[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaim : kaimu : kaimu 'samanimeline isik; sugulane, hõimlane; kaaslane, seltsiline'
○ kirderanniku kaima
← balti
leedu kaimas 'küla', kiemas 'õu; talu, pere', kaimynas 'naaber'
läti ciems 'küla', kaimiņš 'naaber'
preisi caymis 'küla', kaiminan (sihitav) 'naaber'
● liivi kāima 'naaber'
vadja kaima 'nimekaim'
soome kaima 'nimekaim'
isuri kaima 'nimekaim'
Aunuse karjala kaimu 'nimekaim'
lüüdi kaimo 'nimekaim'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kaim(os), käim(os) 'nimekaim'.

mees : mehe : meest 'meessoost inimene; abikaasa; isik, inimene'
? ← alggermaani *mēǥaz
gooti mēgs 'väimees'
vanaislandi mágr 'meessoost hõimlane (mehe-, naisevend, õemees, väimees, äi)'
vanainglise mǣʒ '(mees)sugulane'
● liivi mīez 'meessoost inimene'
vadja mees 'meessoost inimene; abikaasa; isik, inimene'
soome mies 'meessoost inimene; abikaasa; isik, inimene'
isuri mees 'meessoost inimene; abikaasa'
Aunuse karjala mies 'meessoost inimene; vennas'
lüüdi miež 'meessoost inimene; abikaasa'
vepsa meź 'inimene; meessoost inimene'
Germaani laenu on peetud küsitavaks häälikulistel põhjustel. Varem arvatud vasted ugri keeltes, nt mansi māńśi 'mansi', ungari magyar 'ungari; ungarlane', on tõenäoliselt teist päritolu.