[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahu : ahu : ahu 'sööti jäetud alemaa'; mrd 'kuiv ja kõrge õhukese mullakihiga maa'
● vadja aho 'kesa, sööt; (kuiv) metsalagendik'
soome aho 'sööt; aas, lagendik'
isuri aho 'rohtunud kasutamata maa, sööt'
Aunuse karjala aho 'metsalagendik'
On arvatud, et võib olla vana laen, ← indoeuroopa *as- 'põlema' või ← alggermaani *as- 'põlema; hõõguma'. Kirjakeelne tähendus on keeleuuenduse ajal kasutusele võetud soome keele eeskujul. Kirderannikumurretes võib samuti olla soome keelest laenatud.

hing1 : hinge : hinge 'õhu kopsudesse tõmbamine ja sealt eemaldamine; kopsudest eemaldatav õhk; elu; eluvaim; elusolend, hrl inimene'
◊ hõng
● liivi jeng 'hing, vaim; hingamine, hingus'
vadja entši 'hingamine, hingus; hingeõhk; hing, (elu)vaim; hing (olend); (kuri v püha) vaim'
soome henki 'hingamine, hingus; hingeõhk; elu; vaim; inimene, hing'
isuri hengi 'hing; inimene, hing; süda'
Aunuse karjala hengi 'hingamine; hing, süda; elu; inimene, hing'
lüüdi heng(i) 'hing; süda'
vepsa heng 'hing, vaim; süda; hing (olend)'
? udmurdi ǯog 'kuumus; leil'
? handi šăŋk 'kuum; kuumus'
? mansi sāŋk 'leitsak, kuumus'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. hõng on lõunaeestipärane tüvevariant.

iibama : iivata : iiban 'kasvama, suurenema, juurde võtma'
◊ iive
Sõna on toodud keeleuuenduse ajal oskussõnana kirjakeelde vanemast murdekeelest registreeritud tähenduses. Sama tüvi võib olla murdesõnas iibama 'kumama', mille variandid on iivama 'nõrguma, imbuma; hõõguma, hingitsema; aeglaselt liikuma' ja iimama 'nõrguma, imbuma; hingitsema; kumama'. Tähenduse 'aeglaselt liikuma' alusel on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome hiipiä 'hiilida', Aunuse karjala hiivuo 'hiilida; väga aeglaselt liikuda' ja lüüdi hiivoda 'hiilida', sel juhul läänemeresoome tüvi. Vt ka ihmjas ja iiveldama.

jonn : jonni : jonni 'isemeelne tõrkumine, kiusakas kangekaelsus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve joon variant.

kand : kanna : kanda 'jalapöia tagumine osa; seda kattev kinga, suka vms osa; millegi tagumine v alumine, hrl kuhugi külge kinnituv osa'
○ kirderanniku kanda
◊ kannikas, kannus
● liivi kūonda '(jala)kand; millegi alumine v tagumine osa'
vadja kanta '(jala-, suka-, jalatsi)kand; tagumine osa; järelejäänud osa, konts; seenejalg'
soome kanta 'alus, tüvi-, kinnitumis-, tagumine osa; (jalatsi) kand; päritolu; seisukoht, suhtumine'
isuri kanda '(jala-, suka-, jalatsi)kand; millegi tagumine v alumine osa; võrgusilma sõlm; põhjus, olukord'
Aunuse karjala kandu 'alus, tüvi-, kinnitumisosa; (jala-, suka-, jalatsi)kand; jalase v suusa tagaosa; päritolu, sugu; põlvkond; millegi kogum; seisukord, kord, alus'
lüüdi kand(e͔) '(jala-, jalatsi)kand; värtna paksem (alumine) ots; taime pung, nupp'
vepsa kand '(jala-, suka)kand; alus, kinnitumis- v tagumine osa'
? handi χɔnt '(sammas)aida jalg'
? mansi χānta '(sammas)aida jalg'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sama tüvi on tõenäoliselt sõnas känd. Esitatud handi ja mansi sõnad võivad olla ka tüve kont1 vasted. On oletatud, et selle tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla saami gáddi 'rand; äär', komi gi̮d 'noodapära; vikati ots'; mrd 'jõekäänak, -looge' ja idamansi χantnǝ 'äärde, juurde'. kannikas ja kannus on vanad, läänemeresoome tuletised. Vt ka kannas, kannel ja kants2.

kannas : kannase : kannast 'maakitsus'
← soome kannas 'maakitsus; jalase tagaosa, kand'
Soome sõna on tuletis tüvest kand. Eesti murretes on vormilt sama tuletis tuntud tähenduses 'hui tagumine osa'.

kants2 : kantsu : kantsu mrd 'taime tüügas, konts; kannikas; millegi tagumine või alumine osa; jahvatamisel, rehepeksul üle jäävad tera osad'
Häälikuliselt ajendatud tüvi (lähedased tüved on nt konts1 ja känts) või variant tüvest kand, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

kuluma : kuluda : kulun 'pideva kasutamise, hõõrdumise vms tõttu järjest väiksemaks, õhemaks v kehvemaks muutuma; ära kasutatud saama; mööduma'
● liivi ku’llõ 'kuluda'
vadja kulua 'kuluda'
soome kulua 'kuluda'
isuri kulluua 'kuluda'
Aunuse karjala kuluo 'kuluda'
lüüdi kuluda 'kuluda'
vepsa kuluda 'kuluda'
saami gollat 'kuluda'
handi χŏla- 'otsa saama; lühemaks muutuma, kahanema; kuluma'
mansi χoli- 'kuluma; lõppema, läbi saama'
? ungari hull 'kukkuma'
Vt ka kuletuma.

kustuma : kustuda : kustun 'põlemast, hõõgumast v helendamast, valgustamast lakkama'
● liivi kistõ 'kustuda'
vadja kussua 'kustuda'
Kildini saami kå´p̄seδ 'kustuda'
udmurdi ki̮si̮ni̮ 'kustuma'
komi kusni̮ 'kustuma'
idahandi k͔ӑwlata 'kustuma'
neenetsi χǝbćo- 'kustuma'
eenetsi kota- 'kustuma'
nganassaani kǝbtua- 'kustuma'
sölkupi k͔aptǝ- 'kustutama'
kamassi kuptər- 'kustuma'
matori kabtǝ- 'kustutama'
Uurali tüvi. Eesti, liivi ja vadja sõnas on tüvele lisatud liide -t- (vadjas st > ss).

käsn : käsna : käsna 'sarvtoesest vm urbsest materjalist pesemis-, pühkimis- v niisutusvahend; puudel ja kändudel parasiteerivate seente mügarmoodustis'
● vadja tšäznä 'puupahk, kasekäsn; konnasilm'
soome känsä 'pahk; konnasilm; mõhn'
isuri käznä 'pahk; hõõrdumise tõttu paksenenud nahk'
? Aunuse karjala käžńü 'pilliroog'
lüüdi käzne͔ 'pahk; paise'
vepsa käzn 'pahk; tael'
Läänemeresoome tüvi.

küdema : küdeda : köen (milleski kütuse põlemise kohta)
◊ kütma
● liivi kittõ 'kütta'
vadja tšüttää 'põletada, kütist teha'
soome kyteä 'küdeda; hõõguda'
isuri küttööjä 'küdeda'
Aunuse karjala küdie 'hõõguda; vinduda'
lüüdi küdödä 'hõõguda'
vepsa küdoda 'hõõguda; vinduda'
handi kŏš- 'hõõguma; vinduma; põhja kõrbema'
mansi kwossi- 'hõõguma; põlema; valutama'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Küttis 'kütis' ja võib-olla ka läti ķute(s) 'küttematerjali kuhi kütise tegemiseks' (← kütis).

lagu : lagu ~ lao : lagu 'terviklikkuse ja vormi kaotamine; osadeks jagunemine; levimine, laiali valgumine'
◊ laostama, laotama
← alggermaani *laǥa-
vanaislandi lag 'midagi teatavasse kohta asetatut; asukoht, asend'
● liivi la’ggõ 'lahutada, eraldada; lahku minna; levida; eralduda; laguneda'
vadja lagottaa '(laiali) laotada; lahutada, eraldada'
soome lako väljendis (olla) laossa 'lamandunud', (mennä) lakoon 'lamanduda'
isuri lago väljendis on laos 'lamandunud'
Aunuse karjala lago 'lamandunud'
lüüdi lago väljendis oo lagos 'lamandunud'
vepsa lago '(vilja) lamandumine'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi laot (nēr) '(maha) rebima, tõmbama' (← laotama).

laine : laine : lainet 'ruumis leviv energiat edasi kandev võnkumine'
← alggermaani *χlaini-z, *χlainō
norra lein 'nõlv(ak), kallak'
islandi hlein 'lame kalju, nõlv(ak)'
gooti hlains, hlain 'küngas, kink'
● liivi lain 'laine'
vadja lainõ 'laine; loog'
soome laine 'laine'
isuri laine 'laine; heinakaar'
Aunuse karjala laineh 'vall, kuiva heina kaar, loog'
lüüdi laińiž 'laine; heinakaar'
vepsa laińiž, laineh 'laine; heinakaar'

leil : leili : leili 'kuumale kerisele heidetud veest tekkinud aur; kuumus, leitsak'; kõnek 'mahv, tamp'
○ kirderanniku löül(ü)
● liivi läul 'leil; hing'
vadja löülü 'leil'
soome löyly 'leil'
isuri löülü 'leil'
Aunuse karjala ľöüľü 'leil'
lüüdi ľöuľ 'leil'
vepsa ľöľ 'leil'
saami lievla 'aur, leil; lõhn'
udmurdi lul 'hing; hingus; hingeõhk'
komi lov 'hing; elu; olevus'
idahandi lil 'hing, hingamine'
mansi lili 'hing, hingamine'
ungari lélek 'hing; paha v kuri vaim'
Soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

loitma : loita : loidan 'heleda leegiga põlema, leegitsema; kumama, helendama'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teise seletuse järgi on sõnas lihttüvi loi- ja liide -t- ning tegemist on germaani laenuga, ← alggermaani *glōja-, mille vasted tütarkeeltes on vanainglise glōwan 'hõõguma, lõõmama', saksa glühen 'hõõguma; õhetama, lõkendama; kõrvetama' ja läänemeresoome keelte vasted soome loistaa 'särada, hiilata; paista; sätendada', karjala roistua 'särada, hiilata; paista; sätendada', vepsa loštta 'särada, läikida; läbi valgustada, läbi paista'. Vt ka lodja-, lõit.

nõid : nõia : nõida 'üleloomulikku maailma ja inimest teatud vahendite ning toimingutega vahendav isik, maag, šamaan'
○ kirderanniku noid(a)
● vadja nõita 'nõid; nõidus, nõidumine'
soome noita 'nõid'
isuri noida 'nõid'
karjala noita 'nõid'
lüüdi noide͔ 'nõid'
vepsa noid 'nõid'
saami noaidi 'nõid'
mansi ńājt, ńājt-χum 'šamaan, nõid'
Soome-ugri tüvi.

pakitsema : pakitseda : pakitsen '(tumedalt) valutama, tuikama, hõõguma; millestki tulvil olema, sellest tulenevalt väljapääsu otsima; kibelema, kiirustama, ruttama' pakk2

piiritus : piirituse : piiritust 'etanool, etüülalkohol'
← saksa Spiritus 'piiritus'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina spiritus 'liikuv v voolav õhk; hingetõmme, hingamine; hing'.

pära : pära : pära 'tagumine osa v ots; jäänus(ed), riismed; alus, tõepõhi'
○ lõunaeesti perä, kirderanniku pera, perä
◊ peru1,peru2,pärandama, pärast, päri, pärima, päris
● liivi pierā 'alus, põhi; ots, lõpp'
vadja perä 'tagaosa; pära, jääk; (hrl mitm) päramised, emakook'
soome perä 'ahter; tagaosa; istmik; lõpp; põhi'
isuri perä 'tagaosa; noodapära'
Aunuse karjala perä 'tagaosa; lõpp'
lüüdi perä 'tagaosa; (nõela)silm'
vepsa pera 'tagaosa; seljatugi'
ersa pŕa 'ots, tipp, latv'
mokša pŕä 'ots, tipp, latv'
udmurdi ber 'tagaosa; hilja'
komi be̮r 'tagaosa; tagasi, taas'
handi pärta, părta 'tagasi; vasak, pahem'
lõunamansi pärəw 'tagasi'
Soome-ugri tüvi. Sõnades peru1 ja peru2 on e-line tüvevariant. pärast on seestütlevavorm. päri on vana viisiütlevavorm. Vt ka pere, perse.

roie : roide : roiet 'pikk kõverdunud luuplaat, mille tagumine ots on ühenduses rinnalülidega, eesmine ots rinnakuga, moodustades põhilise osa luulisest rindkerest, ribi; kitsas raidkividest v tellistest kaar, mis aitab võlvi kanda'; mrd 'kala sisikond, jäänused; roju'
● vadja roittu 'prügi, puru, praht, rämps'
soome mrd roitto 'praht, rämps; räbal, kalts', roittu, roito 'praht, rämps'
isuri roitto 'praht, rämps'
Aunuse karjala roitto 'tapetud looma sisikond, rupskid; takk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades roju ja roisk. Kirjakeelsed tähendused on moodustatud vanemast murdekeelest registreeritud mitmuse vormi tähenduse 'luustik' alusel. Vt ka roitma.

rüblik : rübliku : rüblikut 'elavaloomuline, paigalpüsimatu põngerjas, marakratt; sunnik, põrguline' rübelema

saba : saba : saba 'loomade tagumine, enamasti pärakust tagapool olev kehaosa; mingi eseme, liiklusvahendi(te) vm tagaosa, päraosa'
← balti *stabara-
leedu stabaras 'kuivanud oks; (kuivanud) (juurvilja)pealne, vars, tüügas, kõrs'
läti stebere '(lehma) saba; lühikese toruga püssiloks; luuakonts; tugeva kondiga jässakas inimene; lühike ja tugev (asi)'
● liivi tabār 'saba'
soome saparo, mrd sapa '(lühike) saba, sabajupp'
isuri sapara 'sea saba'
karjala sapero, saparo 'saba'
Eesti keelest on laenatud vadja sapa 'saba'.

sinder : sindri : sindrit 'põrguline, paganas, mait, kurask, sunnik vms'
← saksa Schinder 'nülgija; timukas; kurat'

sõge : sõgeda : sõgedat 'rumal, segane; mõistust mitte arvestav, tunnetel v vaistul põhinev, arutu, meeletu; (kerge kirumissõna:) hullvaim, pimeloom, põrguline; pime, nägemisvõimetu'
○ kirderanniku soge
● liivi so’gdõ 'pime, nägemisvõimetu'
vadja sõkõa 'pime, nägemisvõimetu; harimatu, tume; toores, ebaküps'
soome sokea 'pime, nägemisvõimetu'
isuri sokkiia 'pime, nägemisvõimetu'
Aunuse karjala sogei 'pime, nägemisvõimetu'
lüüdi soged 'pime, nägemisvõimetu'
vepsa soged 'pime, nägemisvõimetu'
Võib olla tuletis soga tüvest.

