[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

arg : ara : arga 'kergesti hirmu tundev, kartlik; häbelikult tagasihoidlik, uje; tundlik, hell'
← alggermaani *arǥa-z
vanaislandi argr 'arg, ebamehelik; kõlvatu'
vanarootsi argher 'arg; vilets, halb'
saksa arg 'halb, paha, kuri; väga, hullupööra'
● liivi ārga 'pelglik, kartlik'
vadja arka 'pelglik, kartlik; erk, kerge (une kohta)'
soome arka 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
isuri arga 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
Aunuse karjala argu 'pelglik, kartlik'
lüüdi arg 'pelglik, kartlik'
vepsa arg 'pelglik, kartlik'

hukk : huku : hukku 'kadu, hävimine'
◊ hukane
? ← alggermaani *sukkā-
islandi sukk 'liiderlikkus; pillamine, raiskamine'
● liivi ukkõ 'hukka'
vadja ukkaasõõ 'hukka'
soome hukka 'kaotus; kadu; raiskamine'
isuri hukka 'kadu, häving'
Aunuse karjala hukku 'hunt'
lüüdi hukk(e͔) 'hunt'

häilima : häilida : häilin 'läikima, hiilgama; lihvima, poleerima'
Tüve vaste võib olla soome häilyä 'vahelduda, muutuda; hõljuda; õõtsuda, kõikuda', tähenduslik seos oleks sama mis sõnadel läikima ja läigatama. On arvatud, et tüve häll variant.

häirima : häirida : häirin 'segama, eksitama; tasakaalu rikkuma'
← soome häiritä 'segada, tülitada; häirida; segadusse ajada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

kaak1 : kaagi : kaaki 'häbipost; võllas'
← alamsaksa kāk 'häbipost'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kāk 'võllas'. Vt ka kaak2.

kaine : kaine : kainet 'mittejoobnud; karske, elukommetelt korralik; praktiliselt mõtlev; tunnetele vähe ruumi jättev'
◊ kainik
● soome kaino 'häbelik, arglik, tagasihoidlik'; mrd 'nõrk, kõhn, kahvatu; hoolimatu; kade'
isuri kainu 'häbelik, arglik'
karjala kainu, kaino 'häbelik, arglik'
Läänemeresoome tüvi. Kuna läänemeresoome vastete tähendus erineb, siis on mõnikord siiski kaheldud, kas sõna kuulub nendega etümoloogiliselt kokku. kainik on kirjakeeles loodud tuletis.

kehv : kehva : kehva 'nigel, vilets; napp, vähene; vaene, varatu'
○ kirderanniku kehva, kehvä
? ← alggermaani *skeuχwa-, *skeuχa-
vanainglise scēoh 'arg, kartlik'
inglise shy 'kartlik; häbelik'
● vadja köühä, hrv tšeühä, tšöühä 'vaene; vilets'
soome köyhä 'vaene; napp'
isuri köühä 'vaene; vilets'
Aunuse karjala keühü, köühü 'vaene; vilets, lahja (maa)'
lüüdi ḱöuh 'vaene'
vepsa ḱöuh 'vilets, halb; vaene; vaevaline'
Germaani laenu on peetud kaheldavaks tähenduserinevuse tõttu.

lüll : lülli : lülli mrd 'häbipost, võllas, kaak'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et tüve vaste võib olla soome van srmt lyllyä 'nõtkuda, kiikuda, kõikuda'; lähedane tüvi on nt soome lellua 'õõtsuda, kiikuda, hõljuda'.

pilkama : pilgata : pilkan 'sõnades halvustama v naeruväärseks tegema'
← alggermaani *blika
rootsi mrd blick 'hele sälk, täke puus', bläcka 'puid märkima (langetamiseks)'
● liivi pilkõ, pilktõ 'pilgata'
vadja pilkko, pilkku 'lauk(pea), lauguga (hobuse v lehma kohta, kel valge vööt laubal ja ninal)', pilkata 'pilgata, halvustada, häbistada'
soome pilkka 'pilge, naeruvääristamine; sälk, täke, sisselõige'
isuri pilkka 'pilge, naeruvääristamine'
Aunuse karjala pilku 'täpp, laik, märk; sälk, täke'
lüüdi pilkeh 'laik, täpp'
vepsa pilki̮ida 'tükeldada, lõhkuda (puid, liha)'
Laenamisel on läänemeresoome keeltes häälikud kohad vahetanud. Esialgne tähendus on olnud 'sälk, märk', ka eesti murretes on pilk 'laik'. Pilkamise tähendus on üle kantud, pilge on n-ö häbimärk. Sama germaani tüvi võib olla pilkuma laenuallikas.

pitsu2 : pitsu : pitsut kõnek 'jalapink'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis pitsu1. Teisalt on arvatud, et laenatud võib olla hoopis teine tüvi mõnest germaani keelest, nt rootsi pyts '(väike) ämber, pang' ja tähendus on võinud olla algul 'ämbripink'.

uje : ujeda : ujedat 'arglik, häbelik'
← soome ujo 'uje; arg, arglik'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On oletatud, et soome sõna on tüve uig vaste.

võigas : võika : võigast 'vastik, võõrastav; õudne, kole'
● ? liivi uigõ 'häbeneda', uigõli 'häbelik'