[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

ilge : ilge : ilget 'jälk, vastik, tülgastav'
illama
?alggermaani *ilχija-z
vanarootsi ilder 'halb, kuri'
vadja ilkõza 'inetu, ilge'; ilkõa, hilkiä 'vastik, jälk, ilge; vastikus; häbi', ilgata 'julgeda, söandada; häbistada, häbisse viia'
soome ilkeä 'õel, tige; vastik, ilge', iljetä 'julgeda, söandada; tihata; ilgeda; viitsida'
isuri ilkiä 'õel, tige; tigedus; häbi', iletä 'julgeda, söandada; häbeneda'
Aunuse karjala iľgei 'vastik, ilge', iľgeittiä 'vastikust tekitada'
Teisalt on peetud läänemeresoome tuletiseks tüvest ila.

needma : needa : nean 'viha v hukkamõistu avaldusena rängalt kiruma; igaveseks hukka mõistma'
soome van kirjak nietää 'needa', niedellä 'põlata, häbistada, halvaks pidada'
Läänemeresoome tüvi.

pilkama : pilgata : pilkan 'sõnades halvustama v naeruväärseks tegema'
alggermaani *blika
rootsi mrd blick 'hele sälk, täke puus', bläcka 'puid märkima (langetamiseks)'
liivi pilkõ, pilktõ 'pilgata'
vadja pilkko, pilkku 'lauk(pea), lauguga (hobuse v lehma kohta, kel valge vööt laubal ja ninal)', pilkata 'pilgata, halvustada, häbistada'
soome pilkka 'pilge, naeruvääristamine; sälk, täke, sisselõige'
isuri pilkka 'pilge, naeruvääristamine'
Aunuse karjala pilku 'täpp, laik, märk; sälk, täke'
lüüdi pilkeh 'laik, täpp'
vepsa pilki̮ida 'tükeldada, lõhkuda (puid, liha)'
Laenamisel on läänemeresoome keeltes häälikud kohad vahetanud. Esialgne tähendus on olnud 'sälk, märk', ka eesti murretes on pilk 'laik'. Pilkamise tähendus on üle kantud, pilge on n-ö häbimärk. Sama germaani tüvi võib olla pilkuma laenuallikas.

reenama : reenata : reenan 'ära määrima, mustama, rikkuma'
rõõnama
soome rienata 'pilgata, häbistada, rüvetada'; riena 'pilkamine, teotus, rüvetus; kurjade vaimude poolt põhjustatud haigus (rahvausus); häda, takistus'
Sõna on laenatud kirderannikumurretesse ja nende naabermurrakutesse, kust see on toodud kirjakeelde. rõõnama on murdevariant, mis on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses.

sundima : sundida : sunnin 'kedagi käsutama, kellelgi sunniviisil teha laskma; mõjutama, vältimatuks põhjuseks olema'
sunnik
vanavene *sǫditi, suditi 'kohut mõistma'
liivi suņd 'karistada; kohut mõista'
vadja süntiä '(ette ära) määrata'
soome suntia 'kirikuteenrina tegutseda; karistada; laita, noomida, häbistada'
Tuletise sunnik esialgne tähendus on olnud ilmselt '(jumala) karistus, nuhtlus'. Hiljem on laenatud tüve vene vaste, sudima1.

teotama : teotada : teotan 'rängalt solvama, au ja väärikust alandama, häbistama, rüvetama'
● ? soome van srmt tioittaa 'laita, näägutada, sõimata; iriseda, toriseda', mrd tiottaa 'vaielda, riiakalt rääkida'
On arvatud, et tuletis sõnast tigu.

troost : troosti : troosti 'lohutus'
roost, rööst
trööst
alamsaksa trōst 'südamerahustus, kindel lootus; lohutus, troost; agar abi; abistaja'
trööst on tüve rööpvariant, mis kajastab alamsaksa vahelduvat hääldust või on kujunenud tegusõna trööstima mõjul. Samatüveline tegusõna troostima on alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa trōsten 'lohutama, kindlat lootust andma; aitama; lootust millelegi panema; ennast rahustama, rahunema, millegagi leppima'. trööstima on laenatud samast alamsaksa allikast või saksa keelest, ← saksa trösten 'lohutama, trööstima'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur