[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

aru2 : aru : aru 'kuiv rohumaa'
soome aro 'rohtla, stepp'
karjala aro 'vesine heinamaa, märg lohk nõmmel, madal ja osjane jõelooge'
handi wuri 'järveks muutunud vana jõesäng, jõeharu; umbjärv'
mansi ūraj 'jõesäng'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Arve, Arro 'kõrgem kuiv, ka võsastunud koht; karjamaa'.

luht : luha : luhta 'suurvee ajal üleujutatav ala'
balti
leedu lukštas 'lopsakate lehtedega veetaim; tarn; varsakabi (Caltha palustris)'
läti luksts 'lopsakate lehtedega pehme taim; kõrs; niiske madalik; kevaditi üleujutatav jõeäärne ala'
vadja luhta 'tarn; luht, luhaniit'
soome luhta 'luht, luhaheinamaa; tarn'
isuri luhta 'kuluhein, vana hein'
Aunuse karjala luhtu 'lomp, loik, poriauk'
lüüdi luht 'lomp; luht'
vepsa luht 'lomp; madalik; üleujutatav heinamaa'
Väljendit luhta minema kasutati algul ilmselt lõpnud loomade kohta, kes heinamaale maeti, vrd aia taha minema. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Lucht 'ranna-, jõeniit'.

neem : neeme : neeme 'merre v järve ulatuv maismaa osa'
vadja neemi 'neem; (ranna)heinamaa, niit, luht'
soome niemi 'neem'
isuri neemi 'neem'
Aunuse karjala niemi 'neem'
lüüdi ńiem 'neem'
vepsa ńeḿ 'neem'
Läänemeresoome tüvi.

niit2 : niidu : niitu 'heinamaa; niitmine; niidetud kogus; niidetu' niitma

nurm : nurme : nurme 'põld, kus külvikorra järgi kasvatatakse mingit vilja v kultuurheina; aas, (kuiv) rohumaa'
liivi nurm 'põld'
vadja nurmi 'põllumaa, põld'
soome nurmi 'muru, muruplats; aas, rohumaa'
isuri nurmi 'muru'
Aunuse karjala nurmi 'muru, muruplats; aas, rohumaa; põllupeenar künnimaade vahel'
lüüdi nuŕm 'niit, heinamaa, aas'
vepsa noŕm 'rohumaa, lagendik'
koltasaami njormm 'luht, luhaheinamaa'
handi ńurəm 'vähese metsaga soo'
mansi ńūrəm 'niit'
Soome-ugri tüvi.

oit : oidu : oitu mrd 'loik, lomp, vett täis auk'
vadja uitto '(vee)loik, lomp; lodu, soovik, madal vesine koht (heinamaal v metsas)'
soome mrd uitto 'kergesti vesiseks muutuv koht, kevaditi vee all olev heinamaa'
isuri uitto 'vana jõesäng; lomp'
karjala uitto 'väike järv; vesine org'
lüüdi uitto 'kitsas ja pikk märg heinamaa küngaste vahel'
vepsa uit 'tiik, suur lomp'
On arvatud, et võib olla tuletis ujuma tüvest. Pakutud ugri keelte vasted, handi ui̯ŋǝt͕ 'madal heinamaa, mis on suurvee ajal üle ujutatud', mansi ōjta 'niit, üleujutatud ala, soo', on ilmselt teist päritolu.

padu1 : padu : padu 'madal vesine koht, pehme soine (heina)maa v võsastik, suurem loik v madal järv, mis suvel põuaga võib kuivada; tihe põõsastik, padrik'
Võib olla tuletatud tüvest pada2. Eesti keelest on laenatud läti mrd pada 'madalam koht põllul', pade 'tiik', padiņš 'väike põldudevaheline aas'. Vt ka padrik.

raba2 : raba : raba 'suuremate soomassiivide keskosas asuv pidevalt kasvava turbasamblaist kattega ning vähelagunenud turbalasundiga, ümbruse pinnast kõrgem ala, kõrgsoo'
liivi rabāt-sūo (heinamaa nimi)
soome rapa 'pori, sopp'; mrd 'soomuda'
Tõenäoliselt sama tüvi mis raba1, varakult eristunud tähenduses. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd rapa 'pehme, soine maa'.

rand : ranna : randa 'merd v suuremat järve äärestav maismaaosa maismaa ja vee piirist kuni tugevaima tormilaine mõjupiirini; teatud piirkond, koht rannikul'
randal
balti *kranta, *krantā
leedu krantas 'rand, kallas; rannik'
läti mrd krants 'rand, kallas'
algskandinaavia *stranđa
vanaislandi strǫnd '(nt kilbi) äär; rand'
rootsi strand 'rand, kallas'
liivi rānda 'rand, kallas'
vadja ranta 'rand, kallas; äär, serv; mäe jalam; kant, maanurk'
soome ranta 'rand'
isuri randa 'rand, kallas'
Aunuse karjala randu 'rand, kallas; äär, serv; (kodu)kant, -nurk'
lüüdi rand(e͔) 'rand; äär, serv; kangaserv, ultusäär'
vepsa rand 'rand, kallas; kant, maanurk; mäe jalam'
On arvatud, et osaliselt võivad tüve tähendusi läänemeresoome keeltes olla mõjutanud alamsaksa rant 'äär, serv, veer; rant, ääris', saksa Rand 'äär, serv, veer; rant, ääris' (laenatud eesti keelde ka eraldi, rant) ja rootsi rand 'äär, serv, rant; kanga triip, vööt, jutt'. randal on haruldase vormiga tuletis (? < *ranta-lainen), mis on toodud vanemast murdekeelest kirjakeelde zooloogiaterminina. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'madal mereäärne heinamaa'. Vt ka ranne.

sonn : sonni : sonni 'vesine ala, nt üleujutatav heinamaa, järve-, jõesopp, pehme merekallas; loik'
On arvatud, et võib olla tüve soon reeglipäratu variant. Vt ka sannikas.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur