[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

häda : häda : häda 'ahistav, raske, ähvardav olukord; haigus, tõbi; viga, puudus; vajadus'
liivi ädā 'häda; hädaoht'
vadja hätä 'häda; hädaoht; kiire, rutt'
soome hätä 'häda; hädaoht; kitsikus; mure'
isuri hädä 'häda; hädaoht; kitsikus; mure'
Aunuse karjala hädä 'vaesus, puudus; häda, mure'
lüüdi hädä 'haigus; häda, puudus'
vepsa häda 'häda, õnnetus; gripp, nakkushaigus'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *sǣtā, mille vaste on nt vanaislandi sát 'varitsus'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi häta 'häda, hädaoht'.

kalm : kalmu : kalmu 'hauaküngas'; mrd 'surnuaed'
liivi kālma 'haud; hauaküngas'
vadja kalmo, kalma 'hauaküngas; (hrl mitm) surnuaed'
soome kalma 'surm; surnu'; mrd 'manala; manala haldjas; (rahvausus) surnu poolt põhjustatud haigus, vähk; surnu silmis märgatav värvimuutus; pealiskiht, kile, hallitus; hauaküngas'
isuri kalmad (mitm) 'surnuaed'
Aunuse karjala kalmu 'haud; hauaküngas; surnuaed; surm'
lüüdi kalm(e͔) 'haud; hauaküngas'
vepsa koum 'haud; hauaküngas; (mitm) surnuaed'
? saami guolmmas 'kahvatu, kaame', guolbmat 'tõusta (kuu kohta)'
ersa kalmo 'haud'
mokša kalma, kalmə 'haud'
? neenetsi χalḿerᵊ 'surnukeha'
? eenetsi kamer 'surnukeha'
? kamassi kolmə 'surnu hing'
Läänemeresoome-mordva või koguni uurali tüvi. Kaheldav on oletus, et sõna võib olla uurali tuletis koolma tüvest. On ka arvatud, et germaani laen (sel juhul on samojeedi keelte sõnad teise päritoluga), ← alggermaani *skalman-, mille vasted on vanaülemsaksa scalmo 'taud' ja keskülemsaksa schalme 'katk, taud; surnukeha, raibe', või ← alggermaani *kalma-z, mille vaste on rootsi mrd kalm 'kivihunnik; vana hauaküngas'. Viimati nimetatud laenuallikat oletades peetakse sõna teistes läänemeresoome keeltes esinevates tähendustes 'haigus, surm, surnu' eri päritoluga tüveks.

kibe2 : kibeda : kibedat 'teravalt mõru; pisut v torkivalt valus; kange, suur, äge; tegevusrohke ja kiire'; mrd 'väle, virk, tragi; kile, kime; hoop, valu'
kibu-2, kipitama
liivi kibḑi 'kibe, mõru; kange, suur, äge'
vadja tšipõa 'valus, haige; valu; haigus; haige koht, (mädane) haav, paise'
soome kipeä 'valus, haige; valu; piinav, hell, piinlik; kange, suur, äge'
isuri kippiiä 'valus, haige; valu; haige koht'
Aunuse karjala kibei 'valu; haige koht, haav, paise; valus, haige; piinlik, hell; kiire, tähtis; häda, rutt'
lüüdi kibed 'valus, haige; muhk, kärn, haav'
vepsa kibed 'valus, haige; paise, vistrik'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kipet 'kibe, mõru; valus, katkine koht'.

kiduma : kiduda : kidun 'viletsaks, põduraks muutuma, vilets, põdur olema, kiratsema'
liivi kiddõ 'põdeda, kiduda'
soome kitua 'valu kannatada, piinelda, vaevelda; kiduda, kiratseda; virelda'
Aunuse karjala kiduičče- 'vaevelda, kannatada, põdeda'
lüüdi kiduita 'vaevelda, pikalt põdeda'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi ki̮ž 'haigus, haigusvaim', komi van srmt ki̮ž 'surnult sündinud laps' ja handi kä̆si 'haigus; haige', kuid seda on peetud kaheldavaks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kitåt 'haiglane, põdur, vaevatud'.