sõra- liitsõnas sõrasilm 'pime klaasise läikega silm (nt hobusel); sunnik, põrguline'
Tõenäoliselt sama tüve variant mis murdesõnas hõrasilm 'sõrasilm, kõõrdsilm'. Sel juhul on tüve vasted vadja õrahtaa 'sõõrduda', soome hera 'juustuvesi, vadak', isuri hera- liitsõnas heravesi 'juustuvadak', Aunuse karjala hera 'marjamahl', lüüdi hera 'vedelik' ja võib-olla ka liivi õrā 'ila, sülg (eriti loomadel innaajal)'. Tüve on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *sera-, või vanemaks, indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *serom *, mille vaste on ladina ladina serum 'juustuvesi, kohupiimavesi, petipiim, vadak'. Vt ka hõrak-, sõõrduma.

toim : toime : toime 'kude, koekiri, koemuster; tekstuur, süü'
◊ toime
● liivi tuoimõl väljendis sōdõ tuoimõl 'saada toime'
vadja toim(i) 'teadasaamine, selgus, selgumine'; toimikas, toimikkõin 'toimne (kanga kohta)'
soome toimi 'ülesanne, töö, töökoht; askeldus, tegevus, toiming; abinõu, meetmed; kanga koemuster'
isuri toimi 'kanga koemuster'; toimee väljendis tulla toimee 'tulla toime; toimuda, sündida', saavva toimee 'saavutada'
Aunuse karjala toimi 'tegevus, töö; aru, mõistus'
lüüdi toimittada 'aru saada; küsida, pärida'
vepsa toimetada 'aru saada'; toimitada 'kangast luua'
Läänemeresoome tüvi. -m võib olla vana liide, sel juhul võib sama tüvi olla sõnades toibuma ja toitma. Teisalt võib sel juhul olla ka tuletis tooma tüvest. Tõenäoliselt on sõna algne tähendus olnud 'kanga koemuster', millest on eri keeltes kujunenud mitmesugused töö, tegemise või arusaamisega seotud tähendused.

trükkima : trükkida : trükin 'teksti, jooniseid jm kujutisi plaadilt v silindrilt, mille pealispinnal on värvi ülekandvad elemendid, paberile vm materjalile paljundama; riiet, nahka vm materjali mustriga katma (masinaga v käsitsi); kirjutusmasinal kirjutama'
○ rükkima
◊ trügima
← alamsaksa drucken 'pigistama, pressima, vajutama; tunglema, tõuklema, (end) suruma; vaikselt olema, vaikselt eemalduma; trükkima'
Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline trükk, ← alamsaksa druck 'surve, rõhumine, ahistus', ning võib-olla ka trükkal. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, trukk. Sõnas trügima on tüve tähenduslikult eristunud variant, mille häälikulist kuju on tõenäoliselt mõjutanud lähedased tüved, nt nügima, togima. Eesti keelest on laenatud vadja trükkiä '(õmblusmasinaga) tikkida, teppida'.

vaim : vaimu : vaimu 'kõik psüühiline inimeses (eriti mõtlemine, teadvus) vastandatuna kehale; üleloomulik olend mitmesugustes usundilistes kujutelmades'
● soome vaimo 'abielunaine'; van 'naine'
saami váibmu 'süda'
ersa ojme 'hing; hingamine'
mokša vajmä 'hing; hingamine'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi vaim 'vaim'.

vilisema : viliseda : vilisen 'kiire liikumise, hõõrdumise v vibreerimise tõttu teravat kõrgetoonilist heli tekitama'
◊ vile1
● vadja vilissää 'vilistada'
soome mrd vilistä, filistää 'vilistada'
isuri vilistää 'vilistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas vilama. Lähedane tüvi on nt sõnas silisema.

õhetama : õhetada : õhetan 'hõõguma; punetama' õhk