[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hang1 : hange : hange 'tuulest kokku keerutatud, kokkutuisanud lume-, ka liiva- vm aine kuhjatis'
◊ hanguma
● liivi ang 'hang'
vadja antši 'hang; kõva lumekoorik'
soome hanki 'lumevaip, lumehanged; lumekoorik'
isuri hangi 'lumekoorik'
Aunuse karjala hangi 'lumevaip; lumekoorik'
lüüdi hang 'lumevaip; lumekoorik'
vepsa hang 'lumekoorik'
Läänemeresoome tüvi.

hang2 : hangu : hangu 'kolme v nelja haruga tõstmisriist'
● liivi ang 'hang'
vadja anko 'hang, hark; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
soome hanko 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'; hanka 'aerutull'
isuri hango 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
Aunuse karjala hango 'hang'
lüüdi hang 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
vepsa hang 'hang'
Läänemeresoome tüvi, millele on lisatud vana *oi-liide. Murdesõna angad 'puualus aerutullide jaoks' on ilma liiteta. On ka arvatud, et selle tüve vaste on ungari ág 'oks'.

hing1 : hinge : hinge 'õhu kopsudesse tõmbamine ja sealt eemaldamine; kopsudest eemaldatav õhk; elu; eluvaim; elusolend, hrl inimene'
◊ hõng
● liivi jeng 'hing, vaim; hingamine, hingus'
vadja entši 'hingamine, hingus; hingeõhk; hing, (elu)vaim; hing (olend); (kuri v püha) vaim'
soome henki 'hingamine, hingus; hingeõhk; elu; vaim; inimene, hing'
isuri hengi 'hing; inimene, hing; süda'
Aunuse karjala hengi 'hingamine; hing, süda; elu; inimene, hing'
lüüdi heng(i) 'hing; süda'
vepsa heng 'hing, vaim; süda; hing (olend)'
? udmurdi ǯog 'kuumus; leil'
? handi šăŋk 'kuum; kuumus'
? mansi sāŋk 'leitsak, kuumus'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. hõng on lõunaeestipärane tüvevariant.

hing2 : hinge : hinge 'ukse, akna vms kinnitusosa, mis võimaldab pöördliikumist'
← alamsaksa henge 'hing, nagi, riputamisvahend'

hoog : hoo : hoogu 'liikumise kiirus ja energia'
● vadja oogata 'puhata, hinge tõmmata'
soome huoata 'ohata, õhata; oiata; hinge tõmmata, puhata'
isuri hooada 'puhata'; hoogu 'hingetõmme, hingus; ninasõõre'; hookua 'hingata'
Aunuse karjala huogavuo 'puhata'; huogain 'ninasõõre'
lüüdi huogauzuda 'puhata'; huogain 'ninasõõre'
saami šuohkkit 'ohkida, ohata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *swōgan-, kuid see on häälikuliselt kaheldav. Vt ka hoovama.

hõng : hõngu : hõngu '(nõrk) lõhn; hingus' hing1

kong : kongi : kongi 'väike suletav ruum'; mrd 'marjatorbik; kumer kate; herilasepesa'
◊ kongus, kõngutama
● liivi kuong 'puukoorest torbik marjade korjamiseks või joomiseks'

● soome konkelo 'kõverus, kõverik'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane kumerust või kumerat eset tähistav tüvi on konks.

rong : rongi : rongi 'raudteerööbastel liikuv vedurist ja vaguni(te)st koosnev mootor- v elektrisõiduk reisijate v kauba veoks; üksteise järel asetsevate esemete v olendite rodu v kolonn'; mrd 'paelatäis, kõrretäis; kee, sõõr; kobar'
● ? liivi raņg 'rida; kimp; raudteerong'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Võimaliku liivi vaste tähendus 'raudteerong' on eesti keelest laenatud.

song : songa : songa 'elundi väljasopistis, mida põhjustab kehaõõne seinas olev puue, hernia'; mrd 'koti nurk, sopp'
● ? soome mrd sonka 'rahvahulk, tung, segadus'
? saami čoaggit 'korjata, koguda'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas songima. Kirjakeeles on sõna saanud termini tähenduse.

tong : tongi : tongi 'pistong, (padruni) sütik'
← saksa Piston 'pistong'
Laenu muganemisel on säilinud üksnes laenuallika rõhuline silp.