[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hakkima : hakkida : hakin 'tükkideks, peeneks raiuma v lõikama, tükeldama'
← saksa hacken 'lõhkuma, raiuma; hakkima; kõplama; nokkima, toksima'

hankima : hankida : hangin 'midagi kuskilt v kelleltki muretsema'; mrd 'tööd rassima; tõstma; parandama, korda seadma'
● soome hankkia 'hankida, soetada, osta; toimetada, askeldada; kavatseda'
karjala hankkie 'hankida'
Läänemeresoome tüvi. Häälikulise koostise tõttu on arvatud, et tüvi on tuletis või laen, kuid sobivat tuletusalust või laenuallikat ei ole leitud.

harima : harida : harin 'maad viljelema, külviks ette valmistama; puhtaks tegema, puhastama; arendama' hari

helpima : helpida : helbin 'vedelat v vähe närimist nõudvat toitu (kiiresti) lusikaga sööma'; mrd 'midagi kiiresti tegema'
Tundmatu päritoluga tüvi.

hiilima : hiilida : hiilin 'hääletult, ettevaatlikult liikuma; salamisi eemalduma või liginema'
On arvatud, et tüve hilja reeglipäratu variant.

hulpima : hulpida : hulbin 'vees üles-alla kõikuma, õõtsuma; õõtsudes liikuma'
◊ ulpima
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

häilima : häilida : häilin 'läikima, hiilgama; lihvima, poleerima'
Tüve vaste võib olla soome häilyä 'vahelduda, muutuda; hõljuda; õõtsuda, kõikuda', tähenduslik seos oleks sama mis sõnadel läikima ja läigatama. On arvatud, et tüve häll variant.

häirima : häirida : häirin 'segama, eksitama; tasakaalu rikkuma'
← soome häiritä 'segada, tülitada; häirida; segadusse ajada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

kaapima : kaapida : kaabin 'kraapides puhastama; kraapimisega uuristama; (korduvalt v kokku) pühkima; kratsima; kiiresti, tormates minema'
← alggermaani *skaƀan-
vanaislandi skafa 'kaapima, kraapima'
saksa schaben 'kaapima, kraapima; riivima'
vanarootsi skava 'kaapima, kraapima; hõõruma'
gooti skaban 'kaapima, kraapima; pügama'
● liivi kōpšõ 'kraapida, kratsida, kaapida'
soome kaapia 'kaapida, kraapida'
isuri kaavida 'kaapida, kraapida'
Aunuse karjala kuabie 'kaapida, kraapida'
lüüdi kuabita 'kaapida, kraapida'
vepsa kabita 'kaapida, kraapida'
Tähendus 'kiiresti, tormates minema' võib pärineda mõnest hilisemast laenukihistusest, vrd keskülemsaksa schaben 'kiiresti ära minema'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kõhvitsema. Vt ka kaabakas, kaaberdama, kaapama ja kõõpima.

larpima : larpida : larbin 'ahnelt sööma; (midagi teha) lahmima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lurpima, lõrpima, lürpima. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa schlarfen 'jalgu järel lohistades käima; lakkuma; rüüpama', alamsaksa slorpen 'rüüpama, larpima'.

liipima : liipida : liibin 'korduvalt, intensiivselt millestki üle tõmbama' liipama

mainima : mainida : mainin 'ütlema, lausuma'
← soome mainita 'ütelda, nimetada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi on germaani laen, ← alggermaani *mainⁱjan-. Vt ka maine, manitsema.

painima : painida : painin 'nahku kustutatud lubja jms aine lahusega töötlema karvade ja marrasknaha eemaldamiseks'
Tehistüvi 1930. aastatest.

rappima : rappida : rapin 'kalu v tapetud loomi sisikonnast jm mittetarvilikust puhastama, rookima; kiskuma, rebima; rabelema, visklema; peksma, nahutama'
Võib olla algselt sama tüvi, mis sõnas rappuma ja/või rabama, kuid kahtlemata on mõjutanud saksa schrappen 'kaapima, kraapima; enda kätte kahmama' ja ehk ka rootsi rappa 'äigama, virutama'.

riipima : riipida : riibin 'kriipima'
◊ kriipima
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kraapima, kiipama, kriips, ribin, riibuma.

taipama : taibata : taipan 'mõistuse abil milleski selgusele jõudma, millestki aru saama; millegi peale tulema, midagi teha märkama'
On arvatud, et tuletis läänemeresoome tüvest, mille vasted on soome taipua 'painduda, koolduda, kaarduda; järele anda, nõustuda', karjala taipuo 'nõustuda, kohaneda; poolehoidu tundma hakata' ning murdesõna taibuma 'painduma' (võib olla soome keelest laenatud). See läänemeresoome tüvi omakorda on tõenäoliselt tuletatud samast tüvest mis sõnas taju. Vt ka taiutama.

tampima : tampida : tambin '(mingi riistaga) korduvalt lööma v vajutama, selliselt midagi töötlema; tallama, sõtkuma; raskete sammudega astuma v käima'
← alamsaksa stampen 'puruks v ära tallama; purustama, puruks v peeneks tampima'
Ka samatüveline nimisõna tamp on tõenäoliselt alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa stamp 'tambits, uhmer, müüser'. Vt ka tammuma ja temp1.