[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

halama : halada : halan 'kaeblema, kurtma, hädaldama'; mrd 'ihaldama, soovima'
◊ halisema
← alggermaani *χalō(ja)n-
vanaülemsaksa halōn 'tõmbama, vedama'
● ? liivi a’lttõ 'süüdata'
? soome halata 'kallistada, emmata, sülelda'; halu 'soov, tahtmine, himu, isu; iha, kirg'
? isuri halata 'igatseda, ihata'; halu 'soov, himu'
? Aunuse karjala haluta 'tahta'; halei 'hele, kirgas'
Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks. Isuri halu võib olla soome laen.

himu : himu : himu 'kange tahtmine, kirglik soov, tung'
● liivi imū 'himu, iha; kalduvus; isu'
vadja imo 'himu, soov, tahtmine; isu'
soome himo 'himu, kirg; iha; kiim'; himoita 'himustada'
isuri himo 'himu, soov'
Aunuse karjala himo 'himu, soov'; himoilla 'himustada, ihaldada, soovida'
lüüdi himo 'himu, soov'; himoittada 'himustada, ihaldada, soovida'
vepsa himo 'himu, soov'; himoita 'soovida'
Läänemeresoome tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.

kaas : kaane : kaant 'mingi eseme (eraldatav) ülemine, avaust sulgev osa; tugevamast materjalist katteleht raamatu vms kummalgi poolel'
◊ katma, katt
● liivi kōņtš 'kaas'; kattõ 'katet paigutada; katteks olla, varjata'
vadja kaasi 'kaas; (söögi)laud'; kattaa 'katet paigutada; lauda katta'
soome kansi 'kaas; (laeva)tekk'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; katteks olla; hõlmata, vajadusi rahuldada; lauda katta'
isuri kans '(söögi)laud'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; lauda katta'
Aunuse karjala kanzi 'kaas'; kattua 'katust teha; katet paigutada; (kaardimängus) tappa'
lüüdi kattada 'katet paigutada; katust teha; matta (surnut)'
vepsa katta 'katet paigutada; katust teha; katteks olla'
saami goavdi 'eenduv v seinteta postidele toetuv katus'
ersa kundo 'kaas; kasvulava'
mokša kuna liitsõnas śeľməkuna 'silma sisenurk, silmalaug'
mari komδə̑š 'kaas'
komi kud liitsõnas śin-kud 'silmalaug'; ki̮d liitsõnas kud-ki̮d 'laastukorvi kaas'
Läänemeresoome-permi tüvi. katma on läänemeresoome tuletis tüve varasemast kujust *kant(e)-, tuletusliite lisamisel on tüvi lihtsustunud (*kant-ta- > katta-); lüüdi murdes ja vepsa keeles esinebki tüvi ainult selles tuletises. katt on sellest tegusõnast kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kannel.

kärkima : kärkida : kärgin 'kellegagi järsul toonil valjusti ja kurjalt pahandama'; mrd 'kavatsema; vahtima'
◊ kärgatama
● soome kärkkyä 'taotleda, püüelda; ihaldada'
isuri kärkküä 'kavatseda'
Aunuse karjala kärkätteä 'kärkida, noomida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades kära ja/või kärisema.

lust : lusti : lusti 'nauding, lõbu; heameel, rõõm; himu'
← alamsaksa lust 'lõbu, nauding; himu, tahtmine'
Samatüveline tegusõna lustima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa lusten 'himustama, ihaldama'. Eesti keelest on laenatud isuri lusti 'ilus; tore, meeldiv' ja vadja lusti 'ilus; ilu; lust, rõõm'.

osa : osa : osa 'tervikusse kuuluv, kuid sellest eraldatav jagu; määr, hulk kellestki v millestki; roll'; mrd 'liha'
◊ oss
? ← algindoiraani *anśa-s
vanaindia áṃśa-ḥ 'osa, osalus'
avesta ąsa 'osalus'
● liivi vȯzā 'osa; liha'
vadja õsa 'osa; liha'
soome osa 'osa; saatus'; mrd '(liha)tükk'
isuri osa 'osa'
Aunuse karjala oza 'õnn, saatus'
lüüdi oza 'õnn, saatus; osa'
vepsa oza 'õnn, saatus; osa'
saami oažži '(elus) liha, lihased'
? mari užaš 'osa'
? ungari oszt 'jagama'
Tähendus on võinud areneda 'osa' > 'osa jahisaagiks saadud lihast' > 'liha'. Vt ka oskama, osutama.

sihker : sihkri : sihkrit kõnek 'selge, klaar; kindel'
← saksa sicher 'kindel, ohutu; usaldatav; julge'

tari : tarja : tarja 'kobar; ristkülikukujuline (vits)punutis; lai helmestikand seeliku alläärel'; mrd 'tuhar'
● soome mrd tarja 'laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam; laast-, kõrkja- või õlgmatt', tärjä 'eraldatav reepõhi'; van srmt 'kanderaam; käepide, sang'
karjala tarja 'laast'
koltasaami tä´rjj 'laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam; laast-, kõrkja- või õlgmatt; teivas, aiaroigas'
? mari ter 'regi, saan'
? idahandi tärəs 'väikese narta laastudest põhi; laastudest võre; mõrra kere [?]; kalatõke [?]; niied'
? mansi tarės liitsõnas ma’i̊l-tarės 'kõrvuti'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome või karjala keelest laenatud.

toht : tohu : tohtu 'kasekoore pealmine korgistunud valgete kihtidena eraldatav osa'
○ lõunaeesti tooh
◊ toosel
← balti
leedu tošis 'toht'
läti tāss 'toht'
● liivi tū’oigõz '(lahtine) toht'
vadja toho 'toht'
soome tuohi 'toht'
isuri toohi 'toht'
Aunuse karjala tuohi 'toht'
lüüdi tuoh(i) 'toht'
vepsa toh́ 'toht'
h järel on lisahäälik t tekkinud astmevahelduslike sõnade analoogial. Murretes esinevad ka selle häälikuta tüvevariandid tohi, toho, tooh. toosel on alalütleva vorm tuletisest toos (< *toohus), mis on tähendanud tohust valmistatud valgusallikat.

truu : truu : truud 'selline, kes kiindumusest v kohusetundest on mingis suhtes püsivalt, muutumatult kindel ja usaldatav, ustav; (tegevuses, harjumustes) jätkuvalt püsiv; millegagi täpses vastavuses olev'
○ ruu, pruu, trui
← alamsaksa truwe 'ustav, truu, truusüdamlik'