[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hari : harja : harja 'puhastamiseks, pühkimiseks, sugemiseks vms kasutatav ese; millegi ülemine, kõrgeim, tipmine osa'
◊ harima, harjus, harjusk
← balti
leedu šerys 'sea harjas'
läti sars (hrl mitm sari) 'sea harjas'
● liivi ōŗa 'liivane madalik meres; harjamisvahend; linahari; katusehari'
vadja arja 'hari, tipp; (kuke)hari; (hobuse) lakk; (kala) seljauim; harjamisvahend; linahari'; arjas 'harjas'
soome harja 'harjamisvahend; tipp; seljak; katusehari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'; harjus 'harjus'
isuri harja 'harjamisvahend; (kuke)hari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'
Aunuse karjala harja, harjas '(hobuselaka)karv; (mitm) hobuselakk'; harjus 'harjus'
lüüdi haŕď '(lina)hari; tipp; katusehari; (hobuse) lakk'; harďuz 'harjus'
vepsa haŕj '(lina)hari; (kuke)hari'; haŕǵos 'harjus'
Kalanimetus harjus on läänemeresoome tuletis, kalal on suur harja meenutav seljauim. Vt ka harjuma.

hark : hargi : harki 'harali asetsevate harudega ese; kahe v enama samas tasapinnas asetseva haruga põllutööriist'
● liivi ärk, aŗk 'ais; võrgukudumishark'
vadja harkki '(vilja)redel; hargikujuline detail (vankril, vokil)'
soome mrd harkki 'traalankur; ahjuhark; kärbis; kuivatusredel, sard; puunagi; kuhelik; sälk, täke'
isuri harkki 'võrgukudumishark; kuivatusredel, sard'
Läänemeresoome tüvi. Eesti tüve on peetud ka alamsaksa laenuks, ← alamsaksa harke 'kabli, reha'. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd ārķis 'haruline pulk, hark', eesti keelest eestirootsi hark 'hark, ahjuhark'.

hepik : hepiku : hepikut 'pirtsakas, peps, edev' eputama

heris : herise : herist 'kelm, nurjatu'
◊ õrjetu
● soome herja 'sõimusõna, pilkesõna; nali'
karjala rhvl herja 'kuri [?]'
On arvatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *harjō, *herjō, mille vaste on nt vanarootsi häriare 'laimaja', herian 'kurivaim (Odini lisanimi)'. Eesti sõnal on tuletusliide -is. Tuletises õrjetu on tüves vokaal muutunud. Sõna on kasutatud ka koeranimena.

hõrak- liitsõnas hõrakmari 'punane sõstar (Ribes rubrum)'
● liivi õŗā- liitsõnas õŗāmāŗa 'punane sõstar'
soome herukka 'sõstar'
Läänemeresoome tüvi. Murrakuti esineb ka rahvaetümoloogiline variant harakamari, mis on osaliselt vana kirjakeele mõjul tekkinud. Võib olla ka sama tüvi mis murdesõna hõrasilm 'kõõrdsilm' esiosis, sõra-.

hõrk : hõrgu : hõrku 'isuäratav, peene maitsega'
● vadja erkku 'maiuspala, maiustus, hõrgutis'
soome herkku 'maiuspala, maiustus, hõrgutis'
isuri herkku 'maiuspala, maiustus, hõrgutis'
Aunuse karjala herkku 'maiuspala, maiustus, hõrgutis'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve variant mis sõnas erk.

häbi : häbi : häbi 'sobimatust käitumisest vms tingitud hingepiin, piinlikkus'
● vadja äpeä, äpiä 'häbitunne; südametunnistus'
soome häpeä 'häbi'; häpy 'häbe; häbelikkus'
isuri häppiiä 'häbi'; häbü 'häbelikkus'
karjala häpie 'häbi'; häpü 'häbe'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *χawiþa-, mille vaste on nt vanaislandi háð 'pilge, mõnitus'. Eesti keelest on laenatud liivi äbī 'häbi' ja eestirootsi äbe 'häbi'.

häil : häilu : häilu 'järsuveeruline tasase põhjaga sulglohk; puude väljalangemisest v rühmiti raiumisest tekkinud tühik puistus'
Tundmatu päritoluga tüvi. Vanemast murdekeelest tähenduses 'katel' registreeritud sõna on kirjakeeles oskussõnana uutes tähendustes kasutusele võetud. On arvatud, et sama tüvi on ka murdesõnas äil 'saksa häll'.

härg : härja : härga 'kastreeritud pull'
← balti
leedu žirgas 'hobune'
läti zirgs 'hobune'
preisi sirgis 'ruun'
● liivi ǟrga 'härg'
vadja ärtšä 'härg; pull, sõnn'
soome härkä 'pull, sõnn; härg'
isuri härgä 'härg; suure pea ja sarvetaoliste jätketega kala'
Aunuse karjala härgü 'pull, sõnn; põdrapull'
lüüdi härg 'pull, sõnn'
vepsa härg 'härg; pull, sõnn; põdrapull'
Tähenduserinevust balti keelte vastetega võrreldes võib seletada sellega, et nii härga kui ka hobust kasutati põllutöödel.

härm1 : härma : härma 'kohev jääkristallide kiht puuokstel jms'; mrd 'ämblik'
← balti
leedu šarma 'härmatis, härm'
läti sarma 'härmatis, härm'
● liivi ǟrma 'härmatis, härm'
vadja ärmä 'härmatis, härm; udu, hägu'
soome härmä 'härmatis, härm'
isuri härme, härmi 'härmatis, härm'
Aunuse karjala härmü 'härmatis, härm'
lüüdi härm 'härmatis, härm'

härm2 : härmi : härmi 'meelepaha, tusk'
← alamsaksa harm 'kurvastus, mure; valu'
← saksa Harm 'meelehärm, tusk; kurvastus'
Esisilbi ä-vokaali on selgitatud rahvaetümoloogia mõjuga.

härra : härra : härrat 'meesisik; jõukamasse kihti kuuluv peen mees; isand, käskija'
○ herra, herr, härr
← vanarootsi hærre 'rüütli- ja vaimulike tiitel'
← rootsi herre 'härra, mees; peremees, isand; issand'

härtu : härtu : härtut rhvl 'pai, armas'
← alamsaksa herte 'süda'
Laentüvele on lisatud liide *-oi. Laenatud on ka tüve rootsi vaste, ärtu.

häslik : häsliku : häslikku 'teib (Leuciscus leuciscus)'
○ esselkas, hässo(kala)
← saksa Häsling 'teib'

jäik : jäiga : jäika 'kange, paindumatu, tardunud; kalk'
← soome jäykkä 'jäik; kõva, sitke'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On arvatud, et soome sõna on vana tuletis tüvest jää.

järi : järi : järi 'madal pingike'
◊ järg2
● vadja järtšü 'pink'
soome mrd järky 'järi, pink'
isuri järkü 'järi, pink'
Läänemeresoome tüvi. Soome vaste võib olla eesti või isuri laen. Eesti murretes esineb enamasti variant järg. järi on nõrga astme üldistumisel tekkinud tüvevariant.

järk : järgu : järku 'väärtuse või tähtsuse aste teiste omasugustega võrreldes' järg1

järsk : järsu : järsku 'püstsuunas tõusev või langev, tugeva kallakuga; äkiline; terav, tugev'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On ka arvatud, et sõna järk variant, järg1. Eesti keelest on laenatud liivi järsk 'järsk'.

kirik : kiriku : kirikut 'suur (torniga v tornidega) ehitis kristlikuks jumalateenistuseks; (seal peetav) jumalateenistus; jumalateenistusel osalejad; mingi usundi (hrl kristluse) v selle eri suuna kõrgeim, tsentraliseeritud organisatsioonivorm'
← vanarootsi kirkia 'kirik'
← vanasaksi kirika, kerika 'kirik'
● vadja tšerikko 'kirik(uhoone); jumalateenistus'
soome kirkko 'kirik(uhoone); kirikuorganisatsioon'
isuri kirkko 'kirik(uhoone)'
Aunuse karjala kirikkö 'kirik(uhoone)'
lüüdi kirkko, kirikkö 'kirik(uhoone)'
saami girku, kirku 'kirik(uhoone); jumalateenistus'
Sõna on enamasti peetud vanarootsi laenuks, kuid häälikuliselt sobiv laenuallikas on ka ajaliselt varasem vanasaksi (alamsaksa keele eelaste) sõna. Varasemat laenamist (enne Soome ja Eesti ristiusustamist) kinnitab sõna levik idapoolsetes läänemeresoome keeltes. Saami vaste on vähemalt osaliselt soome keelest laenatud.

kõrik : kõriku : kõrikut 'sõba, villane suurrätik'
Tõenäoliselt tuletis kas tüvest kõrv (> *kõrvikko > kõrik) või kõre1. Teisalt on arvatud, et tüvi on vanavene laen, ← vanavene hěrĭ 'kare kangas', lisatud on liide -ik, mis esineb ka teistes lõunaeesti riideesemete nimetustes, nt hõlmik, ümbrik, ummik.

kährik : kähriku : kährikut 'koerlaste sugukonda kuuluv imetaja (Nyctereutes procyonoides)'
← balti
leedu keršas 'musta-valge laiguline'; kerše 'kirju lehm'
Tüvi kähr esineb Tartu ja Võru murdes tähenduses 'mäger'. Tuletis kährik võeti kirjakeeles kasutusele 1930. aastatel Eestisse jõudnud võõrliigi nimetusena.

kärk : kärga : kärka 'kärgas, kivine kõrgem koht, kivine küngas'
◊ kärgas
Tundmatu päritoluga tüvi.

märk : märgi : märki 'ese, kujund, kujutis vm, mis viitab millelegi; kujund, mida püütakse (lasuga) tabada; liigutus, häälitsus vm signaal millekski (hrl tegevuse alustamiseks v lõpetamiseks); nähtus, ilming, mille põhjal midagi järeldatakse, oletatakse; jälg'
← alamsaksa merk, merke 'märk; tähelepanu, märkamine'
Samatüveline tegusõna märkama võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa merken 'märgiga varustama; märkama, tajuma'. Laenatud on ka tüve germaani või muude germaani tütarkeelte vaste, mark1, ja saksa vaste, mark2. Vt ka tärk.

pärdik : pärdiku : pärdikut 'väike sihvakas, ümara pea ja lüheldase koonuga Aafrika ahv (Cercopithecus), vahel ka muu ahv'
Tõenäoliselt tuletatud pühak Bartolomeuse eestipärasest nimevariandist Pärtel, Pärt. Rahvausundis oli Pärt õnnetooja või pahategija ning tembutaja, loll ja rumal. Eesti keelest võib olla laenatud läti pērtiķis 'ahv, pärdik'.

päri 'samal arvamusel; mingi liikumisega samas suunas' pära

päris 'täiesti, lausa; õige, üsna, teataval määral; tõeline, tegelik, ehtne' pära

räbik : räbiku : räbikut 'setu naise valge poolvillane pikk-kuub'; mrd 'vanaaegne takune kuub; jämedast takusest riidest kalurikuub; räbalane, katkine rõivas'
○ rääbik, räpik, rapik
? ← vene mrd rjabík '(teatud) kalurikuub'
On ka arvatud, et tuletis samast tüvest, mis sõnas räbal, ning vene sõna on eesti keelest laenatud. Laenusuunda on raske kindlaks teha, sest sõna on levinud nii eesti kui ka vene keelealal väga kitsalt, vaid Pihkva järve läänerannikul. Samuti leidub mõlemas keeles sobiv tuletusalus, vene sõna võib nt olla tuletatud sõna rjabój 'tähniline, täpiline, kirju; armiline' tüvest.

säri : säri : säri 'fotomaterjali valgustundlikule kihile mõjuv valgus' särama

särk1 : särgi : särki 'ülakeha kattev alusrõivas; vastav käistega meeste pealisrõivas'
← algskandinaavia
vanarootsi särker 'särk'
rootsi särk 'särk'
● liivi serk 'särk'
soome mrd sarkki, särkki 'jämedast kangast (naiste) särk'

-särk2 liitsõnas puusärk 'surnukirst' sark

torik : toriku : torikut 'puutüvedel v kändudel kasvav seen (Polyporus)' toru