[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hind : hinna : hinda 'kauba väärtuse rahaline väljendus'
◊ hinne
● liivi īnda 'rikkus' väljendis vana īnda 'vana rikkus'; īnda 'hind'
vadja inta 'hind; tasu, palk'
soome hinta 'hind'
isuri hinda 'hind'
Aunuse karjala hindu 'hind'
lüüdi hind(e͔) 'hind; palk'
ersa čonda, čando 'pruudi lunaraha'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Liivi vaste tähendust 'hind' on mõjutanud eesti keel. On peetud ka balti laenuks, ← tüvi, mille vaste on leedu šimtas 'sada; väga palju, suur hulk'.

hulk : hulga : hulka 'kogus, arv, määr; suur kogus'
← alggermaani *fulka
rootsi folk 'rahvas; rahvus; inimesed'
saksa Volk 'rahvas; parv, pere'
● soome mrd hulkka 'inimesed, jõuk'

hunnik : hunniku : hunnikut 'hulk ühtekokku v üksteise otsa kuhjatud esemeid v ainet'
● soome hunningolla (alalütlev) 'laokil, lohakil, korrast ära'
Aunuse karjala hunnikolla (alalütlev) 'laokil, lohakil, korrast ära'
Läänemeresoome tüvi. Soome vastet on peetud ka skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *Hundinga (mütoloogiline germaani hõim).

jõuk : jõugu : jõuku 'salk, rühm, trobikond'
● vadja jõukku 'salk, hulk, rühm; suguvõsa, suguselts'
soome joukko 'jõuk, kamp; rühm; hulk'
isuri joukko 'jõuk, kamp; hulk'
Aunuse karjala joukko 'jõuk, kamp'
lüüdi ďouk 'jõuk, kamp'
vepsa jouk 'jõuk, kamp; hulk; parv, kari'
udmurdi ľuk 'hunnik, kuhi, virn'
komi juk 'pakk, komps; hunnik, virn'
ungari gyakori 'sage'
Soome-ugri tüvi. Algne tähendus on olnud 'hunnik, kuhi'.

kari3 : karja : karja 'majandi üheliigilised põllumajandusloomad; koos peetavate põllumajandusloomade rühm; koos elavate metsloomade rühm; ebamäärane hulk, salk'
○ kirderanniku karja
← alggermaani *χarja-z
vanaislandi herr 'suur hulk, rahvahulk, rahvas'
saksa Heer 'sõjavägi; suur hulk'
rootsi här 'sõjavägi; salk, jõuk; parv'
← balti
preisi karja 'sõjavägi'
● liivi kōŗa '(põllumajandusloomade) kari'
vadja karja '(põllumajandusloomade) kari'
soome karja '(põllumajandusloomade) kari; inimmass'
isuri karja '(kogu küla lehma)kari'
Aunuse karjala karju '(põllumajandusloomade) kari; parv, suur hulk'
lüüdi karď '(põllumajandusloomade) kari'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kare 'kari, kariloomad; salk, rahvahulk'. Vt ka karjala.

kimp : kimbu : kimpu 'kokku seotud väiksem hulk ühetaolisi esemeid; komps, pamp; väike koorem'; mrd 'kamp, salk, parv; kimbatus'
○ kirderanniku kimpu
◊ kimbutama
● liivi kimp 'kimbatus, ebameeldivus; kimp, punt'
soome kimppu 'kimp, punt'; mrd '(vilja)vihk'
isuri kimppu 'kimp, punt; (mitm) sääremarjad'
Aunuse karjala kimpu 'kaklus, möll, riid; pidu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kimp, kimmp 'kimp, punt; küür, kühm', kimmp 'täbar olukord, hädaoht' ja osaliselt võib-olla läti mrd ķimpa 'äpardus, ebaõnn; kamakas; heinakoorem; vitsakimp'. Vt ka kimps.

kogu : kogu : kogu 'üldine väliskuju; kogutud ja korrastatud esemete hulk; (käändumatu asesõnana) terve'
◊ koomal, koondama, koos1
● vadja koko 'hunnik; rühm; kogu, terve', kogoza 'koos'
soome koko 'suurus; kogu, kõik', koossa 'koos'
isuri kogo 'hunnik; kogu, terve', koo’os 'koos'
Aunuse karjala kogo 'kogu, terve'
lüüdi kogo 'hunnik'
vepsa kogo 'hunnik; parv'
? mari kuγu 'suur'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi kogīņ 'täitsa, koguni' (← koguni).

mõni : mõne : mõnd ~ mõnda (umbmäärane asesõna)
○ kirderanniku moni, meni
● liivi mūnda 'mõni'
vadja mõni 'mõni; mitu'
soome moni 'palju, mitu'
isuri moni 'palju, mitu; keegi'
Aunuse karjala moni 'palju, mitu; paljud, hulk'
lüüdi mońi 'palju, mitu'
udmurdi mi̮nda 'nii palju kui'
komi -mi̮nda sõnades si̮-mi̮nda 'nii palju', mi̮j-mi̮nda 'kui palju'
Tüvi on tõenäoliselt vana laen, võib olla ← indoeuroopa *mon(e)gh-, *men(e)gh-, mille vasted on nt gooti manags 'mõni; palju', vanarootsi mangen 'palju'. Vt ka mõlema.

määr2 : määra : määra 'hulk, kogus; määratud hulk, tariif, norm; mõõt, piir'
← vanavene měra 'mõõt, määr'
● liivi mǟr 'mõõt'
vadja määrä 'mõõt(ühik); määr'
soome määrä 'hulk, kogus, määr; mõõt, piir'
isuri määrä 'hulk, määr'
Aunuse karjala miärü 'mõõt; mõõdupuu'
lüüdi miär 'mõõt'
vepsa mär 'mõõt (puistaine mahuühik, mõõdunõu)'

natuke : natukese : natukest 'vähene hulk, kübeke; (määrsõnana:) veidi, pisut'
◊ natike
● ? soome van srmt natukka 'nõrk, kasvult peenike', mrd pojan natukka 'poisipõnn'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

noos : noosi : noosi 'saak, saadud v hangitud (toidu)kraam; (saagi) hulk, kogus'
← vene nóša 'kandam'
On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa nōs, nos 'kimp (kuivatatud kalu)'.

nutt : nuti : nutti 'nupjas v kerajas kobarõisik, mille laienenud põhjale kinnitub hulk raotuid v väga lühiraolisi õisi; nupjas v tutjas moodustis; tipmine osa, (järelejäänud) ots'; kõnek 'taip'
◊ nutikas
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt nudi ja nuts.

osa : osa : osa 'tervikusse kuuluv, kuid sellest eraldatav jagu; määr, hulk kellestki v millestki; roll'; mrd 'liha'
◊ oss
? ← algindoiraani *anśa-s
vanaindia áṃśa-ḥ 'osa, osalus'
avesta ąsa 'osalus'
● liivi vȯzā 'osa; liha'
vadja õsa 'osa; liha'
soome osa 'osa; saatus'; mrd '(liha)tükk'
isuri osa 'osa'
Aunuse karjala oza 'õnn, saatus'
lüüdi oza 'õnn, saatus; osa'
vepsa oza 'õnn, saatus; osa'
saami oažži '(elus) liha, lihased'
? mari užaš 'osa'
? ungari oszt 'jagama'
Tähendus on võinud areneda 'osa' > 'osa jahisaagiks saadud lihast' > 'liha'. Vt ka oskama, osutama.

parv1 : parve : parve 'samast liigist lindude, putukate v kalade suurem kogum'
● vadja parvi 'hulk, rühm'
soome parvi 'parv, hulk'
isuri parvi 'parv, hulk'
Aunuse karjala parvi 'parv'
lüüdi parvi 'parv, hulk'
handi pŏr 'parv, kari'
Soome-ugri tüvi. Võib olla sama tüvi mis parv2.

