[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

juga-2 liitsõnas jugapuu 'igihaljas punase seemnerüüga okaspuu (Taxus baccata)'
● liivi jougūz 'jugapuu'
? soome jukeva, jukainen 'kõva, tugev'
Eesti keelest võib olla laenatud soome van srmt jukopuu 'jugapuu', laenamine võis toimuda seoses jugapuust tarbeesemete levikuga, sest hiljem ja mujalt pole sõna registreeritud.

kadakas1 : kadaka : kadakat 'igihaljas okaspõõsas v -puu (Juniperus)'
● liivi kadāg 'kadakas'
vadja kataga, kataja 'kadakas'
soome kataja 'kadakas'
isuri kattaaja, kadajoin 'kadakas'
Aunuse karjala kadai, kadajaine 'kadakas'
lüüdi kadai 'kadakas'
vepsa kadag, kadaǵ 'kadakas'
? saami goahcci '(okaspuu) okas'
? mansi χūś sõnaühendis χūś ūľpa 'kõrge, jäme, oksaharudeta ja tiheda ladvaga seeder'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Saami ja mansi vaste asemel on kaugemate sugulaskeelte vasteks peetud ka komi kač liitsõnas kač-pomeľ 'kadakas'. Teisalt on oletatud, et tüvi on balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu kadagys 'kadakas', läti kadiķis 'kadakas' ja preisi kadegis 'kadakas', sel juhul on kaugemate sugulaskeelte sõnad teise päritoluga. Pigem on siiski balti tüvi läänemeresoome keeltest laenatud.

kail : kailu : kailu 'igihaljas rabataim (Ledum)'
← balti
leedu gailis sõnaühendis gailis visenis 'sookail'
Võib olla ka saksa laen, ← saksa Gagel 'harilik porss (Myrica gale)', või skandinaavia laen, ← algskandinaavia *gagl 'harilik porss (Myrica gale)', kuid see on vähem tõenäoline.

kanarbik : kanarbiku : kanarbikku 'väikeste roosakaslillade õitega igihaljas kääbuspõõsas (Calluna vulgaris)'
● vadja kanabro, kanõrvo 'kanarbik'
soome kanerva, mrd kanerma, kanarva 'kanarbik'; mrd 'sõnajalg; sookail; kukemari'
isuri kanerva 'kanarbik'
Aunuse karjala kanabro, kannabro, kan(n)ambro 'kanarbik'
lüüdi kanabr(o) 'kanarbik; sookail'
vepsa kanabŕ 'kanarbik', kanambŕist, kanabŕik 'kanarbikupuhmas'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kamaras.

kold : kolla : kolda 'roomavate vartega igihaljas eostaim (Lycopodium)'
◊ kollane, koltuma
← balti
leedu gelta 'kollane värv, kollasus'
läti dzelta, dzelte 'kold'
● liivi keldarikki 'varsakabi'
vadja kõlta 'kold; rebu, munakollane', kõltainõ 'kollane'
soome kelta 'kollane värv', keltainen 'kollane'
isuri keltain 'kollane'
Aunuse karjala kelda, keldaine 'kollane; kahvatu'
lüüdi kelda 'kold'; keldaińe 'kollane'
vepsa keld, küud 'kold'

kuusk : kuuse : kuuske 'igihaljas tiheda koonusja võraga okaspuu (Picea)'
● liivi kūzõz 'kuusk'
vadja kuusi 'kuusk'
soome kuusi 'kuusk'
isuri kuusi 'kuusk'
Aunuse karjala kuuzi 'kuusk'
lüüdi kuuž 'kuusk'
vepsa kuź 'kuusk'
saami guossa 'kuusk'
ersa kuz 'kuusk'
mokša kuz 'kuusk'
mari kož 'kuusk'
udmurdi ki̮z 'kuusk'
komi koz 'kuusk'
handi χol 'kuusk'
mansi χōwt 'kuusk'
neenetsi χadi 'kuusk'
eenetsi kaziku 'kuusk'
nganassaani koʔ 'mänd; kuusk'
sölkupi k͔ūt 'kuusk'
kamassi kod 'kuusk'
Uurali tüvi. k sõna lõpus on eesti keeles tekkinud lisahäälik, murretes esineb ka selle häälikuta variant kuus.

küüvits : küüvitsa : küüvitsat 'soodel ja rabadel kasvav igihaljas kääbuspõõsas (Andromeda polifolia)'; mrd 'näsiniin (Daphne mezereum)'
Vana liitsõna, küü + vits. Tänapäeval ei tajuta sõna enam liitsõnana, muutunud on rõhu- ja vältesuhted ning vastavalt sellele ka käänamine.

leesikas : leesika : leesikat 'igihaljas pohla meenutav kääbuspõõsas (Arctostaphylos)'
Võib olla tuletis sõna leede tüvest.

mirt : mirdi : mirti 'mürt, Vahemere mail väljas kasvav, mujal toalillena kasvatatav igihaljas põõsas (Myrtus communis)'
← alamsaksa mirt 'mürt'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, mürt.

mänd2 : männi : mändi 'igihaljas, enamasti kimbus paiknevate pikkade okastega okaspuu (Pinus)'
● liivi mänd 'noor mänd'
vadja mäntü 'mänd, mastimänd'
soome mänty 'mänd'
isuri mändü 'kidur mänd'
Aunuse karjala mändü 'jändrik, kõva, vaigune (mänd); jändrik mänd'
lüüdi mänd 'mänd'
vepsa mänd 'soos kasvav männik; (männi) pehme maltspuit'
On arvatud, et tuletis tüvest mänd1, see tööriist tehti enamasti noore männi ladvast. Esialgne tähendus on olnud 'noor mänd'. Männi vana nimetus pedajas on säilinud peamiselt Lõuna-Eestis. Vt ka mänsak.

mürt : mürdi : mürti 'Vahemere mail väljas kasvav, mujal toalillena kasvatatav igihaljas põõsas, mirt (Myrtus communis)'
← saksa Myrte 'mirt'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mirt.

nulg : nulu : nulgu 'igihaljas sihvaka koonusja võraga sirge kõrge okaspuu (Abies)'
← mari nulγo 'nulg'
Laenatud kirjakeelde 1920. aastatel.

palm : palmi : palmi 'igihaljas troopika- ja subtroopikataim, hrl sirgetüveline puu lehvikutaoliselt asetsevate suurte sulgjate lehtedega'; van 'urbadega pajuoks'
← alamsaksa palm(e) 'palmioks; urbadega pajuoks'
← saksa Palme 'palm'

pohl : pohla : pohla 'madal puhmastena kasvav igihaljas punaste marjadega taim (Vaccinium vitis-idaea); selle söödav mari'
● liivi būolgõz 'pohl'
vadja poola, poolas 'pohl'
soome puola, puolukka 'pohl'
isuri poola 'pohl'
Aunuse karjala buolu 'pohl'
lüüdi buol(e͔) 'pohl'
vepsa bol 'pohl'
komi pul 'pohl'
mansi pil 'mari'
? ungari bogyó 'mari'
Soome-ugri tüvi.