[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hatt1 : hata : hatta 'emane koer, lita; liiderlik naine, hoor, armuke'; mrd 'pealetükkiv inimene, keelekandja'
● ? soome mrd aatta 'liidrlik naine, libu'
Võib olla sama tüvi mis sõnas hatt2. Tüve on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χaþ(a)rō, mille vaste on vanaülemsaksa hadara 'lapp, narts'.

hatt2 : hatu : hattu 'narmas, narmake'
◊ atu
● ? soome hattara 'pilvesagar, pilvetomp; suhkruvatt; jalarätt'; mrd hata, hatu 'idu, idaneva seemne esimesed juured'
? Aunuse karjala hattar 'jalarätt'
? lüüdi hattar 'jalarätt'
? vepsa hatar 'jalarätt'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Vt ka hatt1.

hetk : hetke : hetke 'lühike ajalõik, silmapilk, viiv'
← soome hetki 'hetk, moment, viiv; silmapilk'; van 'tund'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

hütt : hüti : hütti 'väike vilets elamu, hurtsik, onn'
← saksa Hütte 'onn, hütt, hurtsik; mägionn'
← alamsaksa hutte 'onn, hütt, hurtsik'

kett1 : keti : ketti 'üksteisega järjestikku liikuvalt ühendatud (metall)lülide kogum'
← saksa Kette 'kett; ahel; kaelakee; ahelik, rodu, rida'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kee1. Eesti keelest on laenatud vadja ketti 'kett' ja isuri ketti 'kett'.

kett2 : ketu : kettu 'naha sarvkihist irdunud kliitaoline osake' kesi

lett : leti : letti 'müügilaud; ametnikke ja kliente eraldav barjäär ning selle pealne laud'
← baltisaksa Lette 'lett'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi lätt, lett 'poelett'.

mett : meti : metti 'kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks'
○ mitt
← alamsaksa smitte, smette 'kudumistööstuses puder v kliister, millega kanga lõimi tugevdatakse'
Lõimelõngade katkemise puhul tuli need muuta vastupidavamaks, selleks lõngu immutati ehk metiti.

nett : neti : netti 'kena, ilus, nägus'
← saksa nett 'kena, armas, meeldiv; ilus, nägus'

pett : peti : petti 'või valmistamisel järelejääv rasvavaene piimjas vedelik'
● liivi pietk 'pett', pietkõm- liitsõnas pietkõm-sēmďa 'pett'
vadja pettü 'pett'
soome pettää 'kirnuda'
isuri pettää 'kirnuda'
karjala pettäjäine 'äsja kirnutud soolamata või; või tegemisel maitsta antav tükk võid'
ersa pivťems 'kirnuma'
mokša piχťǝms 'kirnuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tüve vasted võivad olla ka soome pyöhtää 'kirnuda; männaga võid teha', Aunuse karjala püöhtätä '(tuulega) lund hangedesse keerutada, tuisata', lüüdi püöhtädä 'pöörlema panna, keerutada', vepsa ṕehťi- liitsõnas ṕehťimaid 'pett'. Teisalt on oletatud, et tüvi on indoiraani laen, ← algindoiraani *pek^u̯etɔ́m, mille vaste on nt vanaindia pacatá- 'keedetud toit'.