lendva : lendva : lendvat 'nõianool; äkiline haigus v valu; kratt, pisuhänd' lendama

manala : manala : manalat 'surnute asupaik (eesti rahvausundis)'
?soome mana, manala 'manala, toonela, allilm'
Soome tüve tõenäoline vaste on lõunasaami muonesje 'hea või paha vaim; kummitus, kes ennustab ette haigust või surma; nõidusest saadud haigus'. Võib olla indoiraani või algiraani laen, ← tüvi, mille vaste on nt avesta manā 'mõtlemine', vanaindia manā́ 'hardus, harduslaul, jumalakartlik vaimustus; eelarvamus'; see eeldab tähendusmuutust 'surnu mälestus, surnutele mõtlemine' > 'mana seisukorrana, vaimuna'. Varem on arvatud, et võib olla saadud sõnaühendist *maan ala 'maa-alune' (selle seletusega ei sobi saami vaste) või olla tuletis manama tüvest.

nakkama : nakata : nakkan 'külge hakkama (haigus)'; mrd 'siirduma mingisse tegevusse või olukorda, hakkama'
?balti
leedu įšokti '(sisse) hüppama'
läti iesākt 'algama, alustama, hakkama'
Samatüvelisest balti allikast võib olla laenatud ka hakkama. On ka oletatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ersa navams 'värvima; sisse kastma' ja mokša navams 'pistma, sisse pistma, toppima; sisse kastma'. Veel on arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome nakata 'visata, heita'; mrd '(kinni) lüüa' ja Aunuse karjala nakata 'peale v selga laduda v vinnata; heita, visata; kuhjata; lüüa', tähenduslikult on see kaheldav.

nina : nina : nina 'inimese või looma hingamisteede algusosa ning haistmisorgan; esiletungiv, eenduv ots, tipp (mitmesugustel esemetel, neemel, idu)'
liivi nanā 'nina (kehaosa); nokk; neem'
vadja nenä 'nina (kehaosa); nokk; tila; ots, tipp; neem; idu'
soome nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; (rahvausu järgi kurjade jõudude põhjustatud) nakkushaigus'
isuri nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; neem'
Aunuse karjala nenä 'nina (kehaosa); nägu; ots, tipp; (rahvausus) loodusest või esemetelt saadud haigus'
lüüdi ńeńä 'nina (kehaosa); ots, tipp'
vepsa ńena 'nina (kehaosa); ots, tipp; idu'
saami njunni 'nina (kehaosa); ots, tipp; tila'
Läänemeresoome-saami tüvi. Esisilbi vokaalivaheldus osutab, et algselt on olnud häälikuliselt ajendatud.

prei : prei : preid 'hobuse jalanahapõletik'
rei
alamsaksa spreie 'laiali puistatu'
saksa Spreu 'aganad'
Haiguse tähendus on tüvel olnud tõenäoliselt juba alam- ja baltisaksa keeles, vrd alamsaksa sprē 'seenhaigus, suupõletik hobustel', sprēwen '(laiali) puistama, levitama'. Alamsaksa laenu kinnitab rööplaen läti keeles, läti spreijas 'pätk, hobuse jalahaigus'. Haiguse puhul on ekseem nagu aganad vms laiali puistatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi präi 'hobuste haigus'.

pätk : pätka : pätka 'põletikust tingitud luuvohand hobuse, ka teiste loomade kannaliigesel, kooljaluu'
võpatka
vene výpadok 'hobuse haigus'
Murretes on olnud kasutusel ka rahvaetümoloogilised variandid võipatak(as), võipätakas.

reenama : reenata : reenan 'ära määrima, mustama, rikkuma'
rõõnama
soome rienata 'pilgata, häbistada, rüvetada'; riena 'pilkamine, teotus, rüvetus; kurjade vaimude poolt põhjustatud haigus (rahvausus); häda, takistus'
Sõna on laenatud kirderannikumurretesse ja nende naabermurrakutesse, kust see on toodud kirjakeelde. rõõnama on murdevariant, mis on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses.

riis2 : riisi : riisi van 'valulik (laste)haigus (naba juures, kubemes, munandites)'
kriis
vene grýža 'song'; mrd 'luuvalu, valupisted, terav valu'
Murretes esinev riis tähenduses 'lööbega lastehaigus' on tõenäoliselt teise päritoluga, ← saksa Friesel 'teatud lööve'.

