[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hääl : hääle : häält 'kõris olevate kurdude võnkumise tagajärjel tekkiv heli'
● liivi ēļ 'hääl; heli'
vadja ääli 'hääl; lauluviis'
? soome ääni 'hääl; heli'
? isuri ääni 'hääl'
? Aunuse karjala iäni 'hääl; kisa; lauluhääl'
? lüüdi iäńi 'hääl'
? vepsa äń 'hääl'
? saami jietna 'hääl; heli'
? ungari ének 'laul'
Soome-ugri tüvi, juhul kui eesti, vadja ja liivi keeles on toimunud teisene häälikumuutus n > l.

hüüdma : hüüda : hüüan 'hõikama, valju häälega käsku, kutset vms edastama; hõigates kutsuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedase tagavokaalse läänemeresoome tüve vasted on soome huutaa 'hüüda; karjuda, kisada; hõikuda; röökida; unnata', isuri huutaa 'hüüda, karjuda', karjala huutoa 'hüüda, karjuda; peksta'. Läänemeresoome tüve on peetud ka skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *hūta, mille vaste on nt gotlandi huti 'hüüdma, karjuma'.

jõma : jõma : jõma 'ebaselged hääled, ebaselge kõmin'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kõmama, pomisema ja ümisema.

kahisema : kahiseda : kahisen 'vaikset kõlatut ühetoonilist heli tekitama'
● vadja kahiss 'kahiseda, sahiseda; kohiseda'
soome kahista 'kahiseda, sahiseda; käratseda, riielda'
isuri kahissa 'kahiseda'
Aunuse karjala kahišta 'kahiseda; kiidelda; tülitseda, näägutada'
lüüdi kahištuda 'kähedaks muutuda'
vepsa kahaita 'kähiseda (hääle kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kihama, kohama, kähisema, lahisema, nahisema, pahisema, sahisema. Vt ka kahanema, kahi1 ja kahu1.

kale2 : kaleda : kaledat 'kõle; kare, kõva; karm, kalk'
● vadja kalõ 'räme (hääle kohta); kare'
soome mrd kalea 'jahe, kõle; kõva; vali (hääle kohta); libe', kale 'jäine, libe'
isuri kale 'kare, krobeline'
Aunuse karjala kaľie 'sügiskülm'
? saami gállu 'kõle, jahe ilm; kõledus, jahedus'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

kare3 : kareda : karedat 'kergelt krobeline; karm, vali; kähe'; mrd 'äge, käre; karge, värske, tahe'
○ lõunaeesti kahre
● liivi ka’rdõ 'kare, krobeline'
vadja karõa 'kare, krobeline, kõva'
soome karhea 'kare, krobeline; puine, kange; räme (hääle kohta); tahumatu, jäme'
isuri karhia 'kare, krobeline; konarlik (jää); räme (hääle kohta)'
Aunuse karjala karhei 'kare, krobeline; kähe; karm, äge, kange'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka karu.

karjuma : karjuda : karjun 'valju häält kuuldavale tooma; kõva häälega rääkima v hüüdma; kurtma'
● soome karjua 'karjuda, röökida, möirata'
karjala karjuo 'karjuda, röökida, möirata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt udmurdi gori̮ni̮ '(täiest kõrist) naerma', komi gorzi̮ni̮ 'karjuma, röökima; möirgama; oigama; huiklema'.

karune : karuse : karust 'karvane; (hääle kohta:) kähe, räme' karv

kiiluma1 : kiiluda : kiilun 'kõva häälega karjuma, läbilõikavalt kiljuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt sõnas kiljuma. Võib ühtlasi olla sama tüvi mis sõnas kiilas, hiilgamist, läikimist märkivast tähendusest on kujunenud 'heledalt karjuma'.

kiirguma : kiirguda : kiirgun mrd 'heleda, läbilõikava häälega karjuma'
◊ kirema
● liivi kirgõ 'karjuda'
soome kirkua 'kiljuda, kriisata, röökida'
Aunuse karjala kirguo 'karjuda; kutsuda; nimetada'
lüüdi kirguda 'karjuda; nimetada'
vepsa kirkta 'karjuda; kutsuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et võib olla vähemalt osaliselt germaani või skandinaavia laen, ← alggermaani *skreikan-, *skrīkan-, algskandinaavia *skrīkan, mille vaste on rootsi skrika 'karjuma, kisama'. Sõnas kirema on üldistunud tüve nõrk aste, vrd lõunaeesti kirgma: (ma) kire. Eesti keelest on laenatud vadja kirata 'kireda'. Vt ka kiiratama.

kiljuma : kiljuda : kiljun 'heleda häälega karjuma; midagi kõrgel heledal toonil hüüdma'
● vadja tšiľľahtella 'kiljatada, karjatada'
soome kiljua 'kiljuda, karjuda; vinguda'
isuri kiľľua 'karjuda, hüüda'
Aunuse karjala kiľľuo 'karjuda, kisada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kiiluma1.