parv2 : parve : parve 'kinnitatult v lahtiselt kõrvuti asuvate palkide kogum vees nende edasiujutamiseks; kõrvuti asetatud palkidest, ujukeist vm koostatud veesõiduk'
● vadja parvi 'põrand; riiul'
soome parvi 'rõdu; lakk, laepealne'
isuri parvi 'riiul; rõdu'
? udmurdi pur '(palgi)parv'
? komi pur '(palgi)parv'
handi pŏr, pӑr '(palgi)parv; võrguhark'
mansi pōra '(palgi)parv'
neenetsi paŕa’, paŕe’ 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
eenetsi pari 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
nganassaani χori̮ 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
sölkupi pōri̮ 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
kamassi parè 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
Uurali tüvi. Sama tüvi võib olla parv1, on oletatud tähenduse arengut 'hulk, kogum' > 'hulk kokku pandud palke' > 'parv, lava, kõrgend'.

pisku : pisku : piskut 'vähene, napp; väike hulk, kogus' pisike

ports : portsu : portsu 'mingi hulk, kogus'; kõnek '(toidu)portsjon'
← vene pórcija 'portsjon, norm, annus'
Vene keelest laenamisel on tüvevokaali u mõjutanud käändevorm pórciju. Teise võimalusena on arvatud, et sõna on laenatud saksa keelest, ← saksa Portion 'portsjon; annus, teatav hulk', ja lühenenud.

posu : posu : posu kõnek 'suurem hulk v kogus' posima

punt : pundi : punti 'hulk (kokkuseotud) ühetaolisi esemeid, kimp'; kõnek 'väiksem salk inimesi, kamp'
← alamsaksa bunt, buntwerk 'karusnahad'
← saksa Bund 'kubu, viht, kimp'
Vt ka pundar.

põrm : põrmu : põrmu 'pihu, peenike puru, kõdu; (vaimulikus ning sellest lähtunud kõnepruugis:) muld, mullapõu, maapind, selle tolm; surnukeha; väga väike hulk'
← balti *berma-
leedu berti 'puistama, välja raputama', bėrimas 'raputus, puistamine; tuulamine'
läti bert 'raputama, puistama', berums 'puistamise tulemus'
● liivi põrm 'tolm'
vadja põrmu 'põrm, kübe; keretäis'
Vt ka põrand, põrnikas.

rida : rea : rida 'hulk kõrvuti v üksteise järel asetsevaid inimesi, esemeid vm; mitu, palju, hulk'
● ? liivi ridā 'puu-, haohunnik; koli'
soome mrd rita 'rida, rodu', hiirenrita 'hiire jäljed'
saami raŧŧi 'tee (lumes), põdrasaani jälg'
Läänemeresoome-saami tüvi. Soome vaste võib olla osaliselt eesti keelest laenatud.

rodu : rodu : rodu 'isikute, elusolendite v asjade rida; midagi järjestikku toimuvat v sarja moodustavat; ajaliselt järjestatud suur hulk'
On oletatud, et tüvi on vanavene või vene laen, ← vanavene rodŭ 'päritolu; perekond; sugukond, hõim; rahvas; kodumaa; tõug; liik, laad, sort' või ← vene rod 'sugu, suguvõsa; sugukond; sugupõlv; liik, sort, laad, viis'. Selles on kaheldud tähenduserinevuse tõttu. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve rood2 reeglipäratu variant. See on kaheldav seetõttu, et rodu esineb kirjalikes allikates varem kui rood2.

rood2 : roodu : roodu 'Venemaa sõjaväes kompaniile vastav rühmadest koosnev allüksus; suur hulk inimesi, trobikond'; mrd 'rida, rivi'
○ root
← vene róta 'rood, kompanii'
Tüvevokaal -u võib lähtuda vene sõna käändevormist rótu. On ka arvatud, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi rote 'grupp, rühm' või ← vanarootsi rōte 'salk, jõuk, rahvahulk; väeosa', või alamsaksa laen, ← alamsaksa rote 'inimhulk, rahvamurd; väesalk'. Vt ka rodu.

rühm : rühma : rühma 'tervikuna käsitatav (väike) hulk v kogum olendeid, esemeid vm; sarnaste tunnuste põhjal ühte kategooriasse kuuluv hulk v kogum (mingis liigituses), liik, tüüp, klass'
← balti *trūkšma-
leedu trūkšmas 'inimeste rivi üksteise taga; rodu, rühm, hulk'
läti trūkt 'katkema; puuduma, puudu olema; võpatama, ehmuma'
● ? vadja rümmü, rummu 'hunnik; kamakas, pank; salk, jõuk'
soome ryhmä 'rühm, grupp, salk; kategooria, järk, aste'; mrd 'hunnik, kuhi'
Aunuse karjala rühmü 'rühm, salk; majade rühm; suur hulk'
Murdesõna on kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele võetud soome keele eeskujul.

salk1 : salga : salka 'mingis suhtes ühtse rühma moodustav ebamäärane, organiseerimata (väiksem) hulk; mingi suurema organiseeritud rühma allüksus'
◊ salk2
● vadja salkka '(rahva)hulk, salk'
On arvatud, et võib olla tuletis salu tüvest.

sari : sarja : sarja 'ühelaadsete, ka omavahel seotud esemete v nähtuste rida v rühm; suur hõre sõel vilja tuulamiseks'
◊ sarikas1
● vadja sarja '(muna)sari; munemisperiood; (hrl mitm) (mee)kärg; kobar'
soome sarja 'rida, rodu; raam; liist; ääris'
isuri sarja 'järjestikku munetud munade hulk'
Aunuse karjala sarju 'laastudest võrestik; munemine'
lüüdi sarď(e͔) 'ree varbpõhi; söekorv; (muna)sari'
vepsa sarďam '(muna)sari'
udmurdi śuri̮ 'ritv, latt, õrs'
komi śor 'ritv, latt, õrs'
Läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka sarikas2.

sats : satsi : satsi 'hulk; kogus, partii'
← saksa Satz 'kogum, (kokkukuuluv) kogu, komplekt'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, sättima.

summ : summa : summa 'hulk, trobikond, parv'
◊ sumb
● soome mrd sumpa, summa 'tihe, tihke', van srmt summuus '(suur) hulk, summ, trobikond'
Aunuse karjala sumbu 'tihe, tihke'
lüüdi sumb 'tihe, tihke'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et mm-ilised variandid on võinud tekkida segunemisel summa tüvega.

sõlm : sõlme : sõlme 'köiest, nöörist, paelast vm (seotav) kinnitus v ühendus'
○ kirderanniku solm(i)
● liivi suoļm 'sõlm'
vadja sõlmi 'sõlm; (ropsitud) linapeo', sõlmu 'sõlm'
soome solmu 'sõlm'
isuri solmi 'sõlm'
Aunuse karjala solmi 'sõlm'
lüüdi soľm 'sõlm'
vepsa soľm 'sõlm'
saami čuolbma 'sõlm'
ersa śulmo 'sõlm; kimp'
mokša śulma 'sõlm'
ungari csomó 'sõlm; muhk, mõhn; hunnik; kimp, punt; hulk'
Soome-ugri tüvi. Vt ka sõltus.

trobikond : trobikonna : trobikonda 'rühm, salk, salkkond, hulk' tropp1

tropp1 : tropi : troppi 'salk, salkkond, hulk'
○ ropp
◊ trobikond
← saksa van Trop(p) '(looma)kari; hulk inimesi; suur hulk asju'
Kaudsetel andmetel on sõna esinenud ka alamsaksa keeles ning võib olla seega juba vanem, alamsaksa laen. Saksa keelest on laenatud ka sama tüve hilisem variant, trupp.