[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hankima : hankida : hangin 'midagi kuskilt v kelleltki muretsema'; mrd 'tööd rassima; tõstma; parandama, korda seadma'
● soome hankkia 'hankida, soetada, osta; toimetada, askeldada; kavatseda'
karjala hankkie 'hankida'
Läänemeresoome tüvi. Häälikulise koostise tõttu on arvatud, et tüvi on tuletis või laen, kuid sobivat tuletusalust või laenuallikat ei ole leitud.

jospel : jospli : josplit 'kogenematu noormees, nolk, kollanokk'
← jidiši Joskele (pärisnimi)
Jidiši sõna on mehenime Josef hellitusvorm, mida kasutatakse ka üldnimena tundmatu poisikese kohta. Sõna algset häälikulist kuju joskel on ilmselt mõjutanud sõna nospel.

kae : kae : kaed 'nägemist kahjustav silmahaigus'
● ? soome kaihi, mrd kaihe, kaiho 'kae'; mrd 'õhuke kate; vari; hämar, pime'
? Aunuse karjala kaihte 'kae'
? lüüdi kaehte 'kae'
Häälikuline vastavus esitatud läänemeresoome vastetega ei ole reeglipärane. Kui tüvi on siiski nende läänemeresoome sõnade vaste, võib tegemist olla germaani laenuga, ← alggermaani *χaiχa-z, mille vaste on gooti haihs 'ühe silmaga', või kahju variandiga. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome kajastaa 'paista; helendada, helkida; koita; kangastada, peegeldada', Aunuse karjala kajostuakseh 'selgineda', lüüdi kajostazeta, kajostuda 'valgeneda, selgineda (ilma kohta)' ja vepsa kajagzuda, kajostada, kajostuda 'selgineda (ilma, taeva kohta)'. See on võimalik, kui nende läänemeresoome sõnade tüvi on algselt eri päritoluga kui kaja; ühe arvamuse kohaselt on nendes sõnades uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guojihit 'paista, helendada, helkida; nähtavale ilmuda; selgineda (ilma kohta); selguda', ersa van srmt kajems 'nähtavale tulema (orase kohta)', mari kojaš 'paistma, näima; välja nägema; ilmuma (nt unes); paistma, kumama', komi kajni̮ 'tõusma; ronima', neenetsi χajerᵊʔ 'päike; selge, päikesepaisteline', eenetsi kaja 'päike', nganassaani kou 'päike', sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus', kamassi kuja 'päike' ja matori kaja 'päike, päev' (samojeedi keelte sõnu on teisalt peetud sama tüve vasteteks mis sõnas koit).

kirmas : kirmase : kirmast 'kiriku nimepäeva pühast kujunenud suvine simmanitaoline külapidu (eriti Setumaal)'
○ kirmask
← vene mrd kirmáž, kírmaš, kirmáš 'rahvapidu, laat'
On ka oletatud, et sõna on laenatud saksa keelest, ← saksa Kirmes '(kirikupühaga seotud) laat ning rahvapidu' (lühenenud varasemast sõnakujust Kirchmesse), kuid arvestades sõna levikut eeskätt lõunaeesti murdeis ning häälikulist kuju, on tõenäolisem laenamine vene keelest.

konu : konu : konu 'maipõrnikatõuk'
? ← läti kūnis 'liblikanukk'
Vanemast lõunaeesti murdekeelest kirja pandud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud bioloogiaterminina. Häälikuline vastavus arvatava laenuallikaga on reeglipäratu.

kupp2 : kupu : kuppu 'kupuklaas'
← alamsaksa kopp 'pea; kupp'
On ka arvatud, et rootsi laen, ← rootsi koppa 'kuppu panema'. Häälikulist kuju on mõjutanud rahvaetümoloogiline seostamine tüvega kupp1.

laas : laane : laant 'suur tihe (okas)mets'
← indoeuroopa *lond^ho-, *lomd^ho-
vanaislandi land 'maa'
gooti land 'maa'
● liivi lōņtš 'ürgmets', land 'lomp'
soome lansi 'madal niiske koht maastikul'
karjala lantto 'lohk, nõgu; madal, kaldu'
? saami luovdit '(kõhuli, põlvili) langeda, laskuda'
? ersa lańďams 'istuda, küürutada'
? mokša lańďams 'istuda, küürutada'
mäemari landaka 'väike madalik, lohk, madal koht (metsas)'
udmurdi lud 'niit, põld, hiis'
komi lud 'karjamaa, niit'
? neenetsi lǝmto 'madal'
? eenetsi lodu 'madal'
? sölkupi lamtu 'madal'
Varasem häälikuline kuju on säilinud lõunaeesti murrakutes: land 'lomp; (kinnikasvanud) järv; madal vesine maa'. Eesti keelest on laenatud läti mrd lanis, lans 'suur tihe mets; lomp'. Vt ka lääs.

leer1 : leeri : leeri 'laager, peatus-, puhkepaik'
← alamsaksa leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada'
Sõna häälikuline kuju eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, laager.

luip : luiba : luipa 'libajas, viltune, kallakas'
On arvatud, et tüve vasted võivad olla soome loiva 'lauge, libajas', karjala loiva 'lauge, libajas; kaitstud, vaikne (rand)', kuigi niisugune häälikuline vastavus on ebatavaline.

niue : niude : niuet 'keha piirkond vöökohast allpool'
◊ nimme
● liivi ni’mmõd (mitm) 'nimme; tuharad'
vadja nivu 'niue; (mitm) niuded, ristluud'
soome nivuset (mitm) 'kube; talje, puusad'; mrd 'tagumik'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt on selle tüve vasted ka soome nivoa 'punuda, põimida; ühendada, (kokku) siduda', Aunuse karjala nivuo 'vikatit varre otsa kinnitada',?vepsa vijoda 'vikatit varre otsa kinnitada' ning vadja nivele 'liiges', soome nivel 'liiges; sõlm, lüli (taimel)', Aunuse karjala nivel 'liiges; jäse; kõõlus', lüüdi ńivel 'liiges', vepsa ńiv́eleh 'liiges'. Sõnas nimme on v erandlikult muutunud m-iks ja kahekordistunud, liivi ni’mmõd on selle sõna täpne häälikuline vaste. Vt ka niverdama.

norra 'teatud Skandinaavia rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← rootsi Norge 'Norra'
Sõna häälikulist kuju võib olla mõjutanud rootsi norra 'põhja-, põhjapoolne'.

orel : oreli : orelit 'mängupuldist, paljudest eri suuruses viledest ja neis heli tekitavast õhusüsteemist koosnev suure heliulatuse ja rohkete kõlavärvidega muusikariist, mida mängitakse käsi- ja jalgklahvistikul'
○ õrel, (h)örül
← alamsaksa orgel, örgel 'orel'
Laenu häälikuline kuju kajastab Eesti alal kõneldud alamsaksa murde hääldust.

rauts : rautsi : rautsi 'lühikese varrega vikat peamiselt rukki niitmiseks'
○ eeroots, iruts, eenroots, rauks, räuts, räuks
← läti mrd vinruoce 'lühikese varrega vikat'
← läti mrd ieruoce 'lühikese ühekäevikati käepide', ieruocis 'rukkirauts'
Laenu muganemisel on laenuallika algusosa ära jäetud (selle jälgi on näha murdevariantides), sõna häälikulist kuju on võinud mõjutada rahvaetümoloogiline seostamine tüvega raud.

riim2 : riimi : riimi 'sõnade v sõnaosade süsteemne, teksti korraldav häälikuline kooskõla peamiselt luules rakendatava vormivõttena'
← alamsaksa rīm 'riim, riimsalm, luuletus'

riiv1 : riivi : riivi 'ukse, värava, akna jms sulgemisvahend, mille põhiosa on edasi-tagasi lükatav plaadile kinnitatud keel; luku sulgev osa'
○ riil, riim, triiv, kriiv
? ← baltisaksa Riegel 'riiv'
Sõna häälikuline kuju eeldab laenuallika baltisaksapärast hääldust (g asemel j), kuid lisaks sellele on sõna lõpuhäälik reeglipäratult muutunud. Kahtlemata on nimetatud allikast laenatud murdesõna riil. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rīv 'riiv (sulgemisvahend)'.

roosk : roosa : rooska 'piits, kantsik, nuut'
← vene rózga 'vits, roosk; (hrl mitm) vitsahoobid, peks, ihunuhtlus'
Häälikulistel põhjustel on laenamist vene keelest ka kaheldavaks peetud. Erandlik häälikuline kuju võib olla tekkinud segunemisel mõne teise tüvega, nt rood1.

