lääne-Euroopas'; mrd 'rannavalvur'
← alamsaksa ruter 'ratsanik, rüütel'
Laenu muganemisel on sõnaalgulise r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga. Eesti keelest on laenatud soome mrd ryytteli 'vahisõdur, tollivaht'.

saarmas : saarma : saarmast 'mageveekogude kaldaalade pruunikarvaline, pika lapiku saba ja ujulestadega imetaja (Lutra lutra)'
● liivi sa’briki, sa’grõb(õz) 'saarmas'
soome saarva 'saarmas'
Aunuse karjala sagarvo 'saarmas'
lüüdi sagarv(o), sagarm 'saarmas'
vepsa sagarm 'saarmas'
? saami čeavrris 'saarmas'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste on kaheldav häälikulistel põhjustel.

siga : sea : siga 'keskmise suurusega sõraline imetaja (Sus)'
○ lõunaeesti tsiga
◊ sea-
● liivi sigā 'siga'
vadja sika 'siga'
soome sika 'siga'
isuri siga 'siga'
Aunuse karjala siga 'siga'
lüüdi šiga 'siga'
vepsa siga 'siga'
ersa tuvo 'siga'
mokša tuva 'siga'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← tüvi, mille vasted on nt vanaülemsaksa ziga 'kits', rootsi tik 'emane koer', kuid tähendusi on raske ühendada. Põllumajandusega seotud tüved on siiski sageli laenatud. sea- liitsõnas seatina on rahvaetümoloogiline tõlkelaen, vrd vene svinéc 'plii, seatina', mida on seostatud sõnaga svinjá 'siga'.

siil1 : siili : siili 'imetaja, kelle seljapoolt katavad okkad (Erinaceus)'
● liivi sīļ 'siil'
vadja siili 'siil'
soome siili 'siil'
karjala tšiili 'siil'
ersa śejeľ 'siil'
mokša śejəľ 'siil'
mäemari šülə 'siil'
? mansi van srmt soule 'siil'
ungari sün, mrd sül 'siil'
Soome-ugri tüvi. Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud. Siil on teadaolevalt viidud 19. sajandil Soome just Eestist, ka nimetuse levik Lõuna-Soome murretes viitab laenamisvõimalusele. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sīl, ṣīl 'siil'.