[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

amelema : amelda ~ ameleda : amelen 'armatsema, kergemeelselt armusuhteid looma; kurameerima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võib ka olla reeglipäratu variant sõnast jamelema 'jagelema, jändama', jama1. Sõna esialgne tähendus on olnud üsna laialivalguv: 'rabelema; tõrkuma (hobuste kohta); edvistama'. On arvatud, et sõna praegust tähendust on võinud mõjutada ka amüseerima, van amiseerima 'flirtima, kurameerima', ← saksa amüsieren 'amüseerima, lõbustama', mõjutada on võinud ka nt armastusjumala nimi Amor.

lasila 'põikpuu hobuste kinnisidumiseks; latristik jalgrataste hoidmiseks' laskma

leer1 : leeri : leeri 'laager, peatus-, puhkepaik'
alamsaksa leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada'
Sõna häälikuline kuju eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, laager.

lõim : lõime : lõime 'piki kangast suunduvad lõngad, kanga põhikude; (puu)süü' looma
liivi lūoima 'lõim'
vadja lõimi 'lõim'
soome loimi 'lõim; hobusetekk'
isuri loimi 'lõim'
Aunuse karjala loimi 'lõim; hobusetekk'
lüüdi loim 'lõim'
vepsa loim 'lõim'

pari : pari : pari van 'kasu, vahe(lt)kasu'
paris
paristama,parseldama
vene barýš 'pari, (vahe)kasu, tulu'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi parest 'hobuste ja kariloomadega kaubitsema' (← paristama). Vene keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, parisnik.

peru1 : peru : peru '(hobuste kohta:) (kohkumisest) äkitselt jooksma pistev v tagant üles lööv, kergesti lõhkuma hakkav' pära

prei : prei : preid 'hobuse jalanahapõletik'
rei
alamsaksa spreie 'laiali puistatu'
saksa Spreu 'aganad'
Haiguse tähendus on tüvel olnud tõenäoliselt juba alam- ja baltisaksa keeles, vrd alamsaksa sprē 'seenhaigus, suupõletik hobustel', sprēwen '(laiali) puistama, levitama'. Alamsaksa laenu kinnitab rööplaen läti keeles, läti spreijas 'pätk, hobuse jalahaigus'. Haiguse puhul on ekseem nagu aganad vms laiali puistatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi präi 'hobuste haigus'.

päitsed : päitsete : päitseid (mitm) 'hrl hobusele pähe pandav nöörist v nahkrihmadest (suuraudadeta) kinnisidumis- v juhtimisvahend' pea1

redel : redeli : redelit 'kahest tugevast külgpuust ning neid ühendavatest pulkadest koosnev (teisaldatav) ronimisvahend; samalaadne muuks otstarbeks kasutatav riist (vankriredel, rõuguredel, teatud tüüpi söödasõim)'
baltisaksa Reddel, Rettel 'söödasõim; redel; vankriredel'
Eesti keelest võivad vähemalt osaliselt olla laenatud vadja reteli '(rõugu)redel, kärbis; (hobuse)sõim; võre; reekresla; vankriraam, -redel; redel' ja isuri retteeli '(hobuste, lammaste) söödasõim; rõuguredel'.

sadul : sadula : sadulat 'looma seljale ja turjale asetatav ratsaniku iste v kandami alus; iste jalgrattal vm sõidukil'
alggermaani *sađula-
vanarootsi saþul 'sadul'
rootsi sadel 'sadul'
saksa Sattel 'sadul'
liivi saddõl 'sadul'
vadja satula 'sadul; (leivatainast) pätsike (hobustele floorusepäevaks)'
soome satula 'sadul'
isuri sattuula 'sadul; sedelgalaadne hobuseriist; sadulakujuline rukkijahust pätsike'
Aunuse karjala saduli 'sadul'
lüüdi saduľ(i) 'sadul'
vepsa sadul 'sadul'

suksu : suksu : suksut 'hobune (ka meelitussõnana v rahustamiseks)'
soome mrd suksuttaa, soksotella 'hobust kutsuda'
karjala šukšuttoa 'hobust kutsuda', šuk(šu) 'hobuste kutsumise hüüd'
Läänemeresoome tüvi. Tegemist võib olla hobuste kutsumise hüüuga, kus vaheldub esisilbi vokaal, soksu, suksu, süksu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siokk-siokk, sioks-sioks, sikse-sikse (hobuse kutsumise hüüd). Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka nt läti keeles, läti sug, suk, suku (hobuste kutsumise hüüd), lastek suka 'varss'.

sõim : sõime : sõime 'piklik (jalgadel) kast, salv v alus, millesse pannakse loomadele kuivsööt; kuni kolmeaastastele lastele hoidu ja arendust võimaldav asutus'
kirderanniku soime
vadja sõimi '(sööda)sõim'
soome mrd soimi '(hobuste) söödanõu'
isuri seimi, soima, soimi 'hobuse või lehma söödaküna'
Aunuse karjala soimi 'söödaküna, sõim'
lüüdi soim(i) 'sõim, heinakorv'
Võib olla vana tuletis sööma tüvest.

tall2 : talli : talli 'hobuste pidamise hoone v ruum'
alamsaksa stal 'tall, laut, kuur'

tiirud : tiirude : tiire ~ tiirusid (mitm) 'kõhuõõneelundite haigusseisundeist põhjustatud ägedad valuhood hobustel (harvemini veistel, sigadel, koertel), koolikud'
liivi tīr 'sammaspool'
Vanemas murdekeeles on sõna tähendus olnud 'näärmed, näärmepaistetus'. Eesti keelest on laenatud soome mrd tiirut (mitm) 'sea lõualuude külge kasvanud näärmed'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur