[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ehk 'võib-olla, vahest'
● vadja ehtši 'ehk, võib-olla; või'
soome ehkä 'ehk; vist, võib-olla; kogemata'
isuri ehki 'ehk; vist, võib-olla; kogemata; või'
Aunuse karjala ehki 'ehkki, kuigi, vähemalt'
lüüdi ehki 'vähemalt; ometi; isegi'
Võib olla tuletis vanast asesõnatüvest e-, et, või eitustegusõnast ei. Kolmanda seletuse järgi võib olla balti laen, ← eelbalti *jeh₁gā, balti *jēgā, mille vasted on leedu jėga 'jõud, tugevus', läti jēga 'võime; aru, mõistus '.

iha : iha : iha 'kirglik soov, kange tahtmine, sisemine sund'
◊ ihkama
← algindoiraani *iša-
avesta aēš-, iša- 'otsima; tahtma; soovima; igatsema'
● vadja ihala 'ilus, kaunis'
soome ihana 'tore; veetlev'; van iha 'rõõmus, hea (meel)'
isuri ihhaala 'kaunis, ilus'
Aunuse karjala ihanu, ihavu 'hele; ilus'
ihkama on moodustatud sõnapaari viha ja vihkama analoogial; ihalema on moodustatud soome ihailla 'ihaleda, imetleda' eeskujul. Vt ka ihu ja öördama.

ihu : ihu : ihu 'inimese keha või selle mingi piirkond, eriti lihaosa v välispind'
● vadja iho 'ihu, keha'
soome iho 'nahk; ihunahk'
isuri iho 'nahk'
Aunuse karjala iho 'nägu; välimus; põsk'
lüüdi ihot (mitm) 'nägu; nahk'
saami assi 'nahaaluskude'
? ersa jožo 'pind'
? mokša joža 'nahk'
? mäemari juž- liitsõnas južwǝt 'higi; vesivilli vedelik'
komi ež 'pind, pealmine kiht; välimine kiht v külg'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome sõna on tuletis tüvest iha.

kihk : kihu : kihku 'mitte rahu andev, otsekui tagant tõukav tung, iha; hoog, vahk'
◊ kihu2, kihutama
● vadja tšihkua 'sügelda, kihelda'
soome kiihko 'kirg, iha; ägedus; ind, agarus; ärritus, erutus', mrd kihko 'soov, himu, kirg'
isuri kiihoittaa, kiihuttaa 'ära ajada, minema kihutada'
karjala kiihku 'ind, iha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt kahk. kihu2 on omastavast käändest kujunenud uus nimetavavorm.

pihk1 : piha : pihka 'vaik'
● vadja pihka '(okaspuude) vaik', pihku 'mänd'
soome pihka 'vaik'
isuri pihka 'vaik; ternespiim'
Aunuse karjala pihku 'vaik; ternespiim'
lüüdi pihk 'vaik'
vepsa pihk (omastav pihkan) 'kuuse, männi vaik', pihk (omastav pihkun) 'tihe madalmets, noor okaspuumets'
idahandi piγəᴧ 'paadi vaigust paik'
Soome-ugri tüvi. Vt ka pihkama.

pihk2 : pihu : pihku 'käelaba sisemine külg' peo

rihk : riha : rihka mrd 'teravate servadega kivikillud, rähk'
● ? soome rihkama 'pudi-padi, tühi-tähi, sodi, rämps, kolu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt rähk ja rühk. Vt ka rihv1.

sihk- liitsõnas sihktiivaline 'selts kitsaste ja sihvakate eestiibadega putukaid, kes omavad siristamisvõimet (Orthoptera, Saltatoria)'
◊ sihku
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas sihisema.

vihk : vihu : vihku 'kokku seotud viljasülem; vihik'
◊ vihik
← alggermaani *wiska
vanarootsi visk 'kimp, vihk'
rootsi viska 'väike tolmuhari'
● liivi vī’gõ 'vihk, kimp, tuust'
vadja vihko '(vilja)vihk, linapeo'
soome vihko 'vihik; kimp'
isuri vihko 'niinest pesukäsn; viljavihk'
Aunuse karjala vihko 'pesukäsn; tuust, kahl'
lüüdi vihk 'niinest pesukäsn'
vepsa vihk 'pesukäsn'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt sõnades vihisema ja viht1.

õhk : õhu : õhku 'Maad ümbritsev gaaside segu; maapinna kohal olev ruum; atmosfäär'
◊ õhetama, õhkima
● soome hehkua 'hõõguda, õhetada, lõõmata, lõkendada'
isuri hehkua 'hõõguda, lõkendada'
karjala hehkuo 'hõõguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Algne tähendus oli ilmselt 'hingeõhk, välja hingatav õhk'. Võib olla osaliselt segunenud õhkama tüvega. Vt ka õhin.