[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hõbe : hõbeda : hõbedat 'valge läikiv väärismetall (Ag)'
● liivi õ’bdõ 'hõbe'
vadja õpõa 'hõbe; hõbedane'
soome hopea 'hõbe'
isuri hoppiia 'hõbe'
Aunuse karjala hobju 'hõbe; hõberaha'
lüüdi hobed 'hõbe; hõberaha'
vepsa hobed 'hõbe; pehme'
Lule saami suohpē 'pehme'
Läänemeresoome-saami tüvi.

kiur : kiuru : kiuru 'pruunika ülapoole ja triibulise, heledama alapoolega lõokesetaoline lind (Anthus)'; mrd 'lõoke'
○ kirderanniku kiuru
? ← balti
läti cīrulis 'lõoke'
● vadja kiuru, hrv tšiuru 'lõoke'
soome kiuru 'lõoke'
isuri kiuru 'lõoke'
Aunuse karjala kiuru 'lõoke'
lüüdi kiur(oi), ḱiuru 'lõoke'
Võib olla ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi: linnu häälitsust jäljendav tüvi võib olla läänemeresoome ja balti keeltes rööpselt tekkinud. Peamiselt kirderannikumurretes tähenduses 'lõoke' tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud perekonda Anthus kuuluvaid linde märkiva zooloogiaterminina.

nugis : nugise : nugist 'pruun heledama kaelalaiguga keskmise suurusega kärplane (Martes)'
● udmurdi niź 'soobel'
komi ńiź 'soobel'
handi ńŏχəs 'soobel'
mansi ńoχəs 'soobel'
ungari nyuszt 'metsnugis'
? neenetsi noχa 'polaarrebane'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. Tüve vasteks on peetud ka soome kohanimedes esinevat tüve Nois- või vanades sõnaraamatutes esinevat sõna nokko 'soobel', mis häälikulistel põhjustel ei ole usutav. Vt ka nugris.

pleekima : pleekida : pleegin 'heledamaks minema, värvist vabanema'
○ leekima
← alamsaksa blēken 'pleekima, luituma'
Varem on laenatud tüve germaani vaste, laik.

risla : risla : rislat 'peamiselt mererannikuil elutsev hallpruuni üla- ja heledama alapoolega rästasuurune lind, rüdi (Calidris)'
← soome mrd risla 'krüüsel (Cepphus grylle)'
On ka arvatud, et tegemist on rootsi laenuga, ← rootsi grissla 'tirk (Uria)'. Kuna sõna esineb meil vaid kirderannikumurretes ning soome keeles Soome lahe ranniku murrakutes, siis on tõenäolisem, et see on laenatud soome murrete vahendusel. Rootsi keelest on laenatud krüüsel. Eesti keeles on nimetus kandunud üle teisele rannikulindude perekonnale.

sikuska : sikuska : sikuskat 'sööta jäljendava läikiva metallkehaga ja selle külge kinnitatud kahe konksuga lühike õng eriti jääaugust püüdmiseks, mänguõng'
← vene mrd sikúška, sekúška 'kollasest või punasest vasest, vahel hõbedase lisandiga eri kujuga kalake'

taaler : taalri : taalrit '16.–18. sajandi hõbemünt; maa hindamise ühik Liivimaal'
○ taader, ta(a)lder, taller
← alamsaksa dāler, dalder 'taaler'
← saksa Taler 'taaler'
Laenuallikas on lühend selle rahaühiku esialgsest nimetusest, vrd saksa Joachimst(h)aler: raha vermiti Joachimstali kaevanduste hõbedast. Eesti keelest võib olla laenatud liivi dōldõr 'taaler'.

tint1 : tindi : tinti 'väike sihvakas tumeda selja ja hõbedaste külgede ning kõhuga mere- ja mageveekala (Osmerus)'
← alamsaksa stint 'tint; meritint'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi tint '(meri)tint'.

veering : veeringu : veeringut 'hõbeda massiühik keskajal (1/4 marka) ja sellele vastav Vana-Liivimaa hõbemünt; väiksem rahasumma'
← alamsaksa vērink, vērdink 'veering, 1/4 marka'
Alamsaksa sõna sisaldab tüve, mis on laenatud ka sõnas veerand.