ruttama : rutata : ruttan 'kiirustama, tõttama'
vadja ruttaa 'kiirustada; (midagi) kiiresti v kiirustades teha'
soome rutto 'katk; kiire, nobe'; mrd 'äkiline, ägedaloomuline'
isuri ruttaa 'kiirustada'
Aunuse karjala rutto 'äkiline, ägedaloomuline; väga kiire, järsk, ootamatu'; van 'haigus'
lüüdi ruttoi 'ruttu'
saami rohttu 'kiiresti nakkav raske nakkushaigus, katk'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vasted (vähemalt tähenduses 'katk') võivad olla läänemeresoome keeltest laenatud.

taud : taudi : taudi 'mingi nakkushaigus, millesse haigestuvad korraga paljud inimesed või loomad, epideemia; loomade nakkushaigus üldiselt'
algskandinaavia *dauđi
vanaislandi dauði 'surm; surmav epideemia'
rootsi död 'surm'
vadja tauti 'haigus, tõbi'
soome tauti 'haigus, tõbi'
isuri taudi 'haigus, tõbi'
Aunuse karjala taudi 'haigus, tõbi'

tiisikus : tiisikuse : tiisikust 'tuberkuloos'
tiiskus, tiisik, kiiskus
?ladina phthisicus 'tiisikushaige'
Kuna meditsiinikeel on olnud ladina keel, siis on mõeldav mõne üldlevinud termini laenumine otse sellest keelest. Tuberkuloos on olnud väga levinud haigus ning surma põhjus. Ladina keelest laenamisel on eesti keeles haigust hakanud tähistama algselt selle põdejat märkiv sõna (haiguse ladinakeelne nimetus phthisis laenuallikaks häälikuliselt ei sobi). Tõenäolisemalt on sõna laenatud siiski mõne vahenduskeele kaudu, kuid otsest laenuallikat ei ole õnnestunud leida. Oletus, et laenuallikaks on prantsuse phtisique 'tiisikushaige', ei ole kuigi usutav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tīskoṣ 'tiisikus'.

tungal : tungla : tungalt 'tõrvik'
liivi tungõl 'põlemata puuhalg; äiakas, nisulill'
? soome mrd tunka liitsõnas tunkapää 'nõgiseente kahjustatud viljapea'
? ersa tonol 'tuletukk; teatud teraviljade haigus'
Vt ka tukk2.

tõbi : tõve : tõbe 'haigus'
kirderanniku tobi
alggermaani *dawīni-
vanaislandi dán 'surm'
rootsi dån 'minestus'
algskandinaavia *dawēn-
islandi dái liitsõnas sví-dái 'loomulikku surma surnud (kodulooma kohta)'
liivi teb, b 'haigus'
Mõlemas laenuallikas on sama tüvi. Esimesena esitatud allikast on laenatud ka toone-. Kolmas võimalik laenuallikas on alggermaani *dawa-, mille vaste on vanaislandi 'teadvusetus; talveuni', see on häälikuliselt vähem sobiv. Eesti keelest on laenatud soome mrd topi 'haigus; kopsuhaigus', isuri topi 'haigus' ja eestirootsi täbe 'kergem haigus'.

vaev : vaeva : vaeva 'häda, kannatusi valmistav v muidu ebameeldiv tunne; pingutusi nõudev tegevus'
lõunaeesti vaiv, kirderanniku vaiv
vaene
alggermaani *waiwan-
alamsaksa wēwe, 'valu, piin'
liivi vōja 'mure, hool'
vadja vaiva 'vaev, raskus; valu; haigus'
soome vaiva 'vaev, piin, valu'
isuri vaiva 'vaev, piin, valu'
Aunuse karjala vaivu 'vaev, raskus; tõbi'
lüüdi vaive 'vaev, valu'
vepsa vaiv 'vaev, valu'
Tuletises vaene on silbid koondunud (< *vaivainen).

viga : vea : viga 'eksimus; korrast ära olek; puudus, häda; süü'
liivi vigā 'eksimus; haigus; süü; põhjus'
vadja vika 'häda, tõbi; süü, eksimus'
soome vika 'eksimus; rike; hälve; puue; häire; süü, eksimus'
isuri viga 'häda, puue; halb harjumus; süü, eksimus'
Aunuse karjala viga 'eksimus; puudus; rike; põhjus'
vepsa viga 'puudus; eksimus; süü; põhjus'
Inari saami vahe 'eksimus; vigastus; haigus'
Läänemeresoome-saami tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur