[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ilge : ilge : ilget 'jälk, vastik, tülgastav'
◊ illama
? ← alggermaani *ilχⁱja-z
vanarootsi ilder 'halb, kuri'
● vadja ilkõza 'inetu, ilge'; ilkõa, hilkiä 'vastik, jälk, ilge; vastikus; häbi', ilgata 'julgeda, söandada; häbistada, häbisse viia'
soome ilkeä 'õel, tige; vastik, ilge', iljetä 'julgeda, söandada; tihata; ilgeda; viitsida'
isuri ilkiä 'õel, tige; tigedus; häbi', iletä 'julgeda, söandada; häbeneda'
Aunuse karjala iľgei 'vastik, ilge', iľgeittiä 'vastikust tekitada'
Teisalt on peetud läänemeresoome tuletiseks tüvest ila.

needma : needa : nean 'viha v hukkamõistu avaldusena rängalt kiruma; igaveseks hukka mõistma'
● soome van kirjak nietää 'needa', niedellä 'põlata, häbistada, halvaks pidada'
Läänemeresoome tüvi.

pilkama : pilgata : pilkan 'sõnades halvustama v naeruväärseks tegema'
← alggermaani *blika
rootsi mrd blick 'hele sälk, täke puus', bläcka 'puid märkima (langetamiseks)'
● liivi pilkõ, pilktõ 'pilgata'
vadja pilkko, pilkku 'lauk(pea), lauguga (hobuse v lehma kohta, kel valge vööt laubal ja ninal)', pilkata 'pilgata, halvustada, häbistada'
soome pilkka 'pilge, naeruvääristamine; sälk, täke, sisselõige'
isuri pilkka 'pilge, naeruvääristamine'
Aunuse karjala pilku 'täpp, laik, märk; sälk, täke'
lüüdi pilkeh 'laik, täpp'
vepsa pilki̮ida 'tükeldada, lõhkuda (puid, liha)'
Laenamisel on läänemeresoome keeltes häälikud kohad vahetanud. Esialgne tähendus on olnud 'sälk, märk', ka eesti murretes on pilk 'laik'. Pilkamise tähendus on üle kantud, pilge on n-ö häbimärk. Sama germaani tüvi võib olla pilkuma laenuallikas.

reenama : reenata : reenan 'ära määrima, mustama, rikkuma'
◊ rõõnama
← soome rienata 'pilgata, häbistada, rüvetada'; riena 'pilkamine, teotus, rüvetus; kurjade vaimude poolt põhjustatud haigus (rahvausus); häda, takistus'
Sõna on laenatud kirderannikumurretesse ja nende naabermurrakutesse, kust see on toodud kirjakeelde. rõõnama on murdevariant, mis on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses.

sundima : sundida : sunnin 'kedagi käsutama, kellelgi sunniviisil teha laskma; mõjutama, vältimatuks põhjuseks olema'
◊ sunnik
← vanavene *sǫditi, suditi 'kohut mõistma'
● liivi suņd 'karistada; kohut mõista'
vadja süntiä '(ette ära) määrata'
soome suntia 'kirikuteenrina tegutseda; karistada; laita, noomida, häbistada'
Tuletise sunnik esialgne tähendus on olnud ilmselt '(jumala) karistus, nuhtlus'. Hiljem on laenatud tüve vene vaste, sudima1.

teotama : teotada : teotan 'rängalt solvama, au ja väärikust alandama, häbistama, rüvetama'
● ? soome van srmt tioittaa 'laita, näägutada, sõimata; iriseda, toriseda', mrd tiottaa 'vaielda, riiakalt rääkida'
On arvatud, et tuletis sõnast tigu.