[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

koljat : koljati : koljatit 'erakordselt suurt kasvu inimene'
heebrea Goljat (pärisnimi)
Koljat on piibli Vanas Testamendis hiigelkasvu vilistite sõdalane. Pärisnime on hakatud kasutama üldnimena tõenäoliselt saksa keele eeskujul.

laurits : lauritsa : lauritsat kõnek 'lauritsapäev'; van 'tulekahju'
Rahvakalendris on päeva hakatud nimetama isikunime Laurits järgi, mis on mugandatud isikunimest Laurentius. Lääne-Euroopas oli Laurentius tuntud kui tulepühak.

noolutama : noolutada : noolutan 'metallesemeid järelkuumutama ja aeglaselt jahtuda laskma'
● ? vadja noorõlla 'pilve minna, pilviseks muutuda'
? soome mrd nuortua 'pehmeneda (nt raud kuumutamisel, lumi sulailmaga, nahk, leib)'
Tõenäoliselt algselt tuletis tüvest noor, mida on rahvaetümoloogiliselt hakatud seostama tüvega nool. Murretes esineb samas tähenduses ka noorutama. Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud tehnikaterminina.

prügi : prügi : prügi 'tarbetu puru, rämps, jäätmed'
rügi
alamsaksa brugge 'sild, tänav'
Alamsaksa sõna on algselt tähendanud kaigastest tammi, tammi põhja kindlustamiseks oli vaja ka kive, liiva ja prahti. Eesti keeles on laensõnaga esialgu tähistatud tänavasillutist, see tähendus on säilinud tegusõnas prügitama 'teed v pinnast (peenema) sillutisega katma, sillutama'. Selleks kasutati kivi-, puidu- jm jäätmeid ning nii on hakatud nimetama ka igasugust rämpsu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi prige, priki, prugi 'mustus, jäätmed' ja baltisaksa Prüggi 'igasugused raasukesed'. Vt ka sild.

rool : rooli : rooli 'sõidukile, liikurmasinale v laevale soovitud liikumissuuna andmise seade'
eestirootsi ról, rω̄l 'rool (laeval)'
soomerootsi rω̄l, roul 'rool (laeval)'
Tõenäoliselt on sõna mõnda murrakusse laenatud eestirootsi, mõnda soomerootsi murretest. Alguses vaid merenduses kasutatud sõna tähendus on tehnika arenedes laienenud, hakates märkima liikumissuuna andmise seadet ka sõidukitel ja liikurmasinatel.

rätsep : rätsepa : rätsepat 'meeste ja naiste pealis- ja ülerõivaid valmistav oskustööline'
rootsi skräddare 'rätsep'
Laenu muganemisel on laenuallika lõpuosa asendunud teiste oskustööliste nimetustes esineva tüvega sepp. Laenuallika esisilbi lühike hääldus ei ole sobinud eesti liitsõnade struktuuriga, mille ühesilbiline esiosis on alati pikk (vrd nt pottsepp). Sellepärast on eesti keeles moodustatud tervikut hakatud tajuma mitte liitsõnana, vaid tavalise omastavas käändes kolmesilbilise sõnana (vrd nt õpik), käänamine on kujunenud vastavalt sellele.

titt : tite : titte 'väike laps, imik; nukk v miski seda meenutav'
?alamsaksa titte 'nisa; naiserind, rinnanibu'
?rootsi mrd titt 'rinnanibu; nisa'
On ka arvatud, et tüve tita variant, uus nimetavavorm, mis on moodustatud tita tõlgendamisel omastava käände vormina ja mida on hiljem hakatud käänama teise tüvevokaaliga. Veel on oletatud, et võib olla vanemast murdekeelest registreeritud sõna tütt 'väike laps; pisiasi' variant, selles sõnas on sama tüvi mis tütar. Laenatud on ka alamsaksa või rootsi tüve teine variant, tiss. Eesti keelest on laenatud eestirootsi titt 'imik; nukk', titte 'väikelaps'.

triiki 'ääretasa, pilgeni (täis); samas tasapinnas, samal kõrgusel'
riiki
alamsaksa strīk-vul 'ääreni täis'
Laenuallikas on liitsõna, strīk < striken 'otse liikuma; lööma; siledaks tegema, triikima; teritama' + vul 'täis, kogu'. Tõenäoliselt on sõna algul olnud kasutusel väljendis triiki täis, mille esimene osa on alamsaksa liitsõnast laenatud, teine tõlgitud. Hiljem on sõna hakatud kasutama iseseisvalt. Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline tegusõna, triikima.

vooster : voostri : voostrit 'looder, logask; suur koer'
saksa Vorsteher 'juhataja, ülemus', Vorsteherhund 'linnukoer'
Sõna on laenatud koeratõu tähenduses, hiljem on seda hakatud kasutama ülekantud tähenduses.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur