[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aher1 : ahtra : ahtrat 'sigimatu; viljatu; napp, kasin'
● liivi ō’dõr(z), ā’dõr 'viljatu, aher'
vadja ahõr 'aher'
soome mrd ahtera 'aher'
ersa ekšťer, jakšťeŕ 'viljatu, aher'
mokša äšťəŕ 'viljatu, aher'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

igav : igava : igavat 'üksluine, vahelduseta' iga2

jobu : jobu : jobu kõnek 'saamatu inimene, hädavares' joba

kaas : kaane : kaant 'mingi eseme (eraldatav) ülemine, avaust sulgev osa; tugevamast materjalist katteleht raamatu vms kummalgi poolel'
◊ katma, katt
● liivi kōņtš 'kaas'; kattõ 'katet paigutada; katteks olla, varjata'
vadja kaasi 'kaas; (söögi)laud'; kattaa 'katet paigutada; lauda katta'
soome kansi 'kaas; (laeva)tekk'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; katteks olla; hõlmata, vajadusi rahuldada; lauda katta'
isuri kans '(söögi)laud'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; lauda katta'
Aunuse karjala kanzi 'kaas'; kattua 'katust teha; katet paigutada; (kaardimängus) tappa'
lüüdi kattada 'katet paigutada; katust teha; matta (surnut)'
vepsa katta 'katet paigutada; katust teha; katteks olla'
saami goavdi 'eenduv v seinteta postidele toetuv katus'
ersa kundo 'kaas; kasvulava'
mokša kuna liitsõnas śeľməkuna 'silma sisenurk, silmalaug'
mari komδə̑š 'kaas'
komi kud liitsõnas śin-kud 'silmalaug'; ki̮d liitsõnas kud-ki̮d 'laastukorvi kaas'
Läänemeresoome-permi tüvi. katma on läänemeresoome tuletis tüve varasemast kujust *kant(e)-, tuletusliite lisamisel on tüvi lihtsustunud (*kant-ta- > katta-); lüüdi murdes ja vepsa keeles esinebki tüvi ainult selles tuletises. katt on sellest tegusõnast kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kannel.

kida : kida : kida 'väike kisk, terav konksuke; lõpus (kalal); jutus napisõnaline v saamatu'; mrd 'limaskestakurd keele aluspinna ja suupõhja vahel; kõnetakistus, -häire; hobuse kabja sarvkiht'
◊ kius
● liivi ki’d 'kala sisikond'
soome kita 'kurk, suu, neel'
Aunuse karjala kida 'kurk, suu, neel'
lüüdi kida 'kurk, suu, neel'
vepsa kida 'kurk, suu, neel; kisa, karje; noodasuu'
? idahandi kotəmnəŋ 'suulagi'
? mansi χoləŋka 'suulagi'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. kius on ainult mitmuses esinevast murdetuletisest kiuksed (ka kiuksimmed, kiuksjammed, kiuks(a)med) 'lõpused' kirjakeeles moodustatud ainsuse nimetava vorm, millele on antud uus tähendus 'ristipidine sarvplaat kiusvaala suulaes'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kita 'sarvkiil hobusekabjas, päkk'.

kohmakas : kohmaka : kohmakat 'osavuseta, puine, nurgeliste liigutustega, oma keha halvasti valitsev; rohmakas, raskepärane; oskusetu, pisut saamatu' kohmima

lontrus : lontruse : lontrust 'loru inimene v loom'
● liivi lontõr 'hooletu, lohakas inimene'
Võib olla laenatud, ← saksa Lunterus, Luntrus 'päevavaras, logard' (peamiselt alamsaksa aladel). Muganemisel on võidud rahvaetümoloogiliselt seostada sõnaga lontima. Baltisaksa sõna Lontrus 'tölplane; kohmakas (ja saamatu) inimene' on peetud ka eesti laenuks. Teisalt on arvatud, et tuletis lontima tüvest.

loru : loru : loru 'laisk, ettevõtlikkuseta v oskamatu, saamatu inimene' lora

mannetu : mannetu : mannetut 'vilets, armetu; saamatu'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas manduma.

molkus : molkuse : molkust 'tobu, kohmetu ja saamatu, sageli rumala näoga inimene'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Molkus 'tölplane, saamatu inimene'.

möku : möku : mökut 'inimene, kel puudub pealehakkamine; saamatu, kohmakas' mökitama

mühakas : mühaka : mühakat 'tahumatu, heade kommeteta v kohmakas ja saamatu' mühkama

nann : nanni : nanni 'nõrk, hädine v saamatu inimene'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, on arvatud, et sama mis lastekeelne nann 'kartul, kaalikas, naeris'.

nörbus : nörbuse : nörbust 'nõrgalt nägemine'
Tõenäoliselt tuletis 1930. aastatel loodud tehistüvest nörbe 'tahtejõuetu, saamatu'.