rõhuma : rõhuda : rõhun 'suruma, vajutama; pressides, pingutades midagi tegema; kedagi alla suruma'
Võib olla sama tüvi, mis soome rouhia '(tükkideks) purustada, peenestada; puruks muljuda, puruks pressida'; mrd 'vigastada, jõhkralt kohelda', isuri rouhtama 'rataste tehtud süvend, roobas', Aunuse karjala rouhie 'uhmris tampida; tugevasti lüüa, vigastada', lüüdi rouhida '(tükkideks) purustada, peenestada; puruks muljuda, puruks pressida' ja vepsa rouhta 'peenestada, purustada'. Sel juhul võib olla balti laen, ← tüvi, mille vasted on läti mrd krausēt 'puruks tampima' ja leedu kraušyti 'kägardama, sõtkuma, puskama, lööma, tõukama'. Häälikuline vastavus selle tüvega ei ole täpne. Teisalt võib sõna olla nõrgaastmeline tuletis tüvest rõhk. rõhuma ja rõhk võivad olla algselt eri päritoluga tüved, mis on hiljem omavahel segunenud ja vormiliselt ühtlustunud.

suhkur : suhkru : suhkrut 'magusamaitseline kristalne toiduaine'
○ sukur, suhker
← saksa Zucker 'suhkur'
Tüve häälikulist kuju on ilmselt mõjutanud vene sáhar 'suhkur'. On arvatud, et sõna lõpp võib olla eesti keeles asendatud eesti ur-liitega, aga saksa ja ka nt rootsi keeles on varasemal ajal kirja pandud ur-lõpulisi variante, nt vanaülemsaksa zucura, rootsi sockor, suckur. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit mõnest India keelest, vrd nt vanaindia śarkarā 'suhkur; kruus'. Eesti keelest on laenatud vadja su(u)kkuri 'suhkur'.

sõõrd : sõõru : sõõrdu 'ale, mullaga katmata kütis'; mrd 'väike kodulähedane taraga piiratud heina- v karjamaa; hagudest tara'
● vadja sõrto 'ale, kütisemaa', sõrtu 'tuulemurd'
soome sortaa 'rõhuda; maha suruda; vaevata; kõrvale ajada'
isuri sortaa 'rõhuda'
Aunuse karjala sordua 'maha kukkuda lasta; alla visata; vette lasta; maha murda'
lüüdi sortta 'maha raiuda, langetada'
vepsa sorta 'maha pillata; langeda lasta; maha paisata, langetada, murda; maha murda, lõhki kiskuda'
Läänemeresoome tüvi. Häälikulise koostise põhjal on oletatud, et tüvi on germaani laen, kuid sobivat allikat ei ole leitud. Vt ka sõõr, sõõrduma.

tellis : tellise : tellist 'väike risttahukakujuline tehiskivi'
○ te(e)lis-, telles-, tõl(l)is-
← alamsaksa tegel, teigel '(müüri)tellis(ed), katusekivi(d); tellistest ehitis'
Sõna häälikuline kuju eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j. -is on lisatud teiste sõnade analoogial, vrd nt telliskivi ja kalliskivi.

tits : titsi : titsi 'tugipuu'
← saksa Stütze 'tugipost; piilar; tugi; abiline'
Sõna häälikuline koostis osutab, et otseseks laenuallikaks on olnud saksa sõna baltisaksapärane variant, kus ü asemel hääldati i.

trikkel : trikli : triklit 'päästik (käsitulirelval)'
○ rik(k)el, trikal
← saksa Drücker 'päästik; ukselink; lülitusnupp'
Sõna häälikuline koostis osutab, et otseseks laenuallikaks on olnud saksa sõna baltisaksapärane variant, kus ü asemel hääldati i. Laenu muganemisel on sõnaalgulises konsonantühendis esineva r-i tõttu sõnalõpu r asendunud l-iga. Eesti keelest on laenatud eestirootsi trikkoḷ 'trikkel'.

trükkima : trükkida : trükin 'teksti, jooniseid jm kujutisi plaadilt v silindrilt, mille pealispinnal on värvi ülekandvad elemendid, paberile vm materjalile paljundama; riiet, nahka vm materjali mustriga katma (masinaga v käsitsi); kirjutusmasinal kirjutama'
○ rükkima
◊ trügima
← alamsaksa drucken 'pigistama, pressima, vajutama; tunglema, tõuklema, (end) suruma; vaikselt olema, vaikselt eemalduma; trükkima'
Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline trükk, ← alamsaksa druck 'surve, rõhumine, ahistus', ning võib-olla ka trükkal. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, trukk. Sõnas trügima on tüve tähenduslikult eristunud variant, mille häälikulist kuju on tõenäoliselt mõjutanud lähedased tüved, nt nügima, togima. Eesti keelest on laenatud vadja trükkiä '(õmblusmasinaga) tikkida, teppida'.

tulus : tuluse : tulust 'madalas vees tulevalgel ahinguga kalapüüdmine'
← balti
leedu dūlis 'suitsev tukk mesilaste peletamiseks'
läti dūlājs 'suitsev tukk v suitsevad kaltsud mesilaste peletamiseks; peerg', dūle, dūlis 'tõrvas või peerg, mille valgel kalastatakse v püütakse vähke; suitsev tukk v suitsevad kaltsud mesilaste peletamiseks'
● soome tuulas 'ahing, västar'; mrd 'tulusepüük'
isuri tuulahal, tuulaal(la) 'tulusel'
Aunuse karjala tuulahal 'tulusel'
lüüdi tuuľahal 'tulusel'
vepsa tuľhale͔ 'tulusele', tuľľastada 'tulusepüügil olla'
Eesti sõna häälikulist kuju on mõjutanud tüvi tuli. Laenuallikale on häälikuliselt lähem murdevariant tuljussed.

vapper : vapra : vaprat 'julge, vahva'
● soome vauras 'jõukas, rikas'
karjala vauras 'suur, kogukas; jõukas'
Läänemeresoome tüvi. Soome ja karjala sõna täpne häälikuline vaste on Võru murde vabrass 'tragi, virk'. vapper on omastavavormist teiste sõnade analoogial moodustatud uus nimetavavorm. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd vappara 'jässakas, turske'.

viilima : viilida : viilin kõnek 'kõrvale hoidma, looderdama'
← vene uvílivat’, mrd vílivat’ '(kavalusega) kõrvale hoidma'
Sõna häälikulist kuju on mõjutanud varasem sõna viilima 'viiliga töötama', viil1.

vili : vilja : vilja 'õistaime osa, mis sisaldab seemneid; tärklise- ja valgurohkete terade saamiseks kasvatatav kultuurtaim, sellise taime terad'
◊ villand
← indoeuroopa *wīl(i)jo
algslaavi *vilije
vanavene obilĭje 'vili'
vene obílie 'rikkalikkus, küllus'
tšehhi obilí 'teravili'
● liivi vīļa 'teravili, puuvili; kaup'
vadja viľľa 'vili'
soome vilja '(tera)vili'
isuri vilja 'vili'
Aunuse karjala viľľu 'leivavili, teravili; viljasaak, saak'
lüüdi viľľ 'vili'
vepsa viľľ 'teravili'
saami vallji 'küllus, rikkalikkus'
Inari saami valje 'vili; küllus, rikkalikkus'
Kuigi vasted kaugemates sugulaskeeltes puuduvad, viitab läänemeresoome häälikuline kuju väga varasele laenule algslaavi eelsest võimalikust balti ja slaavi ühisperioodist. villand (murdeti ka viljand, viland) on tekkinud alaltütlevavormist viljalt, milles lt on asendunud nd-ga. Lähedased moodustised on ka soome viljalti 'rikkalikult' ja liivi vīļali 'rikas, rikkalik'.

vuhva : vuhva : vuhvat kõnek 'mukitud naine'
On oletatud, et vene laen, ← vene kõnek fífa 'kergemeelne tüdruk'. Häälikulist kuju on võinud mõjutada lähedase tähendusega luhva.

võlg : võla : võlga 'laenuks saadud ja tagastamisele v hüvitamisele kuuluv rahasumma, kaup v teenus'
● liivi vȭlga 'võlg'
vadja võlka 'võlg'
soome velka 'võlg'
isuri velga 'võlg; laen'
Aunuse karjala velgu 'võlg'
lüüdi velg(e͔) 'võlg'
vepsa vüug 'võlg'
Läänemeresoome tüvi. Sõna häälikuline kuju viitab laenulisusele, kuid sobivat laenuallikat pole leitud.