[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

härra : härra : härrat 'meesisik; jõukamasse kihti kuuluv peen mees; isand, käskija'
○ herra, herr, härr
← vanarootsi hærre 'rüütli- ja vaimulike tiitel'
← rootsi herre 'härra, mees; peremees, isand; issand'

isa : isa : isa 'meessoost vanem'
◊ issand, issi
● vadja isä 'isa'
soome isä 'isa'
isuri isä 'isa'
Aunuse karjala ižä, ižoi 'isa; isasloom'
lüüdi iža 'isa; isasloom'
vepsa iža 'isasloom'
saami áhčči 'isa'
? mokša oćä 'isa vanem vend'
mari iza 'vanem vend; isa noorem vend'
mansi ǟś 'ema isa'
ungari ős 'esiisa; ürgne'; van 'isa; vanaisa'
neenetsi ńíśa 'isa'
eenetsi eśi 'isa'
nganassaani ďesi̮ 'isa'
sölkupi e̮sә 'isa', äsämә 'minu isa'
Uurali tüvi. issand on tuletise isand variant, mis võib olla tekkinud vana kirjaviisi põhjal. Vt ka noorsand.

meister : meistri : meistrit 'väljapaistvate erialaste teadmiste ja oskustega isik'
← alamsaksa meister, mester 'meister, ülemus, isand; õpetatud inimese, eriti arsti austav tiitel'
Eesti keelest on laenatud vadja meisteri 'meister' ja isuri meisterit (mitm) 'meistrid' ning vähemalt osaliselt eestirootsi mäịstor, maịstor, mäister 'meister', eesti mõju ilmneb eriti tegusõna mäịstor kasutamises, mäịstor hōp 'kokku meisterdama'.

noorsand : noorsandi : noorsandi 'noor isand, noorhärra'
Kuluvorm liitsõnast noorisand, noor ja isa.

saks : saksa : saksa 'kõrgemasse ühiskonnakihti kuuluv v paremal järjel olev inimene, härra, isand'; van 'sakslane'
← algskandinaavia
vanaislandi saxar (mitm) 'sakslased'
vanarootsi saxe 'Saksimaa elanik; kaupmees'
alamsaksa sasse 'Saksimaa elanik'
← saksa Sachse 'Saksimaa elanik'
● liivi saksā 'saksa; sakslane; (sakslasest) mõisaomanik'
vadja saksa 'saksa keel; sakslane; saks'
soome saksa 'saksa keel'
isuri saksa 'härra; sakslane'
karjala saksa 'rikas inimene'
Vt ka pati-.