oimetu : oimetu : oimetut 'meelemärkusetu, teadvusetu, liikumatu, jõuetu, nõrk; uimane, segane; saamatu, oskamatu' oim

punn1 : punni : punni kõnek 'väike (noor) õun, mari vm; (mäda)põletiku vinn, vistrik, mügerik'; kõnek 'jonnakas, kiusakas v saamatu, armetu inimene'
◊ punnima, punnu, punu
● liivi puņ 'punn, prunt', puņņi 'muhklik'
soome mrd punnata 'pingutada, punnida, rügada'
karjala punnata '(rasket asja) tõsta v ümber lükata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, millega on segunenud punn2. Vt ka punduma, põnn.

raamat : raamatu : raamatut 'trükipoognaist koosnev terviklik väljaanne, mida katavad kaaned; köidetud paberilehed, vihik sissekannete tegemiseks vms; nimestik, register'
← vanavene gramota 'tähed, kirjutatu, dokument, kiri'
● soome raamattu 'piibel'; van kirjak 'raamat'
Vanavene sõna pärineb algselt kreeka keelest, ← vanakreeka grámmata (mitm) 'kirjatähed'.

soss1 : sossi : sossi 'saamatu; saamatu inimene, tossike; läbikukkumine, eimiski'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt töss.

tohutu : tohutu : tohutut 'ebatavaliselt, erakordselt suur, määratu'
? ← soome tuhoton 'tohutu, määratu, ilmatu'
Arvestades sõna murdelevikut kirderannikumurretes ja nende naabruses, on laenamine soome keelest tõenäoline. Teise arvamuse järgi on sõna tuletatud häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvest, mille vasted on soome tohista 'kohiseda, mühiseda; lärmi lüüa; askeldada, rahmeldada', Aunuse karjala tohiz- 'kohiseda; nohiseda, puhiseda', vepsa čohaita 'kohmerdada' ning samuti murdesõna tohu 'udu'.

toss1 : tossi : tossi 'tahtejõuetu ja saamatu'
Võib olla tüve töss variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

totter : totra : totrat '(inimese kohta:) vaimselt nürimeelne, napakas, tobu; (asjaolude, olukorra jms kohta:) tobe, rumal, naeruväärne'
← alamsaksa dotters 'saamatu, kohmakas, jõuetu inimene'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas totakas.

tsura : tsura : tsura mrd 'poiss'
○ tsora, sura
? ← läti čura 'saamatu, kohmakas inimene; kõhetu, kuivetu naine; nutune inimene'; čuris 'sulane, teener'
On ka oletatud, et tüve vasted on ersa ćora 'poiss; noormees; mees; poeg' ja mokša ćora 'poiss; poeg', sel juhul võib olla läänemeresoome-mordva tüvi.

tuim : tuima : tuima 'puudutuse vm füüsilise ärrituse vastu tundetu; meeltele nõrgalt mõjuv, mitte tugevat aistingut tekitav; (meelte, vaimse suutlikkuse kohta:) tönts, vilets, raske taibuga; loomult tundetu, vähese innukusega, osavõtmatu, vaimselt loid, huvi(de)ta; väheelamuslik, igav, väljendusvaene, ilmetu; jäik, kõva, ebamugav vms'
● liivi tūima 'tuim, tundetu; aeglane; nüri'
vadja tuima 'mage, maitsetu; kooritud (piim); tuim, tundetu, väsinud; kõva, tugev'
soome tuima 'karm, range; tugev, äge; äkiline, järsk; morn, pahur, vihane; kange, kibe, mõru, liiga soolane; mage, maitsetu, lääge'
isuri tuima 'soolata, mage'
Aunuse karjala tuimu 'soolata, mage, maitsetu'
? lüüdi tuimehtuda 'lukku minna (kõrvade kohta)'
? rootsisaami tåime 'nukker, ükskõikne'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd tuims 'uimane; väsinud; kohmakas, saamatu'.

tönts : töntsi : töntsi 'tömp, jäme ja lühike; kohmakas, ebakindel, jõuetu; terasuseta, erksuseta, tundetu, tuim'
On arvatud, et vanemast murdekeelest registreeritud sõna tülts 'nüri, tömp' variant. Sel juhul on vasted liivi tȭl(d)za 'nüri, tömp; mõrkjas, kibekas', soome tylsä, mrd tynsä 'nüri; tuim, ükskõikne, loid; igav, tüütu, totter', isuri tültsä 'nüri; halvasti liikuv (nt hobuse kohta)', Aunuse karjala tüľčü 'nüri; loll, juhm, saamatu', lüüdi tültše͔ 'nüri' ja vepsa ťüuc, ťüľc 'nüri; loll, juhm', tegemist võib olla tuletisega samast läänemeresoome tüvest mis sõnas tülp. Teisalt on oletatud, et vaste võib olla soome mrd tönsä, tönsö 'hurtsik, onn, hütt', tönsäkkä 'tugev, paks naine; tüdrukutirts', sel juhul häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

töss : tössi : tössi 'tahtejõuetu ja saamatu, selline inimene'
? ← alamsaksa dö̅sich 'juhm, loll, uimane'
? ← saksa dösig 'unine, uimane; nürimeelne'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud (oma)tüvi, lähedane tüvi on nt soss1. Vt ka toss1.