kilkama : kilgata : kilkan 'heleda kõlava häälega hüüatama, hõikama v rääkima; kiitlema, kelkima'; mrd 'klähvima, haukuma'
● soome kilkkaa 'kilksuda, kõlksuda; kõliseda'
Aunuse karjala kilkata 'kõlistada, kõlksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kilksuma ja kolkima. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane naaberkeelte sõna on läti mrd ķilkt 'heledalt haukuma'. Vt ka kilgendama ja kilk.

kiunuma : kiunuda : kiunun 'heledalt vinguma; (vinguva häälega) hädaldama v virisema'
● liivi ki’(u)vņõ 'asjata riielda, pahandada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kriunuma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kiūn 'ulguma, karjuma, huikama'; kiūnota 'röhkima'.

kõla1 : kõla : kõla 'hääle, heli üldine värving; heli' kõlisema

kõõrutama : kõõrutada : kõõrutan 'kõrgel vahelduval häälel (tõugetena) pikaldaselt häälitsema; kõrge, heleda häälega (venitades) laulma'
● liivi kȭrštõ 'kaagutada; krooksuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

kädisema : kädiseda : kädisen 'teravalt sädistama; heleda häälega kiiresti ja palju rääkima'
● soome van srmt kätistä 'viriseda, vinguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kidisema, sädistama, kätsatama ja Aunuse karjala sõnas krädžištä 'loksuda (kana kohta)'.

lärm : lärmi : lärmi 'valjude (inim)häälte segu, kisa, kära'
○ larm
← alamsaksa allārm, allarm, allerm 'alarm, häire, lärm, kisa, müra; sõjaline ülestõus'
← saksa Lärm 'lärm, kära, müra; alarm, häire'
Alamsaksa allikas on algselt pärit itaalia keelest, ← itaalia all' arme 'relvade juurde'. Selle vaste on eesti keelde hiljem laenatud kujul alarm 'hoiatusmärguanne, kutse relvile v ohuvastasele tegevusele', ← saksa Alarm 'alarm, häire'.

mängima : mängida : mängin 'harrastama mingit tegevust tema enda pärast, meelelahutuseks, lõbustuseks; mitte tõsiselt võttes suhtuma; lava- v ekraaniteoses esinema; end kellenagi paista laskma; pillil muusikahelisid tekitama'
● liivi mängõ 'mängida'
vadja mäntšää 'mängida'
soome mrd mänkiä 'mängida; käratseda, karjuda; taguda', mänkyä 'valju häälega rääkida'
isuri mängüllä (alalütlev) 'lauldes (lindudest)'
Aunuse karjala mängüö 'valju häält teha, möirata, ulguda'
lüüdi mängüdä 'kiljuda, vinguda (karu)'
vepsa mänktä 'karjuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud isuri mängüdellä 'mängima õpetada'.

narisema : nariseda : narisen 'tumedalt põrisevat v larisevat häält kuuldavale laskma; norisema'
● soome narista 'nagiseda, kriuksuda, krigiseda; nuriseda, viriseda'
Aunuse karjala nariz- 'nagiseda, kriuksuda; koriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nirisema, norisema, nurama, larisema. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt rootsi knarra 'kriuksuma, krigisema, krudisema, nagisema; torisema, pahutsema' ja saksa knarren 'kriuksuma, nagisema; kärisema (hääle kohta)', need võivad olla läänemeresoome keelte sõnu mõjutanud.

piiksuma : piiksuda : piiksun 'heledalt ja katkendlikult häälitsema'
● liivi pī’kštõ 'piiksuda, piuksuda'
vadja piiskaa 'piiksuda'
soome piiskua 'piiksuda, piuksuda, viuksuda'
Aunuse karjala piičkuo, piiskuta 'vilepilli puhuda, et meelitada selle häälega linde v loomi'
lüüdi piiskuta 'piiksuda, piuksuda'
vepsa piskutta 'piiksuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kiiksuma, kriiksuma, niiksuma, viiksuma. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt saami biškut 'kireda, kiljuda, kisendada', ersa piškadoms 'kiljatama, karjatama', mokša mrd piškədəms 'kiljatama, karjatama', komi piski̮ni̮ 'piiksuma'.

pill1 : pilli : pilli 'instrument, millega tekitatakse muusikahelisid, muusikariist'
● liivi piļ 'muusikariist'
vadja pilli 'muusikariist; vilepill, savipill'
soome pilli 'kõrs; vile, pill'
Aunuse karjala piľľi 'vile, jahipill'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Varem on arvatud, et tüvi võib olla laenatud eesti keelde alamsaksa keelest, ← alamsaksa spel, spil 'mäng, nali, lõbustus; muusika, instrument, mängijad', ning soome keelde rootsi keelest, ← vanarootsi spil 'mäng', rootsi spel 'mäng; pillimäng, esitus'. Tõenäolisemalt on tüvi siiski tekkinud õõnsa kõrrega tekitatava hääle järgi, omatüvele viitab ka levik läänemeresoome keeltes. Vt ka piller-.

pinisema : piniseda : pinisen 'kõrget ühetoonilist heli, häält tekitama'
● vadja pinisä 'piniseda; viriseda'
soome mrd pinistä 'iniseda, piriseda; kimeda häälega rääkida'
isuri pinissä 'iniseda, piriseda, sumiseda'
Aunuse karjala piništä 'peene häälega piuksuda, niutsuda'
lüüdi pińista 'iniseda, piriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades inisema, tinisema, vinisema. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pine 'virisema, töinama; mossitama' (← pinima).

piuksuma : piuksuda : piuksun 'heledat katkendlikku häält kuuldavale tooma; peene ja nõrga, ka hädise, argliku häälega rääkima, laulma vms'
● liivi piukšõ 'piuksuda, piiksuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kiuksuma, niuksuma, siuksuma, tiuksuma, viuksuma. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keeltes, nt läti piukšēt 'kisendama (neppide jt lindude kohta)'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi piuks, fiuks 'piiksuma, piuksuma; vinguma; halisema'.

pomisema : pomiseda : pomisen 'vaikse häälega ühetooniliselt ebaselgelt rääkima, pobisema'
◊ põmisema, põmm
● ? liivi bomīkšõ 'endaga rääkida'
vadja bomisa 'pomiseda; kõmiseda'
soome mrd pomista 'valjusti rääkida; kumiseda; pomiseda'
isuri bomista 'kumiseda'
karjala pomissa 'kumiseda, lüüa (kella kohta); valjusti rääkida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pobisema, podisema, porisema, posima, kõmama, mõmisema, prõmatama.

räige : räige : räiget 'ebameeldivalt terav v tugev, kõrvu v silmi ärritav'
← soome räikeä 'ere; lõikav, kile, läbitungiv (hääle kohta); silmatorkav; maitselage, labane; jõhker, tahumatu; jultunud'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

räme : rämeda : rämedat '(hääle, heli kohta:) kare, kärisev, kähe, ragisev; jäme, labane, tahumatu, rohmakas'
● soome rämeä 'kare, kärisev, kähe, ragisev; plärisev, põrisev'
Aunuse karjala rämei 'kare, kärisev, kähe, ragisev; lahja (maa kohta)'
lüüdi rämištä 'pläriseda'
vepsa ŕämeita 'kliriseda, kõliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rämps. Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud osaliselt soome keele eeskujul.

rääkuma : rääkuda : räägun 'kärisevat rämedavõitu häält tegema'
◊ rääk
● ? liivi räukõ (oleviku ains 3P rǟkõb) 'karjuda; valjusti nutta; kurta; näuguda, määgida, piiksuda, kraaksuda, krooksuda'
vadja rääkaa, rääkua 'karjuda; hüüda, hõigata; uluda; möögida, määgida, mökitada, kraaksuda jne'
soome rääkyä, rääkkyä 'kisada, karjuda, röökida; möirata; ulguda; suure häälega nutta; kraaksuda'
isuri rääkkiä 'rääkuda, rääksuda'
karjala reäküö 'kisada, röökida; kraaksuda'
lüüdi ŕiägüda, riägüdä 'kisada, karjuda (nt lindude kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rääksuma. Vt ka rääkima.

röökima : röökida : röögin 'ebameeldiva häälega väga valjusti karjuma; kõvasti karjudes, kisendades rääkima, hüüdma vms'
◊ pröökama
● vadja röökkiä 'röhkida'
soome mrd ryökiä, ryökkiä 'röhatada, röhitseda; karjuda, röökida, lärmata'
Aunuse karjala rüökähteäkseh 'röhatada, röhitseda'
lüüdi rüögähtäzetä 'röögatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka röögatu.

sidistama : sidistada : sidistan 'mahedalt siristama; heleda häälega kiiresti ja rõõmsalt rääkima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas sidima2. Lähedane tüvi on nt sõnades vidisema, sädistama, sirisema, sisisema.

tasa 'poole, summutatud häälega, hääletult; aegamisi, pikkamisi; kergelt, õrnalt; millegagi ühel(e) joonel(e), samal(e) kõrgusel(e); (vastastikku) võrdses seisukorras, pretensioonideta; (rahaliselt) tasutud v tasutuks, nullseisu(s)'
◊ tase, tasu
● liivi tazā 'rahulik, tasane'
vadja tasa 'ühetasa, ühtlaselt; vaikselt'
soome tasan 'võrdselt; ühetasa, ühtlaselt; täpselt'
isuri tasa 'tasane, sile', saman tasan 'ühepalju'
Aunuse karjala taza 'tasane, sile; ühetasane, võrdne; paaris (arvu kohta)'
lüüdi tazalai '(millegagi) tasa, millenigi'
vepsa tazo 'tasane, sile'
? neenetsi tasᵊ 'kogu, terve; võrdselt, ühtlaselt; paariline, paaris'
Läänemeresoome või koguni uurali tüvi. Neenetsi vaste on kaheldav seetõttu, et teistes kaugemates sugulaskeeltes vasted puuduvad. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tasa! 'vait!'; tas’n, tasnas 'kustuma' (← tasanema).

timmima : timmida : timmin 'häälestama, reguleerima; segama, tempima; jooma, trimpama'
← saksa stimmen 'häälestama, häälde seadma'