[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

agar : agara : agarat 'innukalt midagi tegev, hakkaja; virk, usin'
● liivi agār 'elav, nobe, reibas'
soome häkärä 'hirmus tahtmine, ind, rutt; kiim'
karjala häkärä 'kiim'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla ka soome häkärä 'suitsulõhn, ving (saunas); uduvine, härm', Aunuse karjala hägär 'härmatis' ja lüüdi hagar 'härmatis' ning et võib olla sama tüvi mis sõnas hägu. Teise võimalusena on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas hakkama. Kolmandaks on arvatud, et tüve vasted võivad olla hoopis soome ahkera 'usin, virk, agar' ( ahker) ja vepsa oger 'kuri, halb (inimene); reibas, terve (inimene, loom)'.

ahin : ahina : ahinat 'õhin, rutt, tõtt'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve vasted võivad olla ka murdesõnad ahke 'tragi, hakkaja', ahkats 'tragi, hakkaja', soome ahku 'ind, agarus, kihk; innukas, agar, ablas' ja võib-olla ka lõunasaami aatskaadidh 'energiliselt, tarmukalt teha'. Selle tüve tuletis võib olla ahker. Vt ka õhin.

ahker : ahkra : ahkrat mrd 'hakkaja, igale tööle valmis, kärmas'
? ← soome ahkera 'usin, virk, agar'
Kirderannikumurretes levinud sõna. Võimalik soome allikas võib olla tuletis soome sõnast ahku, ahin. Teisalt on arvatud, et soome allikas võib olla soomerootsi laen, ← soomerootsi agär 'kergesti ärkav; ärgas, erk; kergesti kohkuv; täpne, hoolikas; innukas, agar'. Vt ka agar.

atsakas : atsaka : atsakat 'tarmukas, hakkaja; reibas, elav, kärmas'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

kange : kange : kanget 'paindumatu, jäik; jõult tugev; tubli, hakkaja; väga tugev, äge (nt valu); tugevatoimeline; visa, jonnakas; range, vali' kang1

kraps1 : krapsi : krapsi 'hakkaja, tragi' rapsima

kraps2 : krapsu : krapsu 'raps, järsk haare v hüpe; hakkaja, tragi' rapsima

naakmann : naakmanni : naakmanni '(terane, hakkaja, vempudeks valmis) poisijõmpsikas, nagamann' naaklema

nugris : nukri : nugrist mrd 'agar, hakkaja'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On ka arvatud, et võib olla tüve nugis reeglipäratu variant.

rohke : rohke : rohket 'rikkalik, arvukas, ohter'; van 'rikkalikult andev, helde'; mrd 'julge'
? ← alggermaani *wraskwa-
vanaislandi rǫsk-r 'julge, energiline, korralik, tubli'
islandi röskur 'kiire, energiline'
● vadja rohkõa 'julge, vapper', rohkõapi 'rohkem; enamasti', rõhgaa 'väga; väga palju; kõvasti, valjusti; tõhusalt'
soome rohkea 'julge, kartmatu, vapper; rohke'
isuri rohkia 'julge'; rohkiaamb 'rohkem'
Aunuse karjala rohkei 'julge; osav, tragi, hakkaja; rohke'
Oletatud laenu on raske täpsemalt dateerida, tegemist võib olla ka noorema, skandinaavia laenuga.

südi : südi : südi 'vapper, kartmatu; hakkaja' süda

tragi1 : tragi : tragi 'agar, hakkaja'
○ ragi
On oletatud, et vanaslaavi laen, ← vanaslaavi drágij 'hinnaline, kallis, palju maksev; vajalik, kasulik, soovitud, lugupeetud; armastatud, hinnatud'. Kuigi esitatud laenuallikas sobib nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult, on laenamine vanaslaavi (kirikuslaavi) keelest kaheldav. Teise arvamuse kohaselt häälikuliselt ajendatud tüvi, võib-olla ragisema tüve variant, lähedane tüvi on nt traks1.

traks1 : traksi : traksi 'tragi, kraps, hakkaja'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Vt ka tragi1.

turske : turske : tursket 'priske, tugev, jässakas'; mrd 'paistes, tursunud; vintske, nätske'
Võib olla tuletis tursuma tüvest. On ka arvatud, et soome laen, ← soome turski 'karm, vali, järsk; pahur, morn; julge, hakkaja', tähenduserinevuse tõttu ei ole see